2-09-30987/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-09-30987

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aivar Pellja Otsuse tegemise aeg ja koht 12.oktoobril 2009.a.; Valga Tsiviilasja number 2-09-30987 Tsiviilasi Võlgnik OÜ X pankrotiavaldus OÜ X suhtes pankroti välja kuulutamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: OÜ X Registrikood: xxxxxxxx Asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Juhatuse liige: A. K. , A. A. , K. N. Elektonpost: X@X.ee Tel, xxxxxxxx, fax xxxxxxxx Pankrotiavalduse esitaja: võlgnik (OÜ X)

Ajutine pankrotihaldur: Heikki Ots Isikukood:35212026519 Elukoht: Kreutzwaldi 12-1, Tartu 51006 Elektronpost: heikki55@hotmail.com

Kohtuistungi toimumise aeg 21.09.2009.a. Juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 1, 9, 13, 31-33 kohus

o t s u s t a s :

Viivitamatult välja kuulutada OÜ X (reg kood xxxxxxxx, asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) pankrot 12.oktoobril 2009.a. kell 14.00.

Nimetada OÜ X pankrotimenetluses pankrotihalduriks Margo Normann (vandeadvokaat, AB Normann ja Partnerid, Lossi 37 Viljandi, abnormann@gmail.com, tel 5092695, faks 435 5374).

Korraldada OÜ X (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek 04.novembril 2009.a. kell 11.00 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja istungisaalis (Vabaduse 10 Valga linn).

Teha võlausaldajatele ettepanek täita oma Pankrotiseaduse §-s 91 sätestatud kohustus - teatada haldurile nõudeavaldusega hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku OÜ X vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõuet ei ole tähtajaks esitatud ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. OÜ-le X (pankrotis) võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldurid. Jätta menetluse tagamise abinõud muutmata, lubades võlgniku varade, sh pangakontode, käsutamist pankrotihalduritele.

Kinnitada ajutise pankrotihalduri Heikki Ots ajutise halduri tasuna 29 600 (kakskümmend üheksa tuhat kuussada) krooni ja ülesannete täitmiseks vajalikeks kulutuste hüvitamiseks summas 8 668 (kaheksa tuhat kuussada kuuskümmend kaheksa) krooni.

Välja mõista OÜ-lt X ajutise pankrotihalduri tasu summas 29 600 (kakskümmend üheksa tuhat kuussada) krooni ning ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste katteks 8 668 (kaheksa tuhat kuussada kuuskümmend kaheksa) krooni Heikki Ots kasuks ((Swedbank AS a/a-le xxxxxxxxxx).

Avaldada viivitamatult OÜ X (pankrotis) pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

01.07..2009.a. esitas võlgniku esindaja Tartu Maakohtule pankrotiavalduse võlgniku – OÜ X suhtes pankroti väljakuulutamise nõudes.

Tartu Maakohtu 13.07.2009.a. määrusega algatati OÜ X suhtes pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse kohaselt tekkisid võlgnikul 2009.a. alguses majanduslikud raskused, millised tingisid saneerimismenetluse. Menetlus ebaõnnestus, kuna ei õnnestunud

kaasata täiendavat kapitali. Pankrotiavalduse esitamise seisuga oli võlgniku kohustuste kogumahuks 46 682 773 krooni ja varade ning varaliste õiguste mahuks 34 109 789 krooni. OÜ X maksejõuetus oli tingitud majanduskkriisi tingimustes müüginäitude langusest, mis langes ajaliselt kokku 2008.a. ettevõtte laiendamiseks ja tootmismahtude suurendamiseks laenukapitali abil tehtud täiendavate kulutustega uute tootmisliinide ja seadmete soetamiseks. 2009.a.alguses pankrotistus OÜ X suurim lepingupartner Soomes - mööblimüügikett K-I OY , mistõttu OÜ-l X tuli maha kanda lootusetuid arveid 4 miljoni krooni ulatuses ja hinnata alla ettevõtte laos K-I OY tellimuste täitmiseks mõedud poolja valmistoodangut kogumahus 2 miljonit krooni. Lisaks eeltoodule osutus majanduskriisi tingimustes kahjumlikuks Tallinnasse xxxxxxxxx tänavas asuvasse firmakaupluse ruumidesse tehtud 503 998 kroonine investeering. Eelkirjeldatud asjaoludel tekkis erakorraline kahjum ca 6,5 miljoni krooni ulatuses, mis ongi OÜ X makseraskuste peamiseks põhjuseks.

Kohtuistungil jääb võlgniku esindaja pankotiavalduses ja selle lisades esitatu juurde ning palub välja kuulutada OÜ X pankroti. Võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub järgmist :

ÜLDANDMED VÕLGNIKU KOHTA Asutamine, asutajad, põhikiri. OÜ X on äriregistrisse kantud 21.11.2000.a. (aluseks äriregistri väljatrükk , aruande lisa nr 1) Asutamislepingu järgi oli asutajaks OÜ F (rk xxxxxxxxx, asuk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja osakapitali suuruseks 42 000 krooni. Põhikirja on muudetud 10.04.2008.a., äriregistri poolt on tehtud muutmiskanne põhikirja uue redaktsiooni osas 28.04.2008.a. Osanikud, osakapital. Osanik Periood Reg.kood/ isikukood Osa suurus EEK / % Osaniku omanik Osaniku juhatus OÜ F 21.11.2000.a. – 06.12.2000 xxxxxxxxx 100% 42 000

P. J. O. L. 06.12.2000.a.- xxxxxxxxxx 100% 42 000

D OÜ 2000-2002 xxxxxxxx 1 502 000 A. K. O. L. T. T.

G OÜ 2003-2007 xxxxxxxx 1 502 000 D G OÜ A. A. A. K. O. L. A. K. O. L. OV OÜ 2008- xxxxxxxx 60% 901 200

A. K. N OÜ 2008- xxxxxxxx 30% 450 600 H. K. H. K. K. N. 2008- xxxxxxxxxxx 10% 150 200

Peamised tegevusalad

Põhitegevusalaks on mööbli tootmine (EMTAK 36142), alates 2008.a. mööbli jaemüük (EMTAK 52441). Juhtimisstruktuur, juhatus. Aastatel 2003-2007.a. oli ettevõttel valitud 3 liikmeline nõukogu, kuhu kuulusid A. K. , A. A. ja V. K. . Juhatus oli ühe liikmeline – juhataja oli O. L. . Praeguse põhikirja kohaselt juhib ettevõtte tegevust juhatus, tegevjuhi kohuseid täidab juhatuse liige K. N. , nõukogu valitud ei ole. Juhatuse esimeheks on valitud A. K. . Juhatuse täpsemat töökorda põhikirjas, osanike või juhatuse otsusega sätestatud ei ole. Raamatupidamise sise-eeskirjade kohaselt vastutab müügitegevuse eest müügijuht ning ostulepingud sõlmib ostujuht. 2008.a. aastaaruande kohaselt juhatuse liikmed oma kohustuste täitmise eest tasu saanud ei ole. Töötajad 2008.a. oli OÜ-s X töölepingu alusel tööl 80 töötajat. 10 juulil 2009.a. on osa OÜ X töötajatest (29 töötajat) pärast majandustegevuse sisulist lõppemist ning pankrotiavalduse esitamist 29.06.2009.a. tööjõu kasutamise lepingu alusel üle antud S F OÜ (rk xxxxxxxx, juh.liige A. H. ) käsutusse. Samal ajal on rendilepingu alusel OÜ-le S F tervikvarana üle antud ka OÜ X varad. Osa töötajatest on endiselt nn sundpuhkusel ning 28 töötajaga on töölepingud lõpetatud Töölepinguseaduse § 91 lg 2 alusel (tööandjapoolse kohustuste rikkumine). Raamatupidamise korraldus, audiitor, majandusaruande auditeerimine. Raamatupidamise eest vastutab juhatus. Raamatupidamisaruande koostamisel on kasutatud kasumiaruande skeemi 1 (skeemist 2 on loobutud, kuigi kulude grupeerimisel on lähtutud skeem 2 kulude struktuurist) ning tarkvaraprogrammi EEVA. Ettevõttes eksisteerib üks sularaha kassa. Sularahaga arveldustes kassalimiiti kehtestatud ei ole. Raha hoitakse selleks ettenähtud šeifis, mille esimene võti asub raamatupidaja käes ja teine juhatuse liikme käes. Rahalisi arveldusi teostatakse 3 pangas (AS Sampo Pank, AS Swedbank ja AS SEB Pank). Allkirja õigused pangas on juhatuse liikmel K.N, kellel on ka sularaha pangast väljavõtmise õigus. Pangaoperatsioone (maksekorraldusi) teostab ettevõtte raamatupidaja. Elektroonilisel teel on õigus maksekorraldusi teostada raamatupidajal. Mitteelektroonilised maksekorraldused allkirjastab K.N. Lõpetamata toodangu arvestust ei peeta. Valmistoodang võetakse arvele tegelikus tootmisomahinnas. Kauba, toorme, materjali ja valmistoodangu varude hindamisel rakendatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Toodangut, materjali ja abimaterjali inventeeritakse sagedusega kord kuus. Inventuurid viiakse läbi tsehhide lõikes. Põhivarade hulka arvatakse varad maksumusega alates 5 000 krooni ning kasutusega üle ühe aasta. Varad kasutusega üle ühe aasta, kuid maksumusega alla 5 000 krooni kantakse soetusel kohe kuludesse ja nende arvestust peetakse bilansiväliselt koguseliselt. Amortisatsiooninormiks hoonete puhul on olnud 5%, masinate ja seadmete osas 20- 25 % ning muu inventari osas 25-30%. OÜ X majandusaastate aruanded perioodil 2005 – 2008 on auditeeritud T IA I AS audiitori R. V. `i (litsents nr xx, kood xxxxxxxxxxx) poolt. 2008.a. majandusaasta aruanne on kinnitatud OÜ X üldkoosoleku otsusega 27.apr.2009.a. ning oli pankrotiavalduse esitamise ajaks (29.06.2009.a.) auditeerimata ja äriregistrile esitamata. Võlgnik põhjendas seda asjaoluga, et puudusid rahalised vahendid auditi tellimiseks ja seetõttu ei saanud äriregistrile auditeerimata aruannet seaduses sätestatud tähtajaks esitada. Ajutise pankrotihalduri soovitusel-nõudmisel teostati 2008.a. majandusaasta audit, mille käigus korrigeeriti ja täpsustati nii 2008.a. bilanssi, kasumiaruannet kui ka rahavoogude aruannet.

VÕLGNIKU VARAD Varad on grupeeritud lähtudes bilansi aktiva poole ülesehitusest. Andmete aluseks on ajutise pankrotihalduri järelpärimiste vastused pankadest ja vararegistritest ning võlgniku poolt esitatud andmed. Varade ja võlgade andmed antakse pankrotimenetluse algatamise seisuga, s.o. 13.07.2009.a. v.a. pangakontode saldod, mis antakse arestimise kuupäeva järgse seisuga ja mis sisuliselt ei erine bilansikuupäeva saldodest. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile finantsaruanded, millele ei ole kohaldatavad likvideerimisbilansile esitatavaid nõudeid, sest võlgnikku ei ole veel asutud likvideerima, ta on jätkuvalt tegutsev. Kuivõrd aga pankrotimenetluses tuleb ajutisel halduril anda hinnang varade ja kohustuste kohta reaalväärustes ja arvestades ka tingimuslike nõuetega, siis on ajutine haldur püüdnud (oma kogemustele ja olemasolevatel andmetele tuginedes) varade ja kohustuste kajastamisel lähtuda analoogselt likvideerimisbilansile esitatavatest nõuetest ning näidanud varasid ka neto müügihinnas. Käibevara Kassa – 13,15 krooni Pangakontod – 2 774,57 krooni Sampo Pank – konto nr xxxxxxxxxxxx saldo seisuga 28.07.2009.a. -0 SEB Pank AS seisuga 30.07.2009.a.- kokku 2 774,57 krooni, s.h. -konto nr xxxxxxxxxxxxxx saldo -2 653,36 kr. -konto nr xxxxxxxxxxxxxx saldo -7.75 EUR ehk 121,21 kr. Swedbank AS- konto nr xxxxxxxxxxxx saldo seisuga 24.07.09.a. -0

Ostjatelt laekumata arved (debitoorsed nõuded) võlgniku andmetel: OSTJA Arve kuupäev Tasumise kuupäev Arve(te) summa EEK Tasutud EEK Tasumata EEK G OÜ 31.01. 2008.a. 10.02. 2008.a. 684 400,00 455 139,52 229 260,48 J M 17.10.2008.a. 28.10.2008.a. 23.04.2009.a. 16.12.2008.a. 27.12.2008.a.. 22.06.2009.a. 19 234,00 0,00 19 234,00 J AS 22.04.2009.a. 06.06.2009.a. 55 814,00 0,00 55 814,00 K AS 11.02. 2008.a. 09.02.2009.a. 17 086,40 7086,50 9999,90 K-I OY 07.01. 2009.a. 06.02. 2009.a. 19 005 EUR 297 238,20 0,00 19 005 EUR 297 238,20

Kokku: 611 672 kr K-I OY on 10.02.2009.a. teatanud (pressiteade) makseraskustest ja struktuursetest ümberkorraldustest, mis võib lõppeda ettevõtte tegevuse lõpetamisega ning laekumine on seega ebatõenäoline. J AS on võlgniku üks suurematest võlausaldajatest, mistõttu võlgnevus on tasaarvestatav ning laekumine seetõttu ebatõenäoline. J M OÜ on esitanud 2 reklamatsiooni ( 05.01.2009.a. ja 27.04.2009.a.) ostetud toodete kohta, mis on seni lahendamata ning seetõttu laekumised ebatõenäolised. OÜ G arve laekumine ebatõenäoline, kuna arvet ei ole lõplikult suudetud tasuda rohkem kui poolteise aasta jooksul.

Makseraskuste tõttu ei ole kogu arvet tasuda suutnud ligemale aasta jooksul ka AS K. Nimetatud põhjustel ei ole alust arvestada ostjatelt seni laekumata arvete tasumisega. Seega tuleks raamatupidamise õige ja õiglase kajastamise seisukohalt 611 672 krooni (debitoorsed nõuded ostjate suhtes) lugeda ebatõenäoliselt laekuvateks ning käibevara hulka mitte lugeda.

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (tagastatav käibemaks) – 199 383 krooni Kuivõrd samaaegselt esineb võlgnevus Maksuja Tolliametile, siis on samaliigilised nõuded vastastikku tasaarveldatavad ning reaalse varana arvestada ei saa. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud- 197 792 krooni s.h. Autode liisingumaksed – 197 792 krooni. Kuna autode jääkväärtus turuhinnas oli võlgniku arvates väiksem kui liisingumaksete tasumata osa, siis on liisitud autod pärast liisinglepingute lõpetamist k.a. augustis liisinguandjale tagastatud ning seetõttu ei saa neid ettemakseid käsitleda reaalse varana. Varud – 373 940 krooni, s.h. Valmistoodang - 125 683 krooni Tooraine ja materjalid – 248 257 krooni Kokku käibevara 376 727 krooni , jättes ülalmärgitud põhjustel arvestamata autode liisingmaksed ja tagasinõutava käibemaksu. Materiaalne põhivara kokku soetusmaksumuses 50 244 799 krooni, jääkväärtuses 33 705 884 krooni, s.h. Materiaal ne põhivara Bilansiline soetusmaksum us Bilansiline jääkmaksum us Korrigeeritud maksumus Märkused Maa 1 653 200.- 1 653 200.- 800 000 krooni, arvestades kinnisvarahindade praegust seisu ja kinnistu xxxxxxxxxxxx ostuhinda. Bil. soetusmaksumu s sisaldab maa erastamise tasusid ja OÜ-lt R

kinnistu xxxxxxxxxxxx x 904 500 kr., mille tasumise tähtaeg pole saabunud. Ehitised ja rajatised s.h. kinnistud: xxxxxxxx xx xxxxxxxx xx xxxxxxxx xxx xxxxxxxx xxx 14 982 921.-

10 917 995.-

Kinnistud hinnatud kinnisvarafirma poolt 2006.a.11,0 milj. kr väärtuses. Arvestades kinnisvarahindade languseks 50 %.- 5,5 milj.krooni. Välja renditud OÜ-le S F alates 10.07.2009.a. Kinnistud on koormatud ühishüpoteegig a (9 milj.kr.) AS Sampo Pank kasuks ja kindlustatud Masinad ja seadmed, 27 679 296.- 16 765 100.- 6 000 000 kr arvestades rohkem hariliku väärtusega Välja renditud OÜ-le S F v.a. liisitud

s.h. liisitud seadmed ning arvates maha liisitud seadmed, mis võidakse tagasi nõuda võlgnikupoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. seadmed Sampo Pank AS kasuks. Koormatud kommertspandi ga AS Sampo pank kasuks kogusummas 5 milj.kr. Muu inventar 3 092 539.- 1 532 746.- 500 000 kr. Välja renditud OÜ-le S Fe Ettemakse d materiaals e põhivara eest 2 836 843.- 2 836 843.- O krooni, arvestades asjaoluga, et seadmed pole töökorras, need asuvad rendipinnal, nende eest on maksmata ning nad on omandatud omandireservatsiooni ga. Sisaldab kulutusi soetatud toolide viimistlusliini, korruskuivati seadistustööde eest V. S. , S OÜ-le, N OÜ- le, AS-le RRR P ning FIE A. V. . Maksmata osa nõudeõigus (8,2 milj.kr.) loovutatud I C OÜ-le. Kokku põhivara 50 244 799.- 33 705 884.- 12 800 000 krooni Sõltumatu audiitori (R. V. ) 11.09.2009.a. aruandes on märgitud, et võlgniku investeering põhivarasse on bilansis kajastatud jääkväärtuses, kuid soovides kajastada äriühingu majandusolukorda õigesti ja õiglaselt, tuleks ühingu varad hinnata jääkmaksumusest ümber harilikule väärtusele (s.o. väärtusele, mis kajastaks praegust turuhinda). Seda on ajutine pankrotihaldur püüdnud ka teha, lähtudes majandussituatsiooni muutumisest ning tuginedes senisele kogemusele pankrotivara müügil. Halduri arvamus võlgnikule kuuluva kinnisja muu vallasvara hindamisel on hinnanguline ning antud vastavaid eksperte kaasamata. Samuti on arvestatud, et müük toimub lähitulevikus s.o. majandussurutise tingimustes. Hinda võib oluliselt mõjutada ka see, kas vara müüakse eraldi üksustena, kinnistutena või töötava üksusena, tervikvarana. Kinnistuid xxxxxxxx 10 ja xxxxxxxx 11 on AS Kinnisvarabüroo poolt hinnatud 20.10.2009.a. AS Eravara Kinnisvarabüroo poolt ja hinnatud need vastavalt 3,6 milj. krooni ja 7,4 milj. krooni väärtuses. Vara kokku (p.3.1 + 3.2) - 34 082 611,72 krooni bilansilises jääkmaksumuses ning 13 176 727 krooni korrigeeritud maksumuses (käibevara 376 727 kr + põhivara 12 800 000 kr = 13 176 727 krooni) Maanteeamet on vastuseks ajutise pankrotihalduri päringule (17.07.2009.a.) teatanud, et seisuga 20.07.2009.a. on liiklusregistris OÜ X nimele registreeritud järgmised sõidukid: Veoauto GAZ 53B reg. märgiga xxx xxxx, 1992 a. vl. Auto bilansis ei kajastu, täielikult amortiseerunud, kuid arvelt maha kandmata.

Liikurmasin CATERPILLAR 920 reg.märgiga xxxx xx, 1969.a. vl. Liikurmasin bilansis kajastatud ei ole, amortiseerunud, arvelt maha kandmata. Liikurmasin MANITOU MLT 742T, reg.märgiga xxxx xx, 2003.a.vl. jääkväärusega 13 700 kr. Kasutuses. Varad on ajutise halduri poolt arestitud ning materiaalne põhivara ja muu inventar antud juhatuse liikme vastutavale hoiule, kusjuures võlgniku ees on vastutavaks OÜ S F kellele võlgniku vara on alates 10.juulist äriruumide rendilepingu alusel tähtajatult tervikvarana välja renditud.

VÕLGNIKU VÕLAD/ KOHUSTUSED Kohustused on grupeeritud lähtudes bilansi passiva poole struktuurist ning kajastatud bilansi esitamise seisuga (13.07.2009.a.) Lühiajalised kohustused – 8 471 401 krooni s.h. Arvelduskrediit (Sampo Pank AS) – 5 005 801 kr. (tagatud vallasvara kommertspandiga) Lühiajalised pangalaenud (Sampo Pank AS) – 2 000 000 kr. Liisingumaksed jooksval perioodil – 385 009 kr. Pikaajaliste pangalaenude maksed jooksval perioodil – 1 080 591 kr. Muud lühiajalised tagatiseta võlakohustused – 60 022 748 krooni, s.h. Faktooritud arved ....................... ...................................................904 500 kr. Maa järelmaks .................................................................................79 878 kr. Muud tagatiseta võlakohustused s.h. laenud seotud osapoolelt - 42 497 695 kr.

Võlad tarnijatele, hankijatele (nimekiri lisatud) – 14 973 857 krooni s.h. Tasumise tähtajaga 31.12.2008.a. – 76 nõuet kogusummas 2 441 134,60 kr Võlausaldajad, kelle nõue oli kuni 100 000 kr - 64 nõuet summas 1 086 634,59kr Võlausaldajad, kelle nõue oli 100 000 –1 000 000kr - 19 nõuet summas 6 546 508,75 kr Võlausaldajad, kelle nõue oli üle 1 milj. krooni - 3 nõuet summas 4 431 911,55 kr Maksuvõlad kokku - 1 206 285 krooni. Võlad töövõtjatele - 360 533 kr (nõuded täpsustuvad menetluse käigus) Pikaajalised kapitalirendi kohustused (liisitud seadmed) - 1 066 810 kr. Pikaajaline pangalaen - 1 828 086 kr. Muud pikaajalised nõuded (maa erastamise osamaksed) - 39 781 kr Kohustused kokku 71 428 826 krooni

VÕLGNIKU TEGEVUSEST, MAJANDUSTEGEVUSE NÄITAJATEST JA MAKSEVÕIMEST Ajutine haldur koostas võlgniku varasemate aastaaruannete (2004-2009.a.) bilansside ja kasumiaruannete põhjal põhiliste majandusnäitajate võrdlustabeli, millest nähtub võlgniku majandustegevus, selle efektiivsus, arengusuunad ja seosed müügitulu (käibe), kulude, kasumi ja muude näitajate vahel. Võrdlustabeli andmetest võib leida seoseid ja põhjusi võlgniku praegusele väljakujunenud maksejõuetusele.

OÜ X majandustegevuse näitajad 2004.a.- 2009.a.

2004 milj.kr. 2005 milj.kr. 2006 milj.kr. 2007 milj.kr. 2008 milj.kr. 13.07.2009 milj.kr. Käibevarad 16,745 18,752 13,373 11,946 9,332 1,383 s.h.debit.nõuded 5,936 9,695 6,185 6,443 5,806 0,611

s.h.varud 8,531 7,497 6,316 4,117 1,984 0,373 Põhivarad 18,761 24,617 25,638 26,681 32,880 33,705 s.h. masinad ja seadmed 10,611 15,749 17,519 18,345 27,707 27,679 s.h.ehitised ja rajatised 9,361 12,764 14,649 14,940 14,982 14,982 Lühiajalised kohustused 12,543 12,367 14,498 20,615 42,543 68,494 s.h. võlad tarnijatele 7,435 6,397 6,044 8,211 9,842 14,974 s.h. laenud 0,008 0,124 0,367 2,069 21,676 43,482 Pikaajal. kohustused 3,625 6,1243 5,769 10,015 2,935 2,935 s.h. kapitalirent 1,893 1,951 2,303 2,477 1,067 1,067 s.h. pangalaen 1,732 3,913 3,228 2,529 1,828 1,828 Kasum/kahjum 5,076 5,921 -6,515 -10,747 -11,263 -33,075 Omakapital 19,338 25,260 18,745 7,998 -3,265 -36,340 Müügitulu 56,927 73,354 47,864 45,064 63,661 20,610 Toore, materjal 35,075 42,653 28,186 32,193 46,081 12,470 Tööjõukulu 9,713 11,503 13,036 11,913 13,376 4,619 Muud tegevuskulud 4,472 7,258 7,197 7,302 7,823 3,480 Muud ärikulud 1,235 1,534 1,236 2,072 2,003 27,582 Toodangu mat.mahukuse % 61,6 58,1 58,9 71,4 72,4 60,5 Töötasu osakaal % 17,1 15,7 27,2 26,4 21,0 22,4 Likviidsusnäitaja 1,335 1,516 0,922 0,579 0,219 0,020 Maksevõime kordaja 0,655 0,91 0,487 0,380 0,173 0,015 Oma/võõrkapital 1,196 1,365 0,925 0,261 -0,072 -0,509

Tabelist nähtub, et ettevõtte jaoks parim aeg oli 2005.a., kus käive oli 73 milj. krooni , kasum 5,9 milj. krooni, omakapitali osa 25,26 milj. krooni ning kõik majandustegevuse efektiivsuse näitajad olid parimal tasemel. Sellise käibe ehk müügitulu taseme hoidmise või suurendamise puhul oleks olnud ilmselt võimalik säilitada ka efektiivsuse näitajaid ja omakapitali taset. Kahjuks ei suudetud müügitulu taset kolmel järgneval aastal säilitada ega tõsta, kulude struktuur ja tase aga jäid enam vähem samale tasemele (vt. muud tegevus-ja ärikulud, tööjõukulud) mis tõi kaasa ka efektiivsuse näitajate languse (vt. likviidsusnäitajaid, maksevõime kordajat, töötasu osakaalu realiseeritud toodangus). 2008.a. lõpuks oli ettevõtte omakapitali (netovara) tase seoses majandusaasta kahjumiga 11,26 milj.kr. jõudnud tasemele – 3,26 milj.kr. ning seoses sellega tuli juhatusel vastavalt äriseadustiku § 171 lg 2 p.1 kokku kutsuda osanike koosolek ning osanikel tuli vastavalt ÄS § 176 otsustada, kas suurendada netovara vähemalt pooleni osakapitalist s.o. leida täiendavalt vahendeid 4 miljoni krooni ulatuses (-3,26 milj. + 1,5 milj.:2 ) juhul kui tegemist oli ajutiste makseraskustega või esitada pankrotiavaldus (ÄS § 176 p 3). Osanikud otsustasid makseraskustesse sattudes esitada pankrotiavalduse asemel saneerimisavalduse, kuid ettevõtte saneerimine

nurjus võlgniku põhjendusel seetõttu, et halveneva majanduskeskkonna tingimustes ei ole saneerimisega võimalik maksejõuetust vältida. OÜ X maksevõime analüüs Võlgnikul puudub maksevõime, kuna tal puuduvad likviidsed vahendid lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Nõuded ostjate vastu on ammendatud. Järelejäänud nõuded on ebatõenäoliselt laekuvad. Müüdava valmistoodangu varu puudub, toorme ja materjalide laojääk on minimaalne ja mittelikviidne. Peale selle on võlgnik praktiliselt loobunud majandustegevusest ja andnud oma varad tervikuna rendile, mis tähendab, et likviidseid vahendeid ei teenita ka juurde. Varade rent (50 000 krooni kuus) ei kata tõenäoliselt ka seadmete moraalset kulumit, rääkimata võimalusest selle arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 1 järgi on äriühing maksejõuetu kui ta ei suuda tasuda võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole lühiajaline. TAGASIVÕITMISE JA TAGASINÕUDMISE VÕIMALUSED Hinnang tuleks edaspidises menetluse käigus anda võlgniku seotud osapoolele viivisarvete tasumise kohta ajal, mil võlgnik oli teadlik või pidi olema teadlik oma makseraskustest, võimalikust maksejõuetusest ning sellega seonduvast võlausaldajate huvide kahjustamisest. Analüüsi vajaks ka võlgniku tehing oma tervikvara rendileandmiseks, selle rendilepingu tingimused ning tehingu tagasivõitmise otstarbekus. Selgitada tuleks ka kinnistu xxxxxxxxxxxxx vajadust võlgniku poolt. Samuti vajaks põhjalikumat uurimist OÜ X juhatuse poolt 20.06.2007.a. OÜ-ga G sõlmitud masinate ja seadmete ostu müügileping, millega võlgnik võõrandas seadmeid maksumusega üle 2 milj. krooni ning sealhulgas liisinguseadme –höövel Grama UK 8SP , mille võõrandamine ilma liisinguandja loata oli keelatud. Kuna seadmed müüdi ostjale omandireservatsiooniga (lepingu p.1.3) ning ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole ostja poolt kogu tehingusummat tasutud, siis tuleks kaaluda seadmete tagasinõudmist müüjale. RASKED JUHTIMISVEAD JA KURITEO TUNNUSTEGA TEOD Äriseadustiku § 171 lg 2 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist ja majandusaasta kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lg 5` 1 järgi peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kuna ajutisel pankrotihalduril ei ole praegu täpset informatsiooni selle kohta, millal võlgnik tegelikult sai teada või pidi teada saama oma maksejõuetusest (aastaaruande on juhatus kinnitanud kahel korral ja erinevatel aegadel, kusjuures esimesena esitatud 2008.a.aastaaruanne maksejõuetust ei näidanud). Nimetatud põhjusel ei saa ajutine haldur praegu võtta seisukohta, kas võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ÄS § 171 lg 2 või § 180 lg 5` 1 sätestatud kohustust, mis pankrotiseaduse § 28 lg 2 alusel on käsitletav raske juhtimisveana. Samuti puuduvad ajutisel halduril praeguses menetluse etapis tõendid selle kohta, et võlgnik oleks tahtlikult ja ettekavatsetult põhjustanud enda maksejõuetuse, mis oleks käsitletav pankrotikuriteona. LÕPPJÄRELDