2-09-15568/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-15568

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-15568

Tsiviilasi

OÜ Alvex

hagi

Samistop OÜ

vastu

8 166

krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8 166 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja

OÜ Alvex

(registrikood

10628254;

asukoht

Raatuse 71, 50603 Tartu); seaduslik esindaja juhatuse liige

Virve Schneider;

-

kostja Samistop OÜ (registrikood 10470592; asukoht

Aleksandri 42B, 51004 Tartu); seaduslik esindaja juhatuse

liige Aivar Võsu.

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Alvex hagi Samistop OÜ vastu 8 166 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud OÜ Alvex kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 4-5)

OÜ Alvex (hageja) tellis 16.01.2009. a Samistop OÜ-lt (kostja) hagejale kuuluvale sõidukile Ford

Transit (reg nr XXX XXX) kardaaniristi vahetuse, kuna viimane oli liigselt kulunud ja ei oleks

pidanud vastu reisi Norrasse. Töö teostati samal päeval kostja töökojas kostja hangitud

varuosadega. 19.01.2009. a asus hageja töötaja sama sõidukiga Norrasse teele, kuid sai sõita Tartust

ca 60 km, kui parandatud kardaanil tekkis mingi rike. Kuna autoga edasi sõita ei saanud, viidi

sõiduk puksiiriga lähimasse teenindusse Mäekülas, kus autol asendati kardaani keskmine osa,

kardaani rist ja kaks kardaani vahepukki. Kardaani rikke tõttu ei jõudnud hageja töötaja õigeks

ajaks sadamasse kell 18:00 väljuvale Tallinn-Stockholmi laevale, mistõttu pidi hageja ostma

järgmiseks päevaks uue laevapileti.

Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja uue kardaani remondi maksumuse

5 300 krooni, puksiiriabi kasutamise eest 1 300 krooni ja uue laevapileti maksumuse 1 566 krooni,

kogusummas 8 166 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS (tl 14-16)

Kostja ei nõustu hagis esitatud nõuetega. Vastuse kohaselt juhtis kostja remondimeister hageja

tähelepanu vajadusele remontida kogu kardaan (s.t mõlemad kardaaniristid, kaks vahepukki jne).

Kuna hageja soovis ainult kõige kulunuma kardaaniristi vahetamist, käitus kostja hageja juhiste järgi

ja muud puudused jäid kõrvaldamata hageja soovil. Samas nähtub Mäeküla Autolammutus OÜ

töölehelt, et 19.01.2009. a teostati hageja autol kogu kardaani remont nagu oli soovitanud kostja.

Kuivõrd kostja vahetas ainult ühe kardaaniristi, ei ole põhjendatud kogu kardaani remondikulu

käsitleda kostja põhjustatud kahjuna. Kardaanirist üksi ei põhjusta kogu kardaanisõlme purunemist

hageja väidetud määral. Seega on vajalik eristada kardaaniristi (korduva) vahetuse kulu ja kardaani

ülejäänud osade remondikulu, piiritlemaks tegelikku kahju ja kasu (kogu sõlme remont), mida üritab

hageja kostja arvel saada. Kuna ei ole tuvastatav, kas kardaani purunemine tekkis kostja remonditud

kardaaniristist või remontimata jäetud kardaanipukkidest ja teisest kardaaniristist, siis ei ole võimalik

tuvastada ka hagejal tekkinud kahju põhjuslikku seost kostja käitumisega. Puksiiriabi kulu seos

hagejal tekkinud kahjuga ei ole tõendatud põhjusel, et väidetav kahjujuhtum tekkis 19.01.2009. a,

aga arve on väljastatud 24.01.2009. a osutatud teenusele. Lisaks ei nähtu arvelt, millisel marsruudil

teenust osutati. Kuna hageja enda väitel tekkis vajadus puksiirteenuse järele 60 km kaugusel Tartust

Tallinna suunas ja orienteeruv vahemaa Mäeküla autolammutusse on ca 35 km, siis on 1 335 krooni

35 km puksiirteenuse osutamise eest ilmselgelt liiga kulukas. Hüvitamisele ei kuulu ka uue

laevapileti maksumus. Esmalt märgib kostja, et tegemist ei ole hageja kuluga, kuna pileti broneering

on tehtud eraisik Emil Schneider’i nimele. Lisaks nähtub töölehelt, et auto saabus remonti kell 9:00

ja et remont kestis 3 tundi, seega pidi Emil Schneider jõudma kell 18:00 väljuvale laevale, mistõttu

puudub alus kostjalt uue laevapileti ostmise kulu hüvitamise nõudmiseks.

Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 22-23)

Hageja väitel pidi juhatuse liige suunduma 19.01.2009. a firma tööasjus Norrasse. Kuna auto

purunemise tõttu ei jõutud õigeks ajaks laevale, osteti uus laevapilet. Raamatupidamise reeglite

järgi kuuluvad komandeeringuga seotud piletikulud töötajale hüvitamisele, kui pileti eest on tasutud

töötaja isiklikest vahenditest. OÜ Jossi Auto osutas hagejale puksiirteenust 19.01.2009. a, kuid

sularaha puudusel tasuti teenuse eest 24.01.2009. a, mistõttu on ka tšekk väljastatud selle

kuupäevaga. Kokku tasuti 1 335 krooni, millest väljakutse moodustab 355 krooni ja puksiirteenus

70 km (edasi-tagasi) eest 980 krooni (1 km hind 14 krooni).

Hageja jääb hagis esitatud taotluste juurde, palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja

kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Asjaoludest

nähtuvalt

oli

poolte

vahel

16.01.2009. a

sõlmitud

suuline

töövõtuleping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lõike 1 mõttes hagejale teenuse osutamiseks – tema sõiduautol Ford

Transit

(reg

nr XXX XXX)

kardaaniristi

vahetamiseks.

VÕS

§ 635

lõike 1

kohaselt

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Hageja on esitanud kohtule lepingutingimustele mittevastanud kardaaniristi vahetamisest tekkinud

kulude hüvitamise nõude.

Töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmise puhul on töövõtja vastutuse ja tellija poolt

õiguskaitsevahendite kohaldamise õiguse tekkimise esmaseks eelduseks tehtud töö mittevastavus

lepingutingimustele. VÕS § 641 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt peab töövõtja poolt

tehtud töö vastama lepingutingimustele ehk asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad selle

kasutusväärtust, sealhulgas peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt

keskmise kvaliteediga. Sama paragrahvi lõikes 2 on määratud tingimused, mille esinemisel ei vasta

tehtud töö lepingutingimustele. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole

kokkulepitud omadusi (punkt 1) ja kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö

teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi

teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul

juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (punkt 2). On ilmselge, et hageja

soovis remondijärgselt saada sõidukorras autot ja et hagejal olid kostja kui asjatundja poolt tehtava

töö omaduste ning kvaliteedi suhtes põhjendatud ootused.

Vaidlust ei ole selles, et kardaanirist vahetati 16.01.2009. a ja et 19.01.2009. a jäi hageja töötaja

sama autoga teele 60 km kaugusel Tartust Tallinna suunas, kuna autoga enam edasi sõita ei saanud.

Mäeküla Autolammutus OÜ töölehelt nr 18 (tl 8) nähtub, et 19.01.2009. a teostati hageja autol

kardaani remont, mis kestis 3 tundi. Remondi käigus vahetati kardaani keskmine osa, kaks kardaani

risti ja kaks kardaani vahepukki. Kostja arvest (tl 6) nähtuvalt vahetati 16.01.2009. a hageja autol

vaid üks kardaanirist. Seega vastutab kostja vahetatud kardaaniristi mittevastavuse (varuosa enda

puuduse) ja selle vahetamisel tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Nimetatud

puuduste olemasolu tuleb tõendada hagejal. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema auto

muutus kasutuskõlbmatuks kostjast tulenevate asjaolude tõttu ehk et kostja hangitud kardaanirist oli

puudusega või et kostja tehtud töö ei olnud tehtud seda liiki tööle omase kvaliteediga. Ainuüksi

asjaolu, et hageja jäi 19.01.2009. a oma autoga teele, ei tõenda, et tegemist on töövõtulepingu

mittenõuetekohase täitmisega kostja poolt. Samuti ei ole tuvastatav Mäeküla Autolammutus OÜ

töölehega, kas kardaani purunemine tekkis kostja remonditud kardaaniristist või teistest remontimata

jäänud kardaani osadest.

Kostja väitel juhtis kostja remondimeister 16.01.2009. a hageja tähelepanu vajadusele remontida

kogu kardaan, mitte vahetada vaid üks kõige kulunum kardaanirist. Kuna hageja oma korraldust ei

muutnud, lähtus kostja hageja juhisest ning vahetas välja ainult ühe kardaaniristi. Hageja ei ole

nimetatud kostja väitele vastuväidet esitanud. VÕS § 641 lõike 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud

materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid

piisavalt kontrollis. Seega isegi juhul, kui tegemist oleks töövõtulepingu mittekohase täitmisega

töövõtja

poolt,

on

kostja

eriteadmisi

omava

isikuna

täitnud

oma

kontrolli-

ja

informatsioonikohustuse teise lepingupoole ees, kui soovitas hagejal teha kogu kardaani remondi.

Sellega on kostja juhtinud hageja tähelepanu vaid hageja juhise täitmisest tuleneda võivale riskile ja

ohule kahjustada kostja töösoorituse tulemit.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tuleneb, et hageja ei saa kostja suhtes õiguskaitsevahendeid

rakendada, kuna ei ole täidetud eeldused (töö lepingutingimustele mittevastavus ja töövõtja vastutus

selle eest) sanktsiooni kohaldamiseks. Seega jätab kohus OÜ Alvex hagi Samistop OÜ vastu 8 166

krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Seetõttu puudub kohtul ka vajadus ülejäänud hageja esitatud

tõendite hindamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 162 lõike 1 lausel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik