2-09-36494/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-36494 Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg

13. oktoober 2009. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind K.S.`i hagi S.S.`i vastu elatise nõudes

19 575 krooni Menetlusosalised Hageja:

Kostja: K.S. (IK xxx; elukoht: xxx)

S.S. (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista S.S.`ilt K.S.`i kasuks elatis alates 28. juulist 2009. a alaealise tütre M.S.`i (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre M.S.`i täisealisuseni s. o. kuni 21. märtsini 2013. a või kuni lapse vajaduste või vanema varandusliku seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha ei tohi olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kuupalga alammäärast.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud

1. S.S. ja K.S. abiellusid 05.05.1990. a ning abielu lahutati 26.04.2005. a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas.

2. Abielust on sündinud 21.03.1995. a tütar M.S., kes on käesoleval ajal 14. aastane. Laps elab koos emaga.

II Hagiavalduse sisu

3. 28.07.2009. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks tütre

M. ülalpidamiseks. Hageja taotleb elatist lapse ülalpidamiseks seadusega sätestatud elatise miinimummääras s.o. 2 175 krooni ühes kalendrikuus. Hageja tugineb nõudes perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 4. Hagiavaldusele kohaselt on laps hageja ülalpidamisel ning kostja last materiaalselt ei toeta.

III Hagi tagamine

4. Viru Maakohtu 28.07.2009. a kohtumäärusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning kostjat kohustati menetluse ajal maksma elatist seadusega sätestatud miinimummääras.

5. Virumaa Pensioniameti 07.08.2009. a otsusega määrati hagejale elatisabi kogusummas

4 500 krooni vastavalt Elatisabiseaduse § 3 lg 1 ja § 4 lg 3.

IV Kostja vastus

6. Kostja oma 10.08.2009. a kirjalikus vastuses märkis, et ta ei keeldu elatise maksmisest lapse ülalpidamiseks, kuid seoses sellega, et kostja on alates 03.08.2009. a töötu, ei ole ta võimeline last toetama. Kostja märkis, et otsib hetkel tööd ja töö leidmisel jätkab koheselt elatise maksmist. Kostja esitas Eesti Töötukassa tõendi selle kohta, et et kostja võeti töötuna arvele alates 04.08.2009. a ja talle määrati töötutoetus alates 11.08.2009 kuni 08.03.2010. a päevamääraga 32,90 krooni (tl 14).

V Kohtuistung

7. Hageja jäi nõude juurde ning taotles elatise väljamõistmist. Hageja selgitas, et kostja maksis elatist 2009. aasta maikuuni, siis jäi töötuks ja lõpetas elatise maksmise.

8. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning eelnevalt ei teavitanud kohut seadusliku takistuse olemasolust. Hageja kinnitusel leidis kostja tööd Lääne-Virumaal ja viibis seal tööl.

VI Kohtu põhjendused

9. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

10. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

11. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS §

61 lg 2).

12. PkS § 61 lg 4 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PkS § 61 lg 5 ja 6. Muu hulgas on PkS § 61 lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PkS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Isiku töövõimetus peab olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära.

13. Riigikohus asus oma 19.06.2007. a lahendis 3-2-1-65-07 seisukohale, et: „/…/üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS 61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud /…/“.

14. Kohus pole tuvastanud, et kostja on töövõimetu, st et tema võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja on töövõimeline, mistõttu ta on suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lastele.

15. Hageja taotleb hagis elatist seadusega sätestatud miinimumsummas (PkS § 61 lg 4), mis alates 01.01.2008. a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008. aastal oli kuupalga alammäär on 4 350 krooni, millest ½ on 2 175 krooni). 2009. aastal on elatise miinimumsumma samuti 2 175 krooni.

16. Seega on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohtunik