2-09-21599/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated- hageja: Lindorff Eesti Aktsiaselts - hageja lepinguline esindaja: K Verma - kostja: JB (isikukood XXX; elukoht XXX) kostja tunnistab hageja nõuet ja kohustub hagejale tasuma 6 711,67 krooni (kuus tuhat seitsesada üksteist krooni ja 67 senti), millest nõude põhiosa on 5 070,64 krooni (viis tuhat seitsekümmend krooni ja 64 senti), viivis 1 619,13 krooni (üks tuhat kuussada üheksateist krooni ja 13 senti) ning intress 21,90 krooni (kakskümmend üks krooni ja 90 senti);
Legislator headnote
AI generated2-09-21599/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: käesoleva kompromissi rikkumise korral on hagejal õigus vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-le 1 pöörata kogu oma nõue kostja vastu täitmisele.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-09-21599
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number 2-09-21599
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Lindorff Eesti Aktsiaseltsi hagi JB’i vastu võlgnevuse
5 070,64 krooni, intressi ja viivise väljamõistmiseks
5 070,64 krooni Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
- hageja: Lindorff Eesti Aktsiaselts - hageja lepinguline esindaja: K Verma - kostja: JB (isikukood XXX; elukoht XXX)
7. oktoober 2009.a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:
1.1. kostja tunnistab hageja nõuet ja kohustub hagejale tasuma 6 711,67 krooni (kuus tuhat seitsesada üksteist krooni ja 67 senti), millest nõude põhiosa on 5 070,64 krooni (viis tuhat seitsekümmend krooni ja 64 senti), viivis 1 619,13 krooni (üks tuhat kuussada üheksateist krooni ja 13 senti) ning intress 21,90 krooni (kakskümmend üks krooni ja 90 senti);
1.2. lisaks kompromissi punktis 1.1. nimetatud summale kohustub kostja hagejale hüvitama hageja poolt kantud menetluskulud summas 1 260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) krooni;
1.3. kostja kohustub käesoleva kompromissi punktides 1.1. ja 1.2. nimetatud võlgnevuse kogusummas 7 971,67 krooni (seitse tuhat üheksasada seitsekümmend üks krooni ja senti) tasuma hagejale maksegraafikujärgselt vastavalt alljärgnevale:
Kostja tasub võlgnevuse alates 10. septembrist 2009.a igakuiste osamaksetena. Osamakse suurus on 1 329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) krooni. Viimase osamakse tasumine toimub 10. veebruaril 2010.a summas 1 326,67 krooni (üks tuhat kolmsada kakskümmend kuus krooni ja 67 senti).
Makse tähtpäev Osamakse summa 10.09.2009.a
1 329 krooni 10.10.2009.a
1 329 krooni 10.11.2009.a
1 329 krooni 10.12.2009.a
1 329 krooni 10.01.2010.a
1 329 krooni 10.02.2010.a
1 326,67 krooni Kokku
7 971,67 krooni
1.4. kostja tasub maksegraafikujärgsed osamaksed tähtaegselt Lindorff Eesti Aktsiaseltsi arvelduskontole Nordea Pangas. Tasumisel märgib kostja selgituseks toimiku numbri „4516219“;
1.5. kompromissi punktis 1.3. sätestatud võlgnevuse tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,5% nõude põhiosast päevas;
1.6. kompromissi punktis 1.3. sätestatud ükskõik millise osamakse täieliku või osalise tasumisega viivitamise korral rohkem kui 30 kalendripäeva, loetakse kõikide osamaksete maksetähtpäev saabunuks;
1.7. käesoleva kompromissi rikkumise korral on hagejal õigus vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-le 1 pöörata kogu oma nõue kostja vastu täitmisele.
2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-09-21599 Lindorff Eesti Aktsiaseltsi hagis JB’i vastu võlgnevuse 5 070,64 krooni, intressi ja viivise väljamõistmiseks.
3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Menetluskulude jaotus
1. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
1. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Lindorff Eesti Aktsiaseltsile pool tasutud riigilõivust, s.o 600 (kuussada) krooni, arvelduskontole Nordea Pangas, märkides selgitusse: „JB, tsiviilasja nr 2-09-21599“.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-21599, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
2-09-21599
MENETLUSE KÄIK Lindorff Eesti Aktsiaselts esitas 12.05.2009.a Harju Maakohtule hagi JB’i vastu võlgnevuse
5 070,64 krooni, intressi ja viivise väljamõistmiseks.
11.09.2009.a esitas hageja kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks ja riigilõivu tagastamiseks. Vastavalt kompromissile tunnistab kostja võlgnevust hageja ees ja kohustub tasuma võla. Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 432 ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled on vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada nimetatud määruse peale määruskaebus 3 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 600 krooni.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st
432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §
430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
Hageja on tasunud 08.05.2009.a arvelduskontolt Nordea Pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (viitenumber 2900072123, selgitus: „Lindorff Eesti AS vs BJ“) hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 200 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 600 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole Nordea Pangas, märkides selgitusse: „JB, tsiviilasja nr 2-09-21599“.
Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub hüvitama hagejale menetluskulud summas 1 260 krooni.
TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
Indrek Parrest kohtunik