2-08-75659/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Resolutsioon

1. Jätta A.M.`i avaldus lapsega suhtlemiskorra määramise nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

3. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Kohtuasja number 2-08-75659 Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2009, Jõhvi kell16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Kohtuasi A.M.`i avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks. Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Kohtuistungi toimumise aeg

05. oktoober 2009 Avaldaja:

A.M. (IK xxx, elukoht xxx) Menetlusosalised ja nende esindajad Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku esindaja:

Puudutatud isik: R.K. (IK xxx, registrijärgne elukoht: xxx)

Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu, asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla- Järve).

Allan Valk (volikirja alusel)

Kohtla vald (Kohtla Vallavalitsuse kaudu, asukoht: Järve 2-10, Kohtla vald 30331, Ida-Virumaa).

2(5) A.M. esitas Viru Maakohtule hagi R.K. vastu nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja lapsega suhtlemiskorra kehtestamise nõude. Viru Maakohtu 12. novembri 2008 kohtumäärusega eraldati lapsega suhtlemiskorra kehtestamise nõue eraldi menetlusse. Viru Maakohtu 14.11.2008 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta, avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Avaldaja kõrvaldas puudused 29.12.2008. 29.12.2008 esitatud avalduses märkis avaldaja, et tal oli 5 aastat puudutatud isiku R.K.`ga ühine majapidamine. Sel perioodil sündis poeg, kuid avaldajale arusaamatutel põhjustel ei registreeritud teda lapse isana. Avaldaja isadus lapse D.K.`e (sündinud 26.05.2007) suhtes oli tuvastatud. Puudutatud isik soovib, et avaldaja osaleks lapse ülalpidamises ainult materiaalselt ning maksaks elatist, millega valdaja ei ole nõus. Avaldaja soovib isiklikult osaleda lapse kasvatamises ning palus määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord, mille kohaselt saaks avaldaja olla lapsega tema puhkepäevadel kella 10.00 hommikul kuni kella 19.00-ni õhtul (avaldaja töötab paindliku graafiku alusel), võttes lapse enda juurde koju. Samuti soovib avaldaja võtta lapse enda juurde oma iga-aastase puhkuse ajaks.

Viru Maakohtu 23. jaanuari 2009 määrusega kaasati menetlusse eestkosteorganid Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) ja Kohtla vald (Kohtla Vallavalitsuse kaudu). Kohtumäärusega kohustati Kohtla-Järve Linnavalitsust ja Kohtla valda kontrollima R.K. ja A.M.`i elamistingimusi, ning andma kohtule hiljemalt 1 kuu jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest kirjalikud arvamused selle kohta, kas R.K. ja A.M. on sobivad isikud kasvatama oma alaealist last või mitte.

17. veebruaril 2009 kohtule esitatud vastuses (tl. 28) puudutatud isik avaldusega ei nõustunud. Puudutatud isiku ütluste kohaselt elas avaldaja pärast poja sündi koos nendega mõne nädala, kuid seoses avaldaja agressiivsusega puudus võimalus abielusuhete vormistamiseks ning pooled läksid lahku. Kuna puudutatud isik ja tema poeg on Läti Vabariigi kodanikud ning puudutatud isiku perekond elab Lätis, siis asus puudutatud isik koos pojaga elama Läti Vabariiki. Seose sellega palus puudutatud isik jätta avaldus läbi vaatamata või edastada läbivaatamiseks Läti Vabariigi Daugavpilsi linna kohtule. Viru Maakohtu 10.03.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-07-43890 on määratud lapse elukohaks tema ema R.K. elukoht. (tl. 30-34).

Puudutatud isiku Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse 19.02.2009 vastusest (tl. 35) nähtub, et R.K. ei ela registrijärgses elukohas, vaid elab koos lapsega Läti Vabariigis. Puudutatud isiku 05.03.2009 esitatud arvamuse (tl. 42) kohaselt on R.K. poolt tagatud alaealise lapse õigused, kuna R.K. ei ole sellevastu, kui isa võtab osa lapse kasvatamisest.

Puudutatud isiku Kohtla Vallavalitsuse 13.03.2009 vastusest (tl. 43) nähtub, et Aleksander M.`i elamistingimused on sobivad lapsega kohtumiseks. Oma nõusoleku on andnud ka A. M.`i vanemad V. M. ja L. M.a.

KOHTUISTUNG

Viru Maakohtu 05. oktoobri 2009 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud taotluse juurde. Avaldaja sõnul on ta proovinud jõuda kokkuleppele suhtlemiskorra määramise osas, kuid tulutult. Avaldaja ei ole last näinud alates jõuludest, kuna puudutatud isik sõitis koos lapsega Lätti, temale sellest ei teatatud. Puudutatud isik ütles, et ta suhtleks lapsega telefoni teel. Elatis maksab avaldaja korralikult, DNA testi isaduse tuvastamiseks ei teinud, kuna avaldaja tunnistas isadust vabatahtlikult. Avaldaja soovib, et puudutatud isik tooks lapse tema puhkuse ajaks Tallinna, hiljem avaldaja viiks lapse ise Riiga. Avaldaja soovib lapsega kohtuda enda, mitte puudutatud isiku elukohas. Samuti soovib avaldaja teada, kuidas kasutatakse elatist, soovib võtta osa oma lapse kasvatamisest.

3(5) Puudutatud isiku Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse esindaja A. Valk ütluste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et ema kasvataks last. Kuna laps ei ole see, keda kuhugi vedada, tuleb leida kompromiss, sest mõlemal vanemal on võrdsed õigused lapse suhtes, ka isal peab olema võimalus lapsega kohtuda. Samuti tuleb arvestada poolte materiaalset olukorda.

Puudutatud isiku R.K. ütluste koahselt on nad pojaga Läti Vabariigi kodanikud. 2008. aasta detsembris lahkusid nad pojaga Eestist ja sellest ajast elavad nad Läti Vabariigis. Jõhvist Daugavpilsi on 560 km, autoga kulub selleks 6 tundi, bussi ja rongiga umbes 10 tundi. Puudutatud isik ei ole selle vastu, et isa kohtuks lapsega, kuid ta ei ole nõus nii väikest last kuhugi vedama, ta ei ole nõus, et laps riigist välja viidaks, laps on liiga väike ja peaaegu ei tunnegi isa. Puudutatud isik tegi avaldajale ettepaneku helistada lapsele, tulla külla. 9 kuu jooksul, mis nad Lätis elavad, ei ole avaldaja tundnud huvi lapse vastu, helistanud on ta ühe korra, siis, kui laps sai 2-aastaseks. Ka lapse esimese eluaasta jooksul, kui nad Eestis elasid, ei tundnud avaldaja huvi lapse vastu, maksis ainult elatist. Huvi tekkis alles möödunud aasta sügisel. Lätti sõites andis puudutatud isik avaldajale aadressi, telefoni, et ta saaks lapsega suhelda. Avaldaja ei ole seda teinud. Puudutatud isik taotles asja üleandmist arutamiseks Läti Vabariigi kohtule, kuna laps elab Lätis. Puuudutatud isik taotles transpordikulude ja õigusabikulude väljamõistmist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna tsiviillasi ei allu antud kohtule ning muul seadusandluses ettenähtud alusel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt, eestkosteasi on isikule eestkostja määramise asi ja eestkostega seotud muu asi. Eesti kohus võib lahendada eestkosteasja, kui eestkostet vajav isik või eestkostetav on Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht on Eestis.

TsMS § 116 lg 1 kohaselt, käesolevas jaos nimetamata hagita perekonnaasjades kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-s 110 sätestatut, kui seadusest või asja olemusest ei tulene teisiti.

TsMS § 423 lg 3 kohaselt, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

TsMS § 423 lg 3 märgitud muu seaduses nimetatud juhus tuleneb 27.11.2003 Nõukogude määruses (EÜ) nr. 2201/2003 2. jao artiklist 8, lõiked 1 ja 2 ning artiklist 9, lõige 1.

Artikli 8 lõigete 1, 2 kohaselt, liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. Lõiget 1 kohaldatakse, kui artiklitest 9, 10 ja 12 ei tulene teisiti.

Artikli 9 lõike 1 kohaselt, kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue alalise elukoha, säilitavad lapse varasema alalise elukohariigi kohtud erandina artiklist 8 pädevuse kolme kuu jooksul pärast kolimist, et muuta kõnealuses liikmesriigis enne lapse kolimist tehtud kohtuotsust suhtlusõiguse kohta, kui selle isiku alaline elukoht, kellele on vastavalt suhtlusõigust käsitlevale kohtuotsusele antud suhtlusõigus, on jätkuvalt lapse varasema alalise elukoha liikmesriigis.

Nõuetekohane avaldus on kohtule esitatud 29. detsembril 2008. Tsiviilasja materjalidest ja R.K. poolt kohtuistungil esitatud dokumentidest nähtub, et lapse ema R.K. ja laps D.K. on Läti

4(5) Vabariigi kodanikud ning vastavalt Läti Vabariigi Daugavpilsi linna 13.02.2009 tõendile (tl. 29) on laps D.K. alates 17.08.2007 sissekirjutatud aadressile xxx.

Ülaltoodust lähtuvalt puudub Viru Maakohtul seadusest tulenev alus antud tsiviilasja edasiseks arutamiseks, tsiviilasi kuulub arutamisele Läti Vabariigi kompetentses kohtus, vastavalt lapse elukohale. 2008.a. detsembris, avalduse esitamise ajal, kuulus asi arutamisele Viru Maakohtus. Tänaseks on möödunud rohkem kui 3 kuud päevast, kui laps asus elama Läti Vabariiki.

Kohus selgitab avaldajale, et avaldajal on õigus pöörduda avaldusega lapse elukohajärgsesse kohtusse Läti Vabariigis.

Puudutatud isik taotles kohtuistungil õigusabikulude ja sõidukulude hüvitamist. Õigusabikulude tasumist tõendavast kviitungist nähtub, et õigusabi on osutatud 04.12.2008 seoses konsultatsiooniga ja dokumentide vormistamisega tsiviilasjas nr. 2-08-71981. Seega ei kuulu antud taotlus käesoleva tsiviilasja raames rahuldamisele. Samuti jääb kohtule ebaselgeks, seoses millega palub puudutatud isik hüvitada 23.12.2008 sõidukulud? Nimetatud avaldus on avaldajale saadetud 2009. aasta jaanuaris, seega ei saanud 23.12.2008 sõidukulud tekkida antud tsiviilasja menetluse käigus (piletite broneering suunal Jõhvi-Riia).

Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus puudutatud isiku taotluse nimetatud kulude (õigusabikulud ja 23.12.2008 sõidukulud) väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus märgib, et taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 800.- krooni (04.12.2008 arve) võib puudutatud isik esitada tsiviilasja nr. 2-08-71981 raames.

Peale eelpoolnimetatud kulude esitas puudutatud isik taotluse 05.10.2009 kohtuistungile sõitmisega soetud sõidukulude hüvitamiseks (04.10.2009 broneering summas 15.70 LVL ja pilet suunal Daugavpils-Riia summas 4.70 LVL, kokku 20,40 LVL, mis Eesti Panga 12.10.2009 kursi kohaselt moodustab 1 latt = 22,044 krooni, kokku 449,70 krooni).

TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, /-- ---/.

17. 02.2009 kohtule esitatud vastuses taotles puudutatud isik avalduse läbivaatamata jätmist, seega on käesolev kohtulahend puudutatud isiku ja tema alaealise lapse huvides. Sellest lähtuvalt jätab kohus puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.

TsMS § 172 lõike 1 teise lause kohaselt peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda, koormamata puudutatud isikut avaldaja menetluskuludega.

Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud 29.12.2008 riigilõivu summas 200.- krooni. TsMS §

150 lg 1 p 3 kohaselt on avaldajal õigus esitada kohtule taotlus tema poolt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

5(5) Eeltoodu alusel ja juhindudes 27.11.2003 Nõukogude määruse (EÜ) nr. 2201/2003, artiklitest 8, 9, TsMS § 172 lg 1, § 423 lg 3, § 427, § 463, § 465, § 661 lg 1 ja 2 jätab kohus avalduse läbi vaatamata.

Johannes Külaots Kohtunik