2-09-27770/3 · 2-09-27770/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-27770 Tsiviilasi IAS hagi OÜ E ja L P vastu võlgnevuse ja viivise nõu- des Hagi hind 96 120,95 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: IAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja I: OÜ E (registrikood XXX, aadress XXX); Kostja II: L P (isikukood XXX, aadress XXX) Resolutsioon 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista solidaarselt OÜ E ja L P 146 942 EEK (ükssada nelikümmend kuus tuhat üheksasada nelikümmend kaks krooni) IAS kasuks. 3. Välja mõista solidaarselt OÜ E ja L P IAS kasuks viivis 0,25% päevas põhikohustuselt (96 120,95 kroo- nilt) alates 11.09.2009.a kuni põhivõla täieliku tasumi- seni. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista solidaarselt OÜ E ja L P menetluskulu summas 10 000 EEK (kümme tuhat krooni) IAS ka- suks.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möö- dumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsu- sest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingi- tud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille te-

2 gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista Nordea Finance Estonia AS-i ja kostja OÜ E vahel sõlmitud liisingulepingust (käendaja kostja L P , käendaja vastutuse maksimumsumma on 74 661,59 EUR) tuleneva võla ja viivise. 11.09.2009.a esitas hageja taotluse nõude suurendamiseks. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhikohustus summas 96 120,95, viivised summas 49 985,60 krooni ja kahju hüvi- tamise nõude summas 835,45 krooni ning viivise 0,25% täitmata kohustuselt päevas kuni põhi- kohustuse (96 120,95 krooni) täies ulatuses täitmiseni.

Menetluse käik Kostjatele on hagimaterjalid ja haginõude suurendamise taotlus kätte toimetatud, kuid kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile ja haginõude suurendamise taotlusele vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ula- tuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostjad hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaselja- otsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaselja- otsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõu- da võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täit- miseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvita- tavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõiv summas 10 000 krooni.

3 Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 10 000 krooni.

Krista Kirspuu Kohtunik