3-09-1908/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-09-1908

Haldusasi

OÜ Pesumati kaebus Riigihangete Ameti juures

asuva vaidlustuskomisjoni 07.05.2009 otsuse nr

76-09/111585 tühistamiseks.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 02. oktoobril 2009

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Pesumati;

Esindajad: juhatuse liige Ivar Bank,

volitatud isikud Villy Sudemäe ja Eda Viisma;

Vastustaja:

Majandus-

ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium;

Esindajad: Riina Aasa ja Gerly Lootus.

Kolmas isik: ISS Eesti AS;

Esindaja: Janno Kümnik.

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Pesumati kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada

apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) kantsleri 18.03.2009

käskkirjaga nr 23 „Riigihanke „Puhastusteenused“ läbiviimine, komisjoni ja vastutava isiku

nimetamine“ otsustati viia läbi riigihange „Puhastusteenused” (viitenumbriga 111585,

riigihanke objekti kood 90910000-9) MKM-i haldusalas olevatele kinnistutele puhastus-,

koristus- ja administraatoriteenuse ostmiseks avatud hankemenetluse teel. 19.03.2009 avaldati

riiklikus riigihangete registris MKM-i ülalnimetatud riigihanke hanketeade. Teenuse sisu

kirjeldati 18.03.2009 käskkirjaga kinnitatud hankedokumendi (edaspidi HD) lisades 1-4. HD

p. 3.7. kohaselt oli pakkumuste esitamise tähtpäevaks 06.04.2009 kell 12.00; p. 4.1. kohaselt

toimus pakkumuste avamine 06.04.2009 kell 12.30.

2. Ka kaebaja osales sellel riigihankel. HD p. 6.3. kohaselt pidi pakkuja pakkumuses näitama,

kui suures osas hankelepingu mahust kavatseb ta sõlmida allhankelepinguid koos

kavandatavate alltöövõtjate nimedega, kes osalevad vahetult hankelepingu täitmises, ja teabe

hankelepingu osa suuruse ja iseloomu kohta, milles pakkuja kavatseb nendega

allhankelepinguid sõlmida. Pakkuja võis kaasata hankelepingu mahust olulise osa täitmisel

muid alltöövõtjaid üksnes hankija nõusolekul pärast nende suhtes hankemenetlusest

kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnituse saamist. HD p. 6.6. kohaselt lükkab hankija

tagasi pakkumuse, milles ei sisaldu p. 6.3. nõutud tingimust; p. 6.8. kohaselt ei osale pakkuja,

kelle pakkumus on tagasi lükatud, edasises hankemenetluses.

3. Hankija pöördus 09.04.2009 e-kirjaga OÜ Pesumati poole soovides selgitust, kuidas

plaanib OÜ Pesumati korraldada jäätmekäitlust (prügivedu ja paber), porivaipade vahetust ja

deratisatsiooni riigihankega seotud objektidel. 09.04.2009 selgitustaotlusele vastuseks saadetud

13.04.2009 e-kirjas selgitas OÜ Pesumati, et ei märkinud pakkumuses allhankijaid, kuna arvas,

et allhankijate all mõeldakse puhastusteenuse osutajaid. OÜ Pesumati lisas e-kirjale

dokumendi „Alltöövõtjad ja allhankelepingud“, milles kinnitas, et kavatseb hankelepingu

teostamisel kasutada allhanget ja sõlmida allhankelepingud AS-ga Cleanaway, AS-ga Ragn-

Sells, OÜ-ga Lindström ja OÜ-ga Rentokil.

4. 14.04.2009 protokolli „Pakkujate kvalifitseerimise, pakkujate kvalifitseerimata jätmise,

pakkumuste vastavaks tunnistamise, hindamise ja eduka pakkumise väljaselgitamise kohta“

kohaselt kvalifitseeriti ka OÜ Pesumati, kuna ta oli esitanud kõik kvalifikatsiooni

kontrollimiseks nõutud dokumendid ja vastas HD-s esitatud kvalifitseerimise tingimustele.

