2-09-3974/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-3974

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-3974

Tsiviilasi

OÜ Eurex Finants hagi Enn Sellik ja Riina Sellik vastu

32 114,90 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

19 939,76 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja OÜ Eurex Finants (registrikood 11324355; asukoht

Estonia pst 7, 10143 Tallinn);

-

hageja lepinguline esindaja Raivo Link

-

kostja Enn Sellik

-

kostja Riina Sellik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Enn Sellik’ult ja Riina Sellik’ult solidaarselt OÜ Eurex Finants kasuks

28 289,82 krooni, millest 16 114,68 krooni on tagastamata laenusumma, 1 585,67 krooni

intress, 500 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 10 089,47 krooni viivis perioodi

eest 26.01.2008. a kuni 27.01.2009. a.

3. Välja mõista Enn Sellik’ult ja Riina Sellik’ult solidaarselt OÜ Eurex Finants kasuks viivis

0,25 % päevas tagastamata laenusummalt 16 114,68 kroonilt alates 28.01.2009. a kuni

tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni.

4. Jätta Enn Sellik’ult ja Riina Sellik’ult solidaarselt OÜ Eurex Finants kasuks välja mõistmata

leppetrahv 3 825,08 krooni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskuludest 88 % solidaarselt Enn Sellik’u ja Riina Sellik’u kanda ning 12 %

OÜ Eurex Finants kanda.

Välja mõista Enn Sellik’ult ja Riina Sellik’ult solidaarselt OÜ Eurex Finants kasuks

menetluskulud 3 520 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb

kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse

kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt

tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele,

sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,

§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada.

Hageja

nõuab

kostjatelt

15.08.2007. a

laenulepingu

ja

käenduslepingu

alusel

kokku

32 114,90 krooni (tagastamata laenusumma 16 114,68 krooni, intress 1 585,67 krooni, leppetrahv

3 825,08 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 500 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis

10 089,47 krooni) ja lisanduva viivise väljamõistmist. Riigikohus on leidnud 14.01.2009. a

kohtuasja nr 3-2-1-120-08 otsuse punktis 15 järgmist: “Ringkonnakohus on iseenesest õigesti

leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine.

Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lõikest 1, mis reguleerib ammendavalt

tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda

tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.“ Eeltoodut arvestades peab kohus

õiguslikult põhjendamatuks kostjatelt leppetrahvi väljamõistmist, mistõttu tuleb selles osas jätta hagi

rahuldamata.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1, § 165 lõikest 3 ning § 173

lõigetest 1 ja 4. Menetluskulud jagab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: kostjate

kanda jääb solidaarselt 88 % ja hageja kanda 12 % menetluskuludest (28 289,82 / 32 114,90 × 100).

TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja riigilõiv 3 520 krooni (4 000 kroonist 88 %).

Kohtunik