2-09-30923/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja kell 16.00 Tsiviilasja number 2-09-30923 Tsiviilasi J GOÜ avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks

Menetlustoiming Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik J GOÜ (reg kood xxx, asukoht Xxx, juhatuse liige J S ); Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg (AB Selberg&Ko, Tornimäe 7-43, Tallinn 10145, telefon 6609634, e-mail eve@selberg.ee).

Resolutsioon.

1. Lõpetada J GOÜ (reg kood xxx, asukoht Xxx) pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Eve Selberg, esitada töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avaldused võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu, töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest, likvideerida J GOÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Peale J GOÜ äriregistrist kustutamist vabastada Eve Selberg pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata J GOÜ dokumentidehoidjaks J S , isikukood xxx.

5. Avaldada teade J GOÜ pankrotimenetluse lõpeatmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Harju Maakohtu registriosakonda.

7. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri Eve Selberg tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks 6000 krooni. Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda see üle Eve Selberg´i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx.

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Pankrotiavalduse asjaolud.

Võlgnik J GOÜ esitas 30.06.2009.a. Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku tegevuseks oli peokorraldusja toitlustusteenuse osutamine. Võlgniku majandustegevus lõppes 2009.a. suvel. Pankrotiavalduse esitamise seisuga oli võlgnikul võlgu summas

87 613.01 krooni ning varad puudusid. Maksejõuetuse põhjusteks pidas võlgnik muutunud majanduskeskkonda, mistõttu langes klientide nõudlus drastiliselt. Samuti peab võlgnik maksejõuetuse tekkimise põhjuseks toorainete hinnatõusu, mis tõstis võlgniku kulusid ja vähendas käivet.

Harju Maakohus algatas 06.08.2009.a. määrusega pankrotimenetluse ning määras ajutise pankrotihalduri.

Ajutise pankrotihalduri Eve Selberg´i ettekande kohaselt on OÜ J G17.02.2006.a. asutatud S T , J S i ja OÜ B I poolt ning kantud äriregistrisse 27.02.2006.a. osakapitali suurusega

42 000 krooni, osanikeks on võrdsetes osades J S , S T ja OÜ B I . Võlgniku juhatuse liikmeks on J S . Võlgnik tegeles peokorraldusja toitlustus teenuse osutamisega. Võlgnik kasutas L E K OÜ-lt 23.03.2006.a. sõlmitud rendilepingu alusel saadud toitlustuskompleksi ruume koos varade ning köögija toidunõudega. Võlgniku koostöö L E K OÜ-ga lõppes põhjusel, et võlgnik ei olnud tasunud alates 01.12.2008.a. L E K OÜ-le arveid. 27.03.2009.a. rendileping lõpetatid ning võlgnik andis üle toitlustuskompleksi ruumid, varad ning köögija toidunõud. Võlgniku selgituse kohaselt majandustegevust veel ei lõpetatud, korraldati veel toitlustamist mõnedel üksikutel üritustel. Võlgnikul oli 2 töötajat, viimati maksti töötajatele märtsis 2009.a. veebruarikuu eest. Töötajatega on töölepingud lõpetamata. OÜ J G majandustegevus lõppes 2009.a.suvel. Juhatuse selgitust arvesse võttes ja dokumentidega tutvudes võib teha järelduse, et maksejõuetus kujunes välja 2008.a. märtsiks, mil lõpetati rendileping pikemaajalise võlgnevuste tõttu L E K OÜ-le.

Võlgniku saldo võlgniku arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxx SEB Pangas on 17,91 krooni. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele sõidukeid ega muud vara liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgniku varaks on vastavalt võlgniku poolt 24.09.2009.a.a esitatud nimekirjale kasutatud nõude ja köögiriistade jääk bilansilise maksumusega 2 589,02 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku vara koosneb kasutatud nõudest ja köögiriistadest, mille realiseerimine on problemaatiline ning mille turuväärtus on eeltoodud põhjusel olematu või väga väike. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varaks olevate kasutatud nõude ja köögiriistade turuväärtuseks 0 kuni 1500 krooni. Võlgniku juhatuse liige J S kinnitas 24.09.2009.a. kohtumisel ajutise pankrotihalduriga, et muu vara võlgnikul käesoleval ajal puudub. Vara puudumist võlgnikul kinnitava ajutise halduri päringud riiklikesse registritesse. Seega on võlgnikul vara 17,91 krooni. Seega vara kohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks puudub.

Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse andmetel on võlgnikul maksuvõlgnevusi 23 640 krooni. Võlgniku andmetel on tal võlgu kokku 87 613,01 krooni, võlaimekiri on lisatud võlgniku pankrotiavaldusele. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku poolt esitatud andmed on võlgade kohta õiged, kuid sealt puuduvad töötaja nõue, milline on käesoleval ajal 35 600 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnikul on kohustusi kokku 123 213,01 krooni.

Võlgniku esindaja J S on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas muutunud majanduskeskkond, mille tõttu kukkus drastiliselt klientide nõudlus ettevõtte poolt pakutud teenuse järele, samuti tõusid tooraine hinnad, mis tõstis märgatavalt võlgniku kulusid ja vähendas käivet. Ajutine pankrotihaldur leiab ka, et äriühingu kahjumi ja võlgnevuste kujunemise juures on lisaks ka objektiivsed majanduslangusest tingitud põhjuseid. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud ka äriühingu juhatuse halvast käitumisest, ei otsitud uusi väljundeid majandustegevuse arendamiseks ja jätkamiseks, ei peetud korrektset raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse § 4 p 1 kohaselt oli võlgnik kui raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Võlgniku juhatus on jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse äriseadustiku §

183 tähenduses, jätnud koostamata raamatupidamisregistrid, 2008.a. majandusaasta aruande ja ei saanud eespooltoodud põhjusel esitada ajutise pankrotihalduri poolt nõutud raamatupidamisbilanssi.

Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvalekalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Võlgniku raamatupidamine vajab korrastamist, samuti puuduvad võlgnikul vahendid kohtukulude katteks.

Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ J G on maksejõuetu, mis pole ajutise iseloomuga, vaid püsiv. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks, raamatupidamise korrastamiseks, kohtukulude kandmiseks, dokumentide hoiustamiseks, leiab haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ja tuleks lõpetada raugemisega. Juhul, kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada.

Ajutine pankrotihaldur palub lõpetada OÜ J G(registrikood xxx ) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise võimalus, määrata OÜ J G dokumentide hoidjaks J S (isikukood xxx) ning mõista välja Eesti Vabariigi arvelt ajutise halduri tasu Eve Selbergi arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas summas 6000 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

OÜ J G 17.02.2006.a. asutatud S T , J S i ja OÜ B I poolt ning kantud äriregistrisse 27.02.2006.a. osakapitali suurusega 42 000 krooni, osanikeks on võrdsetes osades J S , S T ja OÜ B I . Võlgniku juhatuse liikmeks on J S . Võlgnik tegeles peokorraldusja toitlustus teenuse osutamisega.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat.

Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning vara puudub isegi pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

Võlgniku seletuse kohaselt on äriühingu töötajatel saamata töötasu, seoses rahaliste vahendite puudumisega tuleb pankroti väljakuulutamise või raugemise korral koostada taotlus Töötukassale palkade ja hüvitiste kompenseerimiseks.

Ajutise pankrotihalduri ettepanekul tuleb määrata J GOÜ dokumentidehoidjaks J S , isikukood xxx.

PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS §

150 lg 4 lkohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 alusel võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

Ajutine pankrotihaldur palub välja mõista riigi arvelt ajutise halduri tasu summas 6000 krooni. Kohus leiab, et tasu, arvestades kehtestud piirmäära summas 6000 krooni tuleb välja mõista riigi vahenditest. Kuivõrd pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel ja kuulub lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning keegi võlausaldajatest ei ole nõustunud maksma kohtu tagatisarvele pankrotimenetluse kulusid siis tuleb ajutise halduri tasu summas 6000 krooni välja maksta riigi vahenditest.

Liili Lauri kohtunik