3-08-1370/56 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1370 Haldusasi

OÜ Braiconf kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 12.06.2008 korralduse nr 13-2.1/18820 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16.02.2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Braiconf apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 22.09.2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Braiconf Vastustaja Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Braiconf apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.02.2009 otsus nr 3-08-1370 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 11.11.2009. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (PMTK) 12.06.2008 korraldusega nr 13-2.1/18820 kohustati OÜ-d Braiconf maksukorralduse seaduse (MKS) § 37 alusel tasuma maksuvõlg 2 286 485 kr. Korralduses märgiti, et 31.01.2006 maksuotsusega määrati OÜ-le Kalfton tasumiseks perioodi 01.01.2004 – 31.03.2005 eest kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu 145 850 kr, töötuskindlustusmakseid 9 031 kr, kohustusliku kogumispensioni makseid 704 kr, käibemaksu 927 781 kr, sotsiaalmaksu

3-08-1370

2(7)

212 847 kr ja ettevõtte tulumaksu 1 004 384 kr. Seisuga 30.06.2005 moodustas OÜ Kalfton maksuvõlg 2 300 599 kr; maksuotsuse osaliseks tühistamiseks esitatud kaebuse jätsid kohtud rahuldamata (kohtuotsus jõustus 30.05.2007 Riigikohtu määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse mitte võtmise kohta). Inkassonõude tulemusena laekus 12.06.2007 maksuvõla katteks 627,45 kr ja 10.07.2007 3 988 kr, mille võrra vähendati põhivõlga kinnipeetud tulumaksu osas. 04.07.2007 tegi maksuhaldur avalduse täitemenetluse algatamiseks summas 2 299 970 kr. OÜ Kalfton ei oma liiklusvahendeid, kinnisvara, väärtpabereid või ehitisi ning on oma omanduses olnud vallasvara – ööklubi sisseseade ja kaubajäägid – võõrandanud juulis 2005 OÜ-le Braiconf, kelle majandustegevus on analoogne AS Kalfton majandustegevusega ja toimub samades ruumides. OÜ Kalfton põhitegevuseks oli ööklubi X-Club pidamine Tallinnas Harju tn

6 ning alates juunist 2005 on OÜ-l Braiconf kattuv tegevusala ja tegevuskoha aadress. OÜ Braiconf on üle võtnud OÜ Kalfton töötajad, kelle töö sisu ja tööülesannete täitmise koht on sama ning sarnased on ka palgatingimused, ümber vormistati vaid lepingud teise äriühingu nimele. OÜ Kalfton on maksustatavat käivet deklareerinud kuni juunikuuni 2005 ning OÜ Braiconf maksustatav käive tekkis 2005 juulikuust, näidates koheselt kasvutendentsi ja saavutades augustis 2005 OÜ Kalfton eelneva käibega sarnase mahu. OÜ Kalfton deklareeris alates augustist 2005 kuni aprillini 2006 vaid sisendkäibemaksu ning alates maist 2006 esitas 0-ga käibedeklaratsioone. OÜ Braiconf on omandanud OÜ Kalfton kasutuses olnud ruumide kasutusõiguse, mööbli, kassaja arvutisüsteemid ja muu inventari, samuti kaubajäägid, mis võimaldas tal jätkata ööklubi pidamist aadressil Harju tn 6. Osaühingute tehingupartnerid ja hankijad on osaliselt kattuvad (AS-d Coca-Cola HBS, Tridens, Prike, Allied Domecq, Spirits Wine Estonia ja Saku Õlletehas) ning lepingud on sõlmitud sarnastel tingimustel ja osaliselt vormilt ja sisult identsed. OÜ-ga Braiconf jätkasid koostööd ka osa füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes osutasid tantsuteenust ööklubis X-Club.