MKM-i kantsleri 16.04.2009 käskkirjaga nr 27 kvalifitseeriti Puhastusproff OÜ, ISS Eesti AS,

Puhastusteenistuse AS, SOL Eesti OÜ, Pindi Kinnisvarahaldus OÜ ja Pesumati OÜ.

5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2009 käskkirja nr 27 p-ga 3 tunnistati

vastavaks Puhastusproff OÜ, ISS Eesti AS, Puhastusteenistuse AS, SOL Eesti OÜ ja Pindi

Kinnisvarahaldus OÜ esitatud pakkumused, p-ga 4 lükati tagasi OÜ Pesumati pakkumus,

kuna tal oli täitmata riigihangete seaduse (RHS) § 31 lg 2 p 9 sätestatud tingimus. Edukaks

tunnistati ISS Eesti AS esitatud pakkumus.

6. OÜ Pesumati esitas vaidlustuse enda pakkumuse tagasilükkamise ja AS ISS Eesti

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustaja märkis, et tema

arusaama kohaselt küsiti HD p-s 6.3 põhiteenuse allhankijaid, tema ostab sisse aga

puhastusteenuse kõrvaltegevustega seonduvaid teenuseid. Vaidlustuskomisjoni (edaspidi

VAKO) 07.05.2009 otsusega nr 76-09/111585 jäeti vaidlustus rahuldamata. VAKO oli

seisukohal, et tulenevalt HD-s esitatud hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest (HD lisa 1

p-d 19, 23 ja 25; HD lisa 2 p 13; HD lisa 3 p-d 16, 19, 24; HD lisa 4 p 14) on porivaipade

vahetus, jäätmete äravedu ja vajadusel näriliste ja kahjurite tõrje hankelepingu esemeks olevad

teenused ja OÜ-l Pesumati ei olnud alust arvata, et loetletud teenused on puhastusteenuse

kõrvaltegevused ja sisseostetavad teenused, mistõttu neid tuleb eristada põhiteenusest ja

nende teenuste osutajate kohta ei ole vaja hankijale andmeid esitada.

7. OÜ Pesumati esitas Tallinna Ringkonnakohtule 12.05.2009 kaebuse, milles taotles

vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist vaidlustuse suhtes. Kaebusega

koos esitati ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja hankemenetluse peatamiseks.

Taotlust põhjendati sellega, et OÜ Pesumati ja MKM-i vahel oli 14.05.2008 sõlmitud

töövõtuleping (lõppes 01.05.2009) heakorratööde osutamiseks objektidel, millele puhastus- ja

koristusteenuse tellimine on vaidlusaluse hanke objektiks. Kaebuse esitaja soovis jätkata

lepingulistel objektidel tööd kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas vaidluses, kuna see

pikendaks töökohtade olemasolu kümnele inimesele. Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2009

määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus ning keelati hankelepingu sõlmimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigihankes nr 111585.

8. Riigikohtu üldkogu 08.06.2009 otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistati põhiseadusega

vastuolus olevaks ja kehtetuks RHS § 129 lg 1, mis sätestas: „Kaebus vaidlustuskomisjoni

otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele

kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut

käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi

vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." Viidatud otsusest

tulenevalt edastas ringkonnakohus kaebuse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

9. Kaebaja on esitanud taotluse tühistada VAKO otsus nr 76-09/1111585 ja teha uus otsus

asja uueks läbivaatamiseks saatmata.

10. OÜ Pesumati kõrvaldas pakkumuse puudused 13.04.2009 vastusega hankija e-kirjale,

milles ta selgitas, et ei esitanud pakkumuses allhankijaid, kuna eeldas, et allhankijatena

mõeldakse puhastusteenuse osutajaid. OÜ Pesumati lisas selgituskirjale vormi, kus on

loetletud ettevõtjad, kes tegelevad pakkumuse raames jäätmekäitluse, porivaipade vahetuse

ning kahjurite tõrjega, koos alltöövõtu mahtude ja kinnitustega, et kavandatud alltöövõtjatel,

kes osalevad vahetult hankelepingu täitmises, puuduvad RHS § 38 lg-des 1-2 nimetatud

hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja hankelepingu mahust olulise osa täitmisel võib

pakkuja kaasata muid alltöövõtjaid üksnes tingimusel, et pakkuja on hankijale esitanud

kinnituse, et uute alltöövõtjate suhtes puuduvad hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja

hankija annab nõusoleku uute alltöövõtjate kaasamiseks.

11. Kaebaja hinnangul oli HD koostatud ebaselgelt. Kaebaja leiab, et hankija ei olnud HD-s

formuleerinud alltöövõtja mõistet. Kui lugeda tööde kirjeldust, siis prügi käitlemine algab selle

kokkukorjamisega kabinettides; näriliste tõrje teostab vajadusel OÜ Pesumati; porivaibad

ainult pestakse OÜ-s Lindström, need viib ja toob aga OÜ Pesumati. Seega ei ole tegemist

täismahus alltöövõtuga, vaid põhiteenuse (jäätmete käitlemine) tugiteenusega (prügi äravedu).

OÜ Pesumati otsustab näriliste tõrjet oma kompetentsi ulatuses ja tellib mürgi paigaldamise,

mis on tugiteenus. Kümnest pakkumuse esitajast on protokolli lisa 1 p-s 2.4 märge „Ei

kasuta allhankijaid“ neljal pakkumuse esitanud firmal ning lisaks on märgitud ühel pakkumuse

esitajal „Tingimus täitmata, kinnitus allhankijate kohta puudub“, millest saab järeldada, et

hankedokumentide p 6.3 sõnastatus oli arusaamatu ning ei olnud selgesõnaliselt väljendatud.

OÜ Pesumati arusaamade kohaselt küsiti HD p-s 6.3 põhiteenuse allhankijaid. Sellest

arusaamast tulenevalt kinnitas OÜ Pesumati, et ei kasuta allhankijaid. Küsitud

allhankelepingute puhul on aga tegemist kõrvaltegevusega. Eelmainitud küsimuse

täpsustamiseks saatis MKM riigihanke komisjoni liige Ants Tagel OÜ-le Pesumati

selgitusnõude, millele OÜ Pesumati ka vastas. 11.01.2006 Riigihangete seaduse eelnõu

seletuskirja lk 9 on kirjas:“ Kui pakkumus jääb konkurentsist välja seetõttu, et see ei vasta

hankedokumentides sätestatud nõuetele, tuleb ka teised vastavat puudust sisaldavad

pakkumused tagasi lükata“. OÜ Pesumati pakkumuses ei olnud vigu, seega puudus alus OÜ

Pesumati pakkumuse tagasilükkamiseks. Tähelepanuta jäeti see, et AS ISS Eesti ei esitanud

tõendit, mida nõuti protokolli lisa 1 p-s 4.2 Eelnimetatu alusel on OÜ Pesumati arvamusel, et

tõendeid on hinnatud ebaõigesti.

12. OÜ Pesumati leiab, et, et VAKO otsus on õigusvastane, sest see on vastuolus ka RHS § 3

p-des 1, 2, 3 ja 4 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega: hankija peab kasutama

rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku

hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku

hinna ja kvaliteedi suhte; hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse;

hankija peab kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt; hankija peab tagama

konkurentsi efektiivse ärakasutamise. OÜ-l Pesumati oli parim pakkumise hind.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Vastustaja ei pea kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu, esitades alljärgnevad vastuväited.

