2-09-25671/2 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)
Legislator headnote
AI generated2-09-25671/2 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 12.oktoober 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-09-25671 Tsiviilasi LV hagi IV vastu elatise suurendamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXX XXXXX XXXXX).
Kostja IV (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXX XXXX XXXXX XXXXXXX).
RESOLUTSIOON
Välja mõista IVlt 02. juunist 2009 LV kasuks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus poeg AV (isikukood XXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks ja 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus tütar AV (isikukood XXXXXXXXXXXX ülalpidamiseks.
Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.
Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
Kohtukulude jaotus
IV kanda jätta hageja menetluskulud.
Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
Edasikaebamise kord
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja (avaldus menetluse taastamiseks), kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja.
Asjaolud
Hagist nähtub, et poolte abielust on sündinud kaks last: XX. XXXXXl 1XXX poeg AV ja XX. XXXXXXXXX XXXX tütar AV. Abielu lahutati 2001. aastal, mil lapsed jäid elama hageja juurde. Kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud elatis, kuid hageja ei ole raha saanud ja ta ei suuda üksinda laste eest materiaalselt hoolt kanda. Hageja töötab, kuid maksab eluasemelaenu.
Hageja arvestuste kohaselt kulub kummalegi lapsele kuus 3983 krooni, millest 833 krooni moodustavad eluasemekulud, 800 krooni toidule, 500 krooni transpordile, 150 krooni telefonidele, 200 krooni kulutused tervishoiule, 100 krooni kuulutused hügieenitarvetele, 500 krooni laste koolikohustuse täitmisele, 1000 krooni jalanõudele ja riietele. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks elatise 2175 krooni kuus.
Kohtu seisukoht
Kohus leiab, et antud juhul on küllaldane alus teha tagaseljaotsus vastavalt TsMS § 407 lg. 1 ja hagi rahuldada. PkS § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. PkS § 61 lg 2 järgi tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Hageja soovib elatist 2175 krooni kuus lapse kohta. Kuna kostja ei ole hagile vastanud ja tema seisukoht hagi kohta puudub, siis ei ole kohtul alust määrata elatist teistsuguses summas.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamatult täidetavaks.
Indrek Saar Kohtunik