2-08-91873/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-91873

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

28.10. 2009. a, kohtukantselei kaudu

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Epp Haabsaar

Kohtuasi

Hageja AG(isikukood XXX) hagi kostja J Š ´i (isikukood XXX) vastu elatise väljamõistmiseks ja põlvnemise tuvastamiseks. Hagihind 25 000 krooni.

Kohtuistungi aeg 29.09.2009. a

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kohtuotsuse resolutsioon: Hagi rahuldada. Lugeda tuvastatuks, et V G (isikukood XXX) põlvneb kostja J Š ´ist (isikukood XXX. Mõista kostjalt elatusraha 450 krooni kuus V G ülalpidamiseks alates 01.01.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks.

Eksperdi tasu ning hageja esindaja tasu panna pooles ulatuses kostja kanda.

Otsuse ärakiri saata päeva jooksul selle jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Menetluse asjaolud ja poolte seisukohad:

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja tütre V G bioloogiline isa.

Eeltoodust lähtuvalt palus hageja tuvastada, et laps põlvneb kostjast. Samuti palus hageja kostjalt 3630 kroonise elatusraha välja mõista. Kohtuistungil vähendas hageja elatusraha suurust 450 kroonini.

Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et eksperdi arvamus on ekslik. Elatusraha oli kostja nõus 200 krooni maksma. Kostja andmetel elatub ta juhutöödest ning keskmine sissetulek on kuus 1000 krooni. Kostjal on veel 2 alaealist last. Mingit vara kostjal ei ole ning pangaarved on arestitud. Kohtu põhjendused Lähtuvalt sünniaktist on lapse ema hageja. Isa kanne puudub.

PKS § 38 lg 3 järgi põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PKS § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama sätte lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 7.1 annab lapsele muuhulgas õiguse võimaluse piires tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud.

Ekspertiisiakti nr GE-0186-09/0631 järgi on kostja 99,9999993 % tõenäosusega hageja lapse bioloogiline isa. Kohtul puudub vähimgi alus eksperdi järeldustes kahelda. Seega kuulub hagi põlvnemise tuvastamise nõudes rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Viidatud sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni.

PKS § 61 lg 5 järgi võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Elatusraha väljamõistmine alla selleks kehtestatud alammäära on põhjendatud, sest kostjal on veel kaks alaealist last, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatusraha 450 krooni kuus on kohtu hinnangul kostjale jõukohane. Kostjal on ehitaja ning bussijuhi elukutse. Kostja ei ole töövõimetu ning ta on kohustatud oma lapse ülalpidamises osalema. Kostja enda andmetel soovib ta minna välismaale tööd otsima, mis annab aluse eeldada, et tema sissetulek lähiajal suureneb.

Arvestada tuleb ka tsiviilkolleegiumi seisukohaga, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta kohustatud isikut PKS § 61 alusel elatise maksmisest (tsiviilasi nr 3-2-1-65-07). Samuti seda, et tulumaksu saadud elatusrahalt maksab hageja. Hageja sissetuleku suurus on 1200 krooni kuus, hageja viibib lapsehoolduspuhkusel. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks vaja lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05).

Analüüsitut kogumina hinnates jõudis kohus järeldusele, et elatusraha

450 krooni kuus on optimaalne. Seega kuulub hagi rahuldamisele.

Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistetakse elatusraha üldjuhul välja päevast, mil hageja pöördus hagiga kohtusse. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hagi esitas hageja kohtule 31.12.2008. a Elatusraha väljamõistmine alates 01.01.2008. a on seega õiguspärane.

Vastavalt TsMS § lg-le esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abielulises ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eksperdi tasu suurus oli 3600 krooni (toim lk 34). Kohtu hinnangul ei ole õiglane, kui hageja eksperdi tasu tervikuna enda kanda võtab. Kogu summa kostja kanda jätmine on samuti ebaõiglane. Seega jätab kohus eksperdi tasu pooles ulatuses kostja kanda. Samuti pool hageja õigusabi kuludest, sest elatusraha nõue kuulus rahuldamisele.

Kohtunik Epp Haabsaar