OÜ Braiconf kaebuses paluti korraldus nr 13-2.1/18820 tühistada. Korralduses sisalduvad järeldused on ebapiisavalt põhjendatud ning korralduse tegemisel kohaldati ebaõigesti materiaalõigust. OÜ Kalfton on oma vara võõrandamisel kaebajale lisanud arvetel käibemaksu. Kui maksuhalduri arvates oli tegemist ettevõtte müügiga, pidi ta tunnistama OÜ-l Kalfton käibemaksu tagastusnõuet ja pöörama sellele sissenõude. Lähtudes uurimisprintsiibist pidi vastustaja parandama OÜ Kalfton deklaratsioonid ja tagastama käibemaksu omal algatusel. Et seda ei tehtud, siis on ilmne, et vastustaja ise ettevõtte üleminekut ei usu. Sarnastel tingimustel sõlmitud tarnelepingud ei tähenda ettevõtte üleminekut. Kaebaja teada rakendavad tarnijad sarnastele meelelahutusasutustele ka sarnaseid tarnetingimusi ning kaebaja on veendunud, et kui ta oleks avanud meelelahutusasutuse mujal ja teiste töötajatega, oleksid tarnetingimused samad. Maksuhaldur on valesti tõlgendanud ja kohaldanud MKS §-i 37, mida kaebaja arvates peab tõlgendama selliselt, et ettevõtte ülemineku korral vastutab omandaja üksnes selle turuväärtuse ulatuses, millest on maha arvatud ettevõtte eest tasutu. Kaebajale vara müümisel ei teatanud OÜ Kalfton võimalikust maksuriskist, rikkudes sellega VÕS § 217 lg 2 p-i 4, § 221 lg-t 1 ja § 223 lg-t 3. Pärast vaidlusalusest korralduse projektist OÜ Kalfton maksuvõlast teada saamist taganes kaebaja OÜ-ga Kalfton sõlmitud lepingust; leping on lõpetatud ja väidetud maksukohustus on OÜ-le Kalfton tagasi kantud. Maksuhaldurit informeeriti taganemisavalduse esitamisest ning sellest, et OÜ Kalfton esindaja möönis taganemisavalduse põhjendatust. Neile asjaoludele pole vaidlusaluses korralduses vajalikku tähelepanu pööratud. 31.07.2008 tagastas kaebaja OÜ-le Kalfton viimaselt omandatud varad. Samuti informeeris kaebaja äripartnereid lepingute võimalikust üleminekust OÜ-le Kalfton,

3-08-1370

3(7) pöördus üürileandja poole taotlusega anda üürileping üle OÜ-le Kalfton ning kustutas kaebaja nimele vormistatud X-Clubi registreeringu majandustegevuse registrist.

Vastustaja kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. OÜ Kalfton pole käibedeklaratsiooni parandusdeklaratsiooni esitanud. Tagastusnõude esitamine on OÜ Kalfton õigus ning kaebajal pole sellega puutumust. Käibemaks OÜ Kalfton ja OÜ Braiconf vahelistelt müügitehingutelt on deklareeritud varjamaks tehingut ettevõtte ülemineku kohta. Tegemist oli ettevõtte üleminekuga OÜ-lt Kalfton kaebajale. Põhjendatud pole kaebuse väide, et maksuhaldur on asjaolusid tarnelepingute sarnaste tingimuste kohta uurinud ebapiisavalt. Analoogsetel tingimustel hankijatega sõlmitud lepingud ja kaebaja endise juhatuse liikme poolt maksuhaldurile antud seletus „Jätkasid ka hankijad, ainult lepingud vormistati ümber teise firma nimele“ võimaldavad järeldada, et hankijate jaoks jäi klient sisuliselt samaks, vaid nimi muutus.

Kaebuses viidatud Euroopa Kohtu lahend nr c-408/98 puudutab sisendkäibemaksu tagastamise piiramist ettevõtte üleminekul lähtuvalt sellest, kas ettevõte jätkab sama tegevust või mitte, ning selles lahendis toodud seisukohtade laiendamine kõikidele maksukohustustele on meelevaldne. Maksuhaldur on MKS § 37 tõlgendanud ja kohaldanud õigesti. OÜ Kalfton maksuvõlg oli täies ulatuses seotud tema omanduses olnud varadega, mille moodustasid ööklubi sisseseade, mööbel, rendiõigus, töölepingud, kaubamärk jne, mille abil toimus osaühingu ettevõtlus ja millega seoses tekkisid maksukohustused, mis jäid täitmata.

Kuna OÜ Braiconf omandas ettevõtte, siis läks talle üle ka OÜ Kalfton maksukohustus. Põhjendatud pole kaebuse väide, et ettevõtte omandaja vastutus on piiratud omandatud ettevõtte väärtusega ning maksuhaldur saaks sissenõude pöörata vaid varade eest OÜ-le Kalfton laekunud rahale, mis on 768 264,95 kr. MKS § 37 alusel läheb maksukohustus täies ulatuses ettevõtte omandajale üle juhul, kui esineb ettevõtte üleminek kui juriidiline fakt. Vaidlusaluse korralduse faktiliseks aluseks on see, et aset leidis juriidiline fakt, mille sisuks oli ettevõtte üleminek, ning kuna OÜ-lt Kalfton maksuvõlgade sissenõudmine ei ole tulemust andnud, siis nõutaksegi võlg sisse ettevõtte omandajalt, so OÜ-lt Braiconf.

Maksuhaldurile ja kohtule esitatud dokumendid ei tõenda, et OÜ Braiconf ja OÜ Kalfton vahelisest ettevõtte ülemineku lepingust oleks reaalselt taganetud. Usutav ei ole, et kaebaja sai võimalikust maksuriskist teada alles peale vaidlusaluse korralduse projektiga tutvumist. Kaebaja juhatuse liige alates 28.06.2005 T. M. töötas enne seda OÜ-s Kalfton mänedžerina, juhtis X-Club tegevust kohapeal, andis OÜ Kalfton maksumenetluses selgitusi osaühingu tegevuse ja läbiotsimisel äravõetud raamatupidamise dokumentide kohta ning pidi seega ettevõte ülemineku ajal olema teadlik OÜ Kalfton võimalikust tekkivast maksukohustusest.

Maksuhaldur on vaidlusaluses korralduses andnud hinnangu kõigile teadaolevatele taganemisavaldusega seonduvatele asjaoludele ning haldusakti põhjendamiskohustust rikutud pole. Olukorras, kus taganemisavaldus on esitatud alusel, et kaebaja ei teadnud üleminevast maksuriskist ja samas oli maksuhaldur tuvastanud vastupidise, on põhjendatud, et maksuhaldur annab hinnangu taganemisavalduse põhjendatusele. Tuvastatud asjaolud ja tõendid kogumis annavad aluse järeldada, et esitati üksnes taganemisavaldus, kuid faktiliselt ei ole pooled lepingust taganenud ja nende tahe ei ole suunatud lepingu reaalsele tagasitäitmisele, kuna kaebaja välja toodud taganemise alus oli kaebajale teada juba enne ettevõtte üleminekut.

Kuna kaebaja oli ettevõtte ülemineku ajal teadlik OÜ Kalfton maksukohustusest, siis puudub taganemisel materiaalõiguslik eeldus olulise lepingurikkumise näol ning kaebaja taganemine ei ole VÕS § 188 lg 1, § 189 lg 1, § 217 lg 2 p 4, § 221 lg 1 ja §

223 lg 3 alusel VÕS § 218 lg-st 4 lähtuvalt õigustatud.

3-08-1370

4(7)

Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja asjas kantud menetluskulud kaebaja kanda. Kohus leidis, et vaidlusalune korraldus on piisavalt motiveeritud ning sisuliselt õiguspärane. Jõustunud maksuotsusega tuvastatud asjaolude kohaselt jättis OÜ Kalfton ajavahemikul 01.01.2004-31.03.2005 deklareerimata tantsijate töötasud ja pileti müügist saadud tulu ning osaühingu maksuvõlg seisuga 30.05.2005 oli 2 300 599 kr. Õige, argumenteeritud ja põhjendatud on maksuhalduri seisukoht, et OÜ Kalfton on eesmärgiga vältida tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse täitmist andnud juunis 2005 ettevõtte üle OÜ-le Braiconf. Seda kinnitavad tunnistaja T. M.i ütlused ning muud asjas kogutud tõendid, mis näitavad, et tegemist oli analoogse, samades ruumides toimuva majandustegevusega, samade töötajate ja lepingupartneritega ning OÜ-lt Kalfton omandatud varadega. Samuti on õige maksuhalduri seisukoht, et kuna puudus alus lepingust taganemiseks, siis puudus alus maksuvõla tasumise kohustuse tagasikandmiseks. Kuna kaebaja teadis või pidi olema teadlik OÜ Kalfton maksukohustusest, siis ei saa ta tulenevalt VÕS § 218 punktist 4 tugineda VÕS § 221 lõikele 1. Seadusest tulenevad nõuded maksuvõla tasumise korralduse tegemiseks on täidetud. Maksuhalduri seisukohad ja õiguslikud tõlgendused ettevõtte üleandmise, lepingust taganemise ning maksuvõla tasumise kohustuse tagasikandmise osas on õiged ja kohus nõustub nendega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

OÜ Braiconf apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maksuhaldur ja esimese astme kohus on MKS §-e 37 ja 38 tõlgendanud üksnes grammatiliselt, arvestamata nende normide eesmärgiga. MKS § 37 tuleks tõlgendada selliselt, et ettevõtte omandajale ülemindav maksukohustus on piiratud üleläinud ettevõtte/käitise turuväärtuse ülemineku kuupäevaga. Olukorras, kus ettevõte on tagastatud ning on taastatud esialgne olukord, rahuldatakse maksunõue tagastatud ettevõtte arvel ja alust OÜ Braiconf vastutamiseks OÜ Kalfton võla eest ei tohiks olla. Sama seisukohta toetab asjaolu, et tagastusnõude üleminek ettevõtte omandajale on piiratud (vt Euroopa Kohtu otsust asjas nr C-408/98 Abbey National, § 31-32), mis viitab erinevusele eraõigusele omasest õiguste ja kohustuste täielikust üleminekust. Ettevõtte omandaja vastutuse piiramine omandatud ettevõtte väärtusega on omaksvõetud paljudes teistes jurisdiktsioonides (nt California maksukoodeksi art 6812 a). Kohus eksis ka kaebaja poolt viidatud TsÜS § 131 ning VÕS § 188 lg 2 ja § 578 rakendamisega. Viidatud sätete alusel on isikul õigus lõpetada leping, kui selle sõlmimisel on tema esindaja käitunud vastuolus esindatava (käesoleval juhul OÜ Braiconf) huvidega või kui vastaspool on lepingut rikkunud ning vastaspoolel on õigus seda tunnistada vabatahtlikult ilma kohtusse pöördumiseta. Käesoleval juhul on ilmne, et OÜ Braiconf kas vastaspoole poolt asjaolude mahavaikimise või oma esindaja kohustuste rikkumise tõttu on teinud endale selgelt kahjuliku ja sellest johtuvalt ka lõpetatava tehingu, mis lõpetatigi kompromissiga. Apelleeritud kohtuotsus rajaneb peamiselt motiivile, et mõlemad äriühingud olid lepingu sõlmimisel teadlikud maksuriskist. TsÜS § 34 lg 1 sätestab, et juriidiline isik teeb tehinguid läbi oma esindaja. Kui tehingu tegemisel esines pettus, eksimus või muud asjaolud, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks, või kui tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust (TsÜS § 123

3-08-1370

5(7) lg 1). Kohus ei tuvastanud, kes kaebaja esindajana väidetava ettevõtte ülemineku lepingu sõlmisid. OÜ Braiconf esindaja tuvastamata jätmisel ei saanud kohus anda hinnangut sellele, kas vastav isik oli teadlik maksuriskist või mitte. Rikkudes HKMS §

25 lg-t 2 rajas kohus otsuse asjaolule, mida pole tuvastatud ega tõendatud. Eelpoolviidatud asjaolu tuvastamine eeldab mitme tunnistaja ülekuulamist, mistõttu on kohane saata asi tagasi esimese astme kohtule.

MTA Põhja maksuja tollikeskus vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et halduskohtu otsus on õige. Ettevõtte üleminek OÜ-lt Kalfton kaebajale on toimunud juulis 2005 ning sellega on täies ulatuses üle läinud ka maksukohustus. Puudub alus kahelda selles, et kaebaja oli ettevõtte ülevõtmisel teadlik OÜ Kalfton maksuvõlast. Kaebaja vastuolulised selgitused ja tuvastatud asjaolud annavad alust järeldada, et lepingust taganemine oli näilik. Kohus ei ole uurimispõhimõtet rikkunud ning apellandi taotlus saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks on põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Pooled vaidlevad selle üle, kas 2005 juunis-juulis toimus ettevõtte (Harju tn 6 Tallinnas asuv ööklubi X-Club) üleminek OÜ-lt Kalfton kaebajale, kas ettevõtte ülemineku korral läks maksukohustus üle täies mahus ning kas tehingust on kehtivalt taganetud ja maksukohustus OÜ-le Kalfton tagasi kantud. Kaebaja väide on, et ettevõtte tehingulist üleminekut pole toimunud ning maksuhaldur pole oma vastupidist seisukohta nõuetekohaselt põhistanud. Ringkonnakohus kaebaja arvamust ei jaga. Ettevõtte ülemineku all tuleb mõista tervikliku majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut.

Ettevõte on oma olemuselt vara ning VÕS § 180 lõikest 2 tuleneb, et ettevõtte koosseisu kuuluvad nii ettevõtte majandamist teenivad kui ka muul viisil ettevõttega majanduslikult seotud õigused ja kohustused. Ettevõtte koosseisu juures on oluline silmas pidada ka ettevõtte ülemineku eesmärki – üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama tegutseva üksuse ülemineku, mis omakorda peab tagama ettevõtte tegevuse jätkamise. Vaidlusaluses korralduses on maksuhaldur asjas tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid üksikasjaliselt kirjeldanud ja analüüsinud ning ringkonnakohtu hinnangul järeldanud õigesti ettevõtte tehingulise ülemineku OÜ-lt Kalfton kaebajale – OÜ Braiconf omandas OÜ Kalfton varad, ruumide rendiõiguse ja laos olnud kaubajäägid; osaühingute majandustegevus on sarnane; suures osas kattusid kaubatarnijad ja tarnetingimused; oluline osa töötajatest koheselt pärast töölepingute lõpetamist OÜ-s Kalfton asus samade tööülesannetega tööle OÜ-s Braiconf; tantsuteenuse ostmine toimus valdavalt samadelt füüsilisest isikutest ettevõtjatelt;

ööklubi tegevus jätkus samades ruumides ilma seisakuteta; OÜ-l Kalfton maksustatav käibe vähenes samaaegselt OÜ-l Braiconf analoogses mahus käive tekkimisega. Kaebaja pole maksuhalduri järeldusi ettevõtte tegelikust üleminekust kummutanud. Asjaolu, et asjas pole esitatud ettevõtte üleandja ja omandaja vahelist ühest lepingut, millest oleks võimalik välja lugeda tehingu poolte esindajate nimed ning muid vajalikke algandmeid ettevõtte ülemineku tuvastamiseks, viitab ettevõtte varjatud üleminekule ja võlausaldaja, so käesoleval juhul maksuhalduri kahjustamise huvile.

Otsitud on apellandi väide, et tuvastamata on, kes kaebaja nimel ettevõtte omandamise tehingu sõlmis. Asja materjalidega on tuvastatud, et OÜ Kalfton endine töötaja T. M. oli ettevõtte ülemineku ajal OÜ Braiconf ainuke juhatuse liige. OÜ Kalfton esindaja V. G. (kes allkirjastas kaebajale esitatud arved) kinnitas korralduse andmise menetluses varade võõrandamise kohta kaebajaga lepingu sõlmimist. 11.11.2008 ja 14.01.2009 kohtuistungite protokollist nähtub kaebaja kinnitus selle kohta, et nende poolt sõlmis vara ostu-müügi lepingu T.

M.. V. G. oli OÜ Kalfton juhatuse liige (ja ainuosaniku

3-08-1370

6(7) abikaasa), kes tunnistaja T. M.i ütluste kohaselt ka tegelikult mõlema äriühingu tegevust juhtis. Esitatud tõenditest nähtub, et OÜ Kalfton poolt OÜ-le Braiconf 01.07.- 08.07.2005 väljastatud arved ööklubi põhivara, inventari ja kaubajääkide ning rendiõiguse võõrandamise eest tasuti 09.08.-16.08.2005, so pärast käibe tekkimist. Nii ettevõtte tegevuse lõpetamine kui ka alustamine (OÜ Braiconf asutati mais 2005) on oma olemuselt otsused, mis tehakse ratsionaliseeritud otsustusprotsessis ning nende otsuste asjaolusid peavad reeglina teadma nii tegevuse lõpetaja kui ka tegevuse alustaja juhtorganite liikmed ja suurosanikud.

Käesoleval juhul on mõlemal äriühingul vaid üks osanik, mistõttu on äärmiselt vähetõenäoline, et nad tegutseva ettevõtte tervikvara võõrandamisest/omandamisest midagi ei teadnud. Ettevõtte kui tegutseva majandusüksuse üleminek tähendab kõikide ettevõttega seotud õiguste ja kohustuste üleminekut, sest kuivõrd ettevõtte tehinguline üleminek toimub ilma võlausaldaja nõusolekuta (VÕS § 182 lg 2), siis vastukaaluks tuleb tagada võlausaldaja huvide kaitse läbi tema nõude faktilise realiseeritavuse ning võlausaldaja huve tuleb kaitsta vähemalt määral, et need ei kahjustuks võrreldes ettevõtte üleminekule eelnenud situatsiooniga.

Kaebaja poolt MKS §-le 37 antud tõlgendus ei ole kooskõlas selle sätte mõttega ja soosib pahausksete ettevõtjate soovitud eesmärki – kohustuste jätmist maksejõuetule ja edaspidi mittetegutsevale äriühingule. Seaduses ei ole toodud erandeid, mis piiraks ülemineva maksukohustuse suuruse ettevõtte turuväärtusega ettevõtte ülemineku ajal, ning apellandi seisukohta maksukohustuse piiramisest ettevõtte turuväärtusega ülemineku kuupäeval ei kinnita ei Eesti ega Euroopa kohtu praktika. VÕS § 182 lg 2 ja MKS § 37 järgi tekkinud maksukohustuse eitamisel tugineb kaebaja erinevatele alustele.

Korralduse andmise menetluses ja esialgu ka kohtumenetluses väitis ta lepingust taganemist seadusest tuleneva õiguskaitsevahendina asja lepingu tingimustele mittevastavuse tõttu, seejärel viitas ta tehingu tühistamisele esindaja kohustuste rikkumise tõttu (viide TsÜS §-le 131) ning esmakordselt apellatsioonkaebuses tugineb kaebaja ka kompromisslepingule (VÕS § 578). Maksuhaldur märgib õigesti, et eeltoodu viitab asjaolule, et kaebaja hindab asjas tehtud tehinguid ja toiminguid ümber vastavalt vajadusele maksukohustuse täitmise vältimiseks.

Kaebaja pole välja toonud, milles seisnes väidetava kompromisslepingu (mida kohtule esitatud pole) sisu. Arvestada tuleb, et kompromisslepingut saab sõlmida üksnes selliste võlasuhete ja kohustuste suhtes, mille sisu võivad pooled ise kujundada. Maksukohustuse ümberkujundamine maksukohustuslase poolt pole võimalik, mistõttu ei saa ka maksukohustuse tagasimineku üle otsustada pooled kompromisslepingu kaudu. Tuginemine VÕS §-le 578 ei ole seega vaidlusaluse korralduse vaidlustamisel asjakohane. Tuvastatud asjaolude kohaselt leidis ettevõtte tehinguline üleminek aset juunis-juulis 2005, vaidlusaluse korralduse projekt saadeti kaebajale tutvumiseks 11.04.2008 ja määrati vastuväidete esitamise tähtaeg 29.04.2008, lepingust taganemise formaalne alus (taganemise kohta teisele poolele teate saatmine) täideti 19.05.2008, vaidlusalune korraldus anti 12.06.2008 ning akt lepingu alusel üleantu tagastamise kohta koostati 31.07.2008.

Lepingust taganemist reguleerib VÕS § 188 ning selle järgi ei kaasne lepingust taganemisega lepingu tagasiulatuv lõpetamine (lg 2 teise lause järgi lepingust juba tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima). Lepinguline võlasuhe kui selline ei lõpe, vaid taganemisega muutub selle sisu - lõppevad täitmisele suunatud kohustused ning taganemise tagajärjena tekib lepingu järgi üleantu tagastamise kohustus. Tagasiulatuvalt lõppevad õigused ja kohustused lepingu tühistamise korral, taganemise tunnuseks aga on, et lepingu lõpetamiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

Seega ainuüksi asjaolust, et taganemise formaalset korda oli kaebaja poolt

3-08-1370

7(7) järgitud, ei järeldu ettevõtte tehingulise ülemineku lõppemist ning taganemiseks tahteavalduse esitamine ei mõjuta maksuhalduri poolt VÕS § 182 lg 2 ja MKS § 37 alusel tehtud korralduse õiguspärasust. Lepingu alusel üleantu tagastamise akt on koostatud pärast vaidlusaluse korralduse tegemist kohtumenetluse käigus (31.07.2008) ning selles pole kajastatud taganemise põhjendusi. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et puudub vajadus peatuda pikemalt sellel, kas olid täidetud ka taganemise materiaalõiguslikud eeldused, või oli tegemist näiliku taganemisega, nagu leidis maksuhaldur. Ringkonnakohus märgib vaid, et maksuhalduri arvamuse kasuks räägib asjaolu, et asja materjalidest nähtuvalt esindas vaidlusaluse korralduse andmise menetluses kaebaja juhatuse liiget sama lepinguline esindaja, kes vastas OÜ Kalfton esindajana taganemisavaldusele ja allkirjastas lepingu alusel üleantu tagastamise akti. Heites kohtule ette eksimust TsÜS § 131 rakendamisel, ei ole apellant selgitanud, millal ta esindaja poolt tehtud tehingu tühistas. Nagu eelpool märgitud, on lepingust taganemisel ja lepingu tühistamisel erinev toime lepingu kehtivusele. Esitatud pole ühtegi tõendit selle kohta, et tehing, millega ettevõtte kaebajale üle läks, on apellandi poolt TsÜS § 131 alusel tühistatud. Tegemist on vaid apellandi paljasõnalise ja konkretiseerimata väitega. Kohus kuulas tunnistajana üle T. M.i, kes korraldas kõnealuse ööklubi tegevust kuni 2008. a juunikuu lõpuni OÜ-ga Kalfton sõlmitud töösuhte alusel ja alates 28.06.2008 kaebaja seadusliku esindajana ja kes andis selgitusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. OÜ Kalfton juhatuse liige V. G. andis seletusi korralduse andmise menetluses ning need on protokollituna kohtutoimiku juurde võetud (maksuhalduri esitatud CD-R plaadil); kohtuistungi protokolli järgi ei saanud V. G. kohtusse ilmuda haigestumise tõttu ning vaidlevad pooled loobusid tema ülekuulamisest. Heites kohtule ette uurimiskohustuse rikkumist, ei ole apellant nimetanud, kelle konkreetselt oleks pidanud kohus üle kuulama või millised asjaolud jättis kohus selgitamata või millised tõendid uurimata.

Ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohus pole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme määral, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, apelleeritud kohtuotsus muutmata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Kohtunikud Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman