2-09-11561/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-11561 Tsiviilasi AS R hagi FIE AM vastu 170 363 krooni ja viivise nõudes Hagi hind

170 363 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS R(registrikood xxx, asukoht xxx), Hageja esindaja: advokaat L Riisna (Advokaadibüroo Tark & Co, asukoht Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, E- post: lada.riisna@tarkco.ee), Kostja: FIE AM(isikukood xxx, registrikood xx, aadress xxx) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista FIE AM’ilt võlgnevus 227 729 EEK (kakskümmend seitse tuhat seitsesada kakskümmend üheksa krooni) AS R kasuks.

3. Välja mõista FIE AM’ilt menetluskulu summas 36 877,20 EEK (kolmkümmend kuus tuhat kaheksasada seitsekümmend seitse krooni ja 20 senti) AS R kasuks.

4. Välja mõista FIE AM’ilt menetluskulu summas 2 500 EEK (kaks tuhat viissada krooni) Eesti Vabariigi kasuks (TsMS § 179 lg 1).

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel sõlmitud müügilepingutest tuleneva võla summas 170 363 krooni ja viivise

57 366 krooni, kokku summas 227 729 krooni ning menetluskulud. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 16.07.2009.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 36 877,20 krooni järgmiselt: riigilõiv summas 15 000 krooni, õigusabikulu summas

21 877,20 krooni. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 36 877,20 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu summas 15 000 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus käesolevas tsiviilasjas tasumisel riigilõiv summas 17 500 krooni. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis Seega kuulub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 2 500 krooni.

Koidula Laurisaar Kohtunik