2-09-19177/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-09-19177

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 15.oktoober 2009.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-19177 Tsiviilasi K T hagi M T vastu lapsele elatise nõudes Hagihind 23 688 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungil osales: Hageja K T ( Kohtuistungil ei osalenud: Kostja M T ( Kohtuistungi toimumise aeg 6.oktoober 2009.a. RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista M Telt elatis K T kasuks tütar X T ülalpidamiseks 2632 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni kuus, kuid mitte alla seaduses sätestatud elatusraha alammäära, alates 1.jaanuarist 2009.a. kuni tütar X T (sündinud a.) täisealiseks saamiseni s.o. Elatis tasuda K T arveldusarvele nr AS-is Swedbank, selgitusega elatis.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 1. Pooltel on ühine tütar – . sündinud tütar X T /t.l. 4/. 2. 27.04.2009.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse kostjalt lapse ülalpidamiseks igakuise elatise väljamõistmiseks.

2-09-19177

2(4) Hagiavalduse kohaselt elab kostja lapsest lahus, laps elab hagejaga koos. Kostja ei täida PerekS § 60 toodud alaealise lapse ülalpidamiskohustust korrektselt. Kuni 01.jaanuarini 2009 kostja osaliselt täitis oma kohustust, kuid alates 01.jaanuarist 2009 ei ole kostja mitte mingis osas osa võtnud lapse ülalpidamisest. Hageja igakuine sissetulek netotöötasuna on 3800.- kr, riiklik lastetoetus 300.- kr, kinnisvara ja sõidukid hagejal puuduvad. Kostja varalise seisundi kohta hagejal andmed puuduvad. Lapse vajadusteks kuus kulub ca 5810 krooni. Need koosnevad: 1.Eluasemekulud: 1280 kr; 2. Kulutused toidule: 1500 kr; 3. Kulutused transpordile: 170 kr; 4. Sidekulud: 260 kr; 5. Kulutused tervishoiule: 300 kr; 6. Kulutused hügieenitarvetele: 200 kr; 7. Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks - kulutused riietele ja jalanõudele: 1250 kr; 8. Muud vältimatud püsikulutused - huvialad, trenn, taskuraha 200 kr. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas so 2175 krooni, millele lisandub tulumaks 21% so 457 krooni, kokku seega 2632 krooni alates 1.jaanuarist 2009.a.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-08 märkinud, et elatisraha suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt tulumaksu. Selleks, et hageja saaks lapse tarbeks reaalselt kasutada 2175 krooni, mis on seaduses ettenähtud elatise alammäär, peab välja mõistetav elatis olema tulumaksu summa võrra suurem. Seetõttu taotleb hageja kostjalt lapsele igakuise elatusraha 2632 krooni väljamõistmist.

Kostja väited, et ta on lapse ülalpidamisest pidevalt osa võtnud ja ülalpidamiskohustust rikkunud ei ole, ei vasta tõele. Last kasvataval vanemal on õigus nõuda PKS § 61 lg 1 alusel elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Poolte vahel sõlmiti 2005 aastal kohtuväline kokkulepe, mille tõttu esitas hageja tsiviilasjas 2-1-308/05 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kokkuleppe kohaselt kostja kohustus lapse ülalpidamiseks elatist tasuma 2000 kr kuus. Kostja täitis kokkulepet detsembrini 2008. Käesoleval aastal, ka peale hagi esitamist kohtusse, kostja lapse ülalpidamiseks elatist tasunud ei ole. Seega on kostja lapse ülalpidamiskohustust rikkunud. Täiendavalt märgib hageja, et kohtupraktikas (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07) on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kuigi kostja väited, et ta on lapsele pidevalt ostnud riideid ja nädalavahetustel on laps pidevalt tema juures ning tema ülalpidamisel ei vasta tõele, siis isegi juhul kui see ka nii oleks, ei saaks seda pidada piisavaks ülalpidamise andmiseks. Lapse vajaduste rahuldamiseks sellest ei piisa, laps vajab ülalpidamist iga päev. Seega leiab hageja, et kostja on lapse ülalpidamiskohustust rikkunud. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja oma nõude juurde ning palub PKS § 61 lg 1 ning § 70 lg 2 alusel välja mõista kostjalt M T elatis lapse X T ülalpidamiseks 2632 krooni kuus tagasiulatuvalt alates jaanuarist 2009 aasta.

4. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude ja selle põhjenduse juurde.

KOSTJA VASTUVÄITED 5. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei vaidle vastu elatise väljamõistmisele, kuid on nõus selle väljamõistmisega seaduses ettenähtud alamääras. Kostja väitel on ta lapse ülalpidamisest pidevalt osa võtnud. Ta viib last kooli, trenni, vajadusel mujale. Ta on ostnud tütrele pidavalt riideid ja muid vajalikke asju. Nädalavahetusel on laps pidevalt kostja juures ja kostja ülalpidamisel. Seega pole hageja väide ülalpidamiskohustuse rikkumise kohta tõene /t.l. 13/. Kohtuistungile ei ole kostja ilmunud /t.l. 20/.

2-09-19177

3(4) KOHTU SEISUKOHT 6. Kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud, pidas kohus võimalikuks hageja taotlusel asja sisulist lahendamist TsMS § 410 ja 414 lg 1, 2 alusel. Kostja on kohtuistungi toimumisest teadlik – kohtukutse on talle isiklikult kättetoimetatud 22.09.2009.a. /t.l. 20/. Kohtukutses on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Kostja ei ole teatanud kohtule põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega ole taotlenus istungi edasilükkamist.

7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

8. Hageja nõudeks antud asjas on elatis miinimummääras koos tulumaksuga summas 2632 krooni. Kostja on nõus elatist maksma vaid 2175 krooni väites, et ta osaleb samuti lapse ülalpidamisel - viib last kooli, trenni, vajadusel mujale, ta on ostnud tütrele pidavalt riideid ja muid vajalikke asju; nädalavahetusel on laps pidevalt kostja juures ja kostja ülalpidamisel.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on vanemal õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 väljendatud seisukohaga, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.

PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 kehtestati alates 01.01.2008 kuupalga alammääraks 4350 krooni. Samast ajast alates kuni käesoleva ajani on seega elatise alammäär 2175 krooni. 10 . Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende aastane tütar X elab hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks tütre ülalpidamiseks hagejale piisavalt rahalisi vahendeid andnud või tema ülalpidamisel muul moel osalenud. Hageja sissetulekuteks on kuus netotöötasu 3800 krooni. Kostja ei ole oma sissetulekute ega varalise seisu kohta kohtule tõendeid esitanud. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004.a. valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse „ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltunud arvutamise metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on statistiline ja tugineb Eesti perede reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 7-13 aastat on 2249 krooni. Arvestades elukalliduse tõusu on aastal 2009 eelpool nimetatud summad kindlasti märgatavalt suuremad. Seega on PKS § 61 lg-s 4 sätestatud elatise minimaalmäär ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise

2-09-19177

4(4) uurimuse tulemusega. Samas tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsusega PKS § 61 alusel väljamõistetud elatist, maksab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. EV Riigikohus oma 09.03.2005.a. lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-7-05 on asunud seisukohale, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Nimetatud kohtulahendis märgitu kohaselt on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Kohus leiab, et kostja M.Te paljasõnalised väited lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel ei anna alust mõista temalt välja elatist vaid seaduses kehtestatud alammääras so 2175 krooni. Nimetatud summale kohus peab võimalikuks liita tulumaksu 21% summas 457 krooni. Kohus leiab, et elatis summas 2632 krooni tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2009.a.

11. Menetluskulude hüvitamist ei ole pooled taotlenud, kuid asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus TsMS § 173 lg 2 alusel järgmist. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 4). Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

R.Undrest kohtunik