Vastustaja leiab, et OÜ Pesumati pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane. MKM-i

kantsleri 18.03.2009 käskkirjaga nr 23 kinnitatud HD p. 3.7. kohaselt oli pakkumuste

esitamise tähtpäev 06.04.2009 kl 12.00. Pakkumuste avamise tähtajaks esitas OÜ Pesumati

pakkumuse, milles sisaldus kinnitus, et OÜ Pesumati ei plaani kasutada allhankijaid seoses

ülalnimetatud riigihankega (kinnituse on OÜ Pesumati ringkonnakohtule kaebuse lisana

esitanud). Pakkumuses sisalduvas „Kinnituses hanketeates ja hankedokumentides esitatud

tingimuste ülevõtmise kohta“ p. 8 kinnitas OÜ Pesumati, et aktsepteerib hankija õigust lükata

tagasi kõik pakkumused HD-s kirjeldatud juhtudel.

14. HD p. 6.5. kohaselt tunnistatakse pakkumus vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide HD-

s esitatud tingimustega, p 6.6. kohaselt lükkab hankija tagasi pakkumuse, milles ei sisaldu p.

6.3. nõutud tingimust (kui pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid, tuleb seda

pakkumuses näidata). HD lisa 9 p. 2.4. kohaselt pidi pakkuja, kes kasutab allhankijaid, esitama

kirjaliku kinnituse, et allhankelepingu alusel vahetult hankelepingu täitmises osalevatel

alltöövõtjatel puuduvad RHS § 38 lg 1 ja 2 nimetatud alused.

15. RHS § 56 lg 3 alusel palus MKM OÜ-l Pesumati selgitada, kuidas ettevõtja plaanib

korraldada jäätmekäitluse (prügi ja paber), porivaipade vahetuse ja deratisatsiooni riigihankega

seotud objektidel. OÜ Pesumati 13.04.2009 edastatud vastusest selgus, et ettevõtja siiski

kasutab allhankijaid, kuigi pakkumuses oli OÜ Pesumati selgesõnaliselt kinnitanud, et ei

plaani seoses riigihankega alltöövõtjaid kasutada. Seega esitas OÜ Pesumati pakkumuses

väärinformatsiooni.

16. RHS § 39 lg 1 kohaselt kontrollib hankija, kas pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning

tehniline ja kutsealane pädevus vastavad HD-s esitatud kvalifitseerimise tingimustele. RHS

§ 39 lg 7 järgi ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises hankemenetluses. MKM-i

kantsleri 16.04.2009 käskkirjaga nr 27 OÜ Pesumati kvalifitseeriti, kuna ta esitas kõik HD-s

nõutud andmed pakkujale kehtestatud nõuetele vastavuse kohta.

17. OÜ Pesumati mittevastavus HD-s ja RHS-s sätestatud nõuetele selgus pakkumuste

vastavaks tunnistamise etapis. RHS § 47 lg 1 kohaselt kontrollis MKM kvalifitseeritud

pakkujate esitatud pakkumuste vastavust hankedokumentides esitatud tingimustele. Kuna OÜ

Pesumati esitas pakkumuses väärinformatsiooni nagu ta ei kasutaks allhankijaid, oli MKM-l

õigus teha põhjendatud kirjalik otsus pakkumuse tagasilükkamise kohta.

18. MKM ei eristanud HD-s põhiteenust ja tugiteenust, sellise liigituse on kaebaja ise enda

jaoks teinud. HD kohaselt pidid pakkujad näitama alltöövõtjate kasutamist kõikide

hankelepingu esemeks olevate teenuste osas, mida OÜ Pesumati ei teinud OÜ Pesumati

pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane, RHS § 47 lg 3 kohaselt lükkab hankija tagasi

pakkumuse, milles ei sisaldu RHS § 31 lg 2 p 9 nõutud tingimust. RHS § 31 lg 2 p 9 järgi peab

hankedokumentides sisalduma nimetatud punktis sätestatud nõue.

19. MKM 16.04.2009 käskkirja nr 27 p. 5 on kooskõlas RHS § 3 sätestatud riigihangete

korraldamise üldpõhimõtetega ja RHS § 50 lg 3 tuleneva nõudega tunnistada edukaks kõige

madalama hinnaga pakkumus.

20. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et tulenevalt RHS § 129 lg 4, kui hankija on

sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus RHS § 117 lg 2 nimetatud otsuseid ja OÜ-l

Pesumati oleks põhjendatud huvi olemasolul õigus taotleda MKM-i otsuse õigusvastasuse

tuvastamist.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

21. Kolmas isik kirjalikke seisukohti ei esitanud. Istungil avaldas kolmanda isiku esindaja, et ta

nõustub vastustaja seisukohtadega, peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle

rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

22. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et

kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb

jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.

23. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Pesumati ei teavitanud hankijat oma pakkumises pakkumuste

esitamise tähtaja jooksul sellest, et ta kavatseb kasutada allhankijaid, ega ka nende nimesid ega

allhanke mahtu. Pakkumuses sisaldus OÜ Pesumati kinnitus selle kohta, et allhankijat ei

kavatseta kasutada. Sellele kaebaja vastu ei vaidle, et hankedokumentides oli nõue allhankijate

andmed esitada. Samuti ei ole vaidlust selles, et OÜ Pesumati ise ei osuta jäätmeveo,

porivaipade puhastuse ja kahjuritõrje teenuseid.

24. Vaieldakse selle üle, kas hankedokumentidest oli üheselt aru saada, et teostatavate tööde

alla kuulub ka prügivedu, porivaipade pesemine ja kahjuritõrje. Kaebaja väidab, et tema

teostab puhastusteenuse kui põhiteenuse ise ilma allhankijateta, vaidlusaluses hankes on prügi

vedu, porivaipade pesemine ja kahjuritõrje vaid tugiteenused, mille osas allhankijate

märkimine ei olnud vajalik. Lisaks vaieldakse selle üle, kas saab pidada aktsepteeritavaks

pakkumuse täpsustamist peale pakkumuste esitamise tähtaja lõppu, ehk kas asjaolu, et kaebaja

edastas hiljem vastustaja selgitustaotluse peale andmed allhanke mahu ja allhankijate kohta,

korvavad puudused algses pakkumuses.

25. RHS § 31 lg 2 p 9 peab hankedokumentides sisalduma nõue näidata pakkujale, kui suures

osas hankelepingu mahust kavatseb pakkuja sõlmida allhankelepinguid koos kavandavate

alltöövõtjate nimedega, kes osalevad vahetult hankelepingu täitmises, ja teabega hankelepingu

osa suuruse ja iseloomu kohta, milles pakkuja kavatseb nendega allhankelepingud sõlmida

ning esitada pakkumuses tingimus, et pakkuja võib kaasata hankelepingu mahust olulise osa

täitmisel muid alltöövõtjaid üksnes hankija nõusolekul pärast nende suhtes hankemenetlusest

kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnituse saamist. Seega näeb RHS ette sellise

tingimuse sätestamise HD-s, mida MKM ka tegi (HD p. 6.3).

26. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et sisuliselt vastas OÜ Pesumati pakkumus peale

13.04.2009 e-kirjaga allhankijate kohta nõutava info ja kinnituste saatmist HD-s esitatud

nõuetele. Tõepoolest, sisulises ehk materiaalses mõttes oleks saanud OÜ Pesumati pakkumise

peale 13.04.2009 täpsustuste saamist vastavaks lugeda. See ei ole aga võimalik põhjusel, et

riigihanke

menetlus

on

olemuselt

formaalne

menetlus:

võrreldes

tavapärase

haldusmenetlusega omistatakse vormilistele ja menetluslikele nõuetele (eelkõige tähtajad)

oluliselt enam tähendust. Seetõttu ei saa isik riigihankemenetluses oma avalduses puudusi

kõrvaldada (nagu see oleks võimalik haldusmenetluses). Riigihankemenetluses ei saa

haldusorgan jätta näiteks pakkumust käiguta ja anda tähtaega pakkumuses puuduste

kõrvaldamiseks. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 06.04.2009 kl 12.00 ning see kehtis

kõikidele pakkujatele võrdselt. Pakkumuste avamise tähtajaks oli MKM-il käes OÜ Pesumati

pakkumus, milles sisaldus kinnitus, et OÜ Pesumati ei plaani kasutada allhankijaid. Juhul, kui

riigihankemenetluses võimaldataks pakkumuse hilisemat täiendamist ja täpsustamist, muudaks

see mõttetuks riigihankemenetluse üldse, kuna seal on oluline just see, et konkreetseks

kellaajaks oleksid kõik pakkumused esitatud ja hiljem neid ei muudeta, mis teeks võimalikuks

pakkumiste hindamise vahetult peale hankes väljakuulutatud kellaaega. Piiri tõmbamine selle

vahele, milliseid muudatusi ja täpsustusi hiljem aktsepteerida, oleks keerukas ja seetõttu tuleb

asuda seisukohale, et pakkumuse hilisem täpsustamine saab olla vaid äärmiselt vähetähtsates

detailides, nagu nt vead kontaktandmetes vms.

27. Käesoleval juhul on MKM esitatud OÜ-le Pesumati 09.04.2009 päringu selle kohta, kas

tõepoolest ei plaanita kasutada allhankijaid. MKM-i tekkis tulenevalt tööde iseloomust

(eelkõige sellest, et tööd hõlmasid ka jäätmevedu) kahtlus, et hankes nõutud töid ei ole

võimalik ilma allhankijateta teostada. Selgituse küsimuse hetkeks ei olnud pakkujate

kvalifitseerimine ja pakkumiste vastavaks tunnistamise veel otsustatud. Vastustajale ei saa ette

heita seda, et ta soovis saada kindlat informatsiooni selle kohta, mida kinnitus, et allhankijaid

ei kavatseta kasutada, tegelikkuses tähendab. Samas ei ole riigihanke menetluses aktsepteeritav

see, et sellise selgitustaotlusele vastusena esitatakse pakkumusele täiendavat informatsiooni.

Tundub, et kuna hangitavate teenuste hulgas oli ka jäätmevedu, pidi vastustaja olema

tegelikult veendunud, et OÜ Pesumati peab kasutama allhankijaid (millisel juhul esitatud

pakkumus ei vastaks RHS § 31 lõike 2 puntkile 9 ja HD punktile 6.3), kuid ta soovis selle

igaks juhuks üle täpsustada. Kaebuse esitajat 09.04.2009 selgitustaotlus aga eksitas, kuna

kaebuse esitaja vastas sellele ja saatis allhankijate andmed, sai aga vastuseks, et andmed esitati

liiga hilja. Juhul aga, kui vastustaja oleks OÜ Pesumati pakkumuse pärast pakkumuste

esitamise tähtaega esitatud andmete saamist vastavaks tunnistanud, oleks see rikkunud teiste

hankes osalejate õigusi ja oleks andnud omakorda neile 16.04.2009 käskkirja vaidlustamise

aluse.

28. Kaebuse esitaja on tõstatanud ka küsimuse sellest, et HD-d olid ebaselged. HD-s peab

sisalduma hangitavate kaupade või teenuste tehniline kirjeldus, milleks on RHS § 32 lõike 1

punkti 2 kohaselt hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas

tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade

või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste

loetelu. HD lisades 1 kuni 4 on toodud kõigi objektide teenuse kirjeldus (lepingueseme

kirjeldus), milles on ära näidatud teostamisele kuuluvad tööd, millisel objektil ja mida on vaja

teha, sh on tööde teostamine märgitud ajaliselt, tuues välja tööd, mida tehakse nt igapäevaselt,

üks kord nädalas, üks kord kuus, mõned korrad aastas jne. Nii on nt märgitud HD Lisas 1 p

19 porivaipade vahetus fuajees, p 23 näriliste ja kahjurite tõrje, terve p 25 kirjeldab jäätmete

äravedu ning prügikonteinerite tühjendamist; analoogselt on märgitud vastavad tööd ka teistel

lepinguobjektidel (lisad 2-4). Tööde tehnilisest kirjeldusest tuleneb üheselt, et jäätmeveo all

mõeldakse ka jäätmete äravedu ja konteinerite paigaldamist, mitte vaid jäätmete kokku

korjamist lepinguobjektidelt; samuti on arusaadav, et porivaipade puhul mõeldakse nende

puhastamist ja asendamist puhastega, mitte vaid puhastusse viimist. Kohtu hinnangul on

toodud tööde loetelu piisavalt selge ega ole vastuolus RHS § 32 lõike 1 punktiga 2. Seega pidi

HD-d piisava hoolsusega lugemise korral olema üheselt mõistetav, et hange hõlmas ka töid,

mida OÜ Pesumati ise ei teosta: jäätmevedu, porivaipade puhastust ja kahjuritõrjet.

Nimetatud teenuste osas pakkumuse tegemine sisuliselt tähendabki ju mööndust, et

kasutatakse allhankijaid.

29. On tõsi, et HD-s ei olnud vastustaja allhanke sisu defineerinud. Kaebaja eeldas, et HD-s

mõeldakse allhankijatena puhastusteenuse osutajaid (et HD p. 6.3. küsiti andmeid

põhiteenuse allhankijate kohta) ning et allhankijate kasutamisel tugiteenuste osutamisel ei pea

hankijale RHS § 31 lg 2 p 9 sätestatud andmeid esitama. Kohus leiab, et mõiste „allhange“

HD-s lahti seletamata jätmine ei teinud HD-d siiski ebaselgeks. Alltöövõtt tähendab teenuse

osutamist selle sisseostmise teel, so mitte enda tööjõuga. Alltöövõtt ja hanke puhul allhange

on kohtu hinnangul majanduses üldiselt käibelolevad mõisted, mille defineerimine HD-s ei

olnud tingimata vajalik. Kaebuse esitajal olnuks võimalus ka küsida hankijalt RHS § 56 lõike 1

kohaselt HD osas selgitusi, mida kaebuse esitaja aga teinud ei ole.

30. Kohus nõustub vastustajaga selles, et HD tööde tehnilises loetelus (lisad 1-4) ei eristatud

põhi- ja tugiteenuseid. Vastustaja oli otsustanud korraldada kogu puhastusteenuse nö

komplekshanke, mille juurde kuulusid ka spetsiifilised teenused, mille puhul ei oleks saanudki

eeldada, et neid teostab üks ja sama äriühing. Nii juhtis ka kaebuse esitaja istungil asjakohaselt

tähelepanu sellele, et prügiveoks on vaja vastavat jäätmekäitlusluba, samuti on prügivedu

korraldatud jäätmeseaduse kohaselt tsentraalselt (leping kohaliku omavalitsuse ja

jäätmekäitleja vahel vastava piirkonna kui terviku osas). Asjaolu, et vastustaja otsustas

koondada ühte hankesse nii tavapärase puhastusteenuse kui ka sellega kaudselt seonduvad

teenused, nagu jäätmevedu, kahjuritõrje ja porivaipade puhastus, võis olla tavapärasest

hankimispraktikast erinev ja seetõttu kaebuse esitajat segadusse ajada, ent kuivõrd kohtu

hinnangul on HD hoolika lugemise tulemusena võimalik aru saada, milliste teenuste osutamist

soovitakse, ei saa seetõttu HD-d allhanget eeldatavate teenuste või allhankijate deklareerimise

nõude tõttu ebaselgeks lugeda. Ka ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud vastavalt RHS § 117 lg 2

p 7 hankedokumente. HD varasem vaidlustamise võimalus ja vajadus tagab õiguskindluse

põhimõtet, peale pakkumuste avamist saaksid põhimõtteliselt kõne alla tulla vaid

vaidlustamised vormi- ja menetlusreeglite rikkumise (eelkõige hanke tingimuste hilisem

muutmine) ja võrdse kohtlemise rikkumise argumendil.

31. RHS § 39 lg 1 kohaselt kontrollib hankija, kas pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning

tehniline ja kutsealane pädevus vastavad HD-s esitatud kvalifitseerimise tingimustele. RHS

§ 39 lg 7 järgi ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises hankemenetluses. MKM-i

kantsleri 16.04.2009 käskkirjaga nr 27 OÜ Pesumati kvalifitseeriti, kuna ta esitas kõik HD-s

nõutud andmed pakkujale kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. RHS § 47 lg 1 kohaselt

kontrollis MKM kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavust hankedokumentides

esitatud tingimustele. RHS § 47 lg 3 kohaselt lükkab hankija tagasi pakkumuse, milles ei

sisaldu RHS § 31 lg 2 p 9 nõutud tingimust. Kuna OÜ Pesumati esitas pakkumuses teabe,

nagu ta ei kasutaks allhankijaid, hiljem aga selgitas, et ta kavatseb seda siiski teha ja esitas ka

andmed hankijate kohta, oli MKM sunnitud tema pakkumise tagasi lükkama.

32. Vastavalt RHS § 47 lg 9 ei osale pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, edasises

hankemenetluses. Kuna MKM lükkas OÜ Pesumati pakkumuse 16.04.2009 käskkirjaga tagasi,

ei ole OÜ Pesumati pakkumust ka hinnatud. RHS § 50 lg 1 alusel hinnatakse ainult vastavaks

tunnistatud pakkumusi. 14.04.2009 protokolli lisa 3 kohaselt hinnati ISS Eesti AS, Pindi

Kinnisvarahalduse OÜ, Puhastusproff OÜ, SOL Eesti OÜ ja Puhastusteenistuse AS

pakkumusi, kellest madalaima hinnaga pakkumuse esitanud ISS Eesti AS pakkumus tunnistati

MKM-i 16.04.2009 käskkirjaga nr 27 edukaks. Vastavalt RHS § 50 lg 3 tunnistas MKM

16.04.2009 käskkirjaga nr 27 edukaks madalaima hinnaga esitatud pakkumuse. Kohus leiab, et

nii vaidlustuskomisjoni otsus kui majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2009 käskkiri

nr 27 on seaduslikud ja põhjendatud ning nende tühistamiseks puuduvad alused.

33. Kaebuse esitajal on õigus selles, et protokolli lisa 1 p-s 4.2 on kirjas, et ISS Eesti AS ei ole

esitanud RHS § 41 lõike 1 puntki 2 kohaselt teise lepingupoole väljaantud tõendit viimase

kolme

aasta

jooksul

puhastusteeninduse

valdkonnas

sõlmitud

lepingute

kohta.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõike 1 kohaselt saab isik pöörduda kaebusega

halduskohtusse vaid juhul, kui vaidlustad haldusakt või toiming rikub selle isiku enda õigusi.

Kohus leidis eelnevalt, et OÜ Pesumati pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane. Nii ei

saa aga OÜ Pesumati õigusi mõjutada see, kes hanke võitjaks tunnistati. Seetõttu ei asu kohus

analüüsima seda, kas ISS Eesti AS pakkumuse parimaks tunnistamine ja temaga hankelepingu

sõlmimine toimus õiguspäraselt.

34. HKMS § 92 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ega

kolmas isik kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Seega jäävad

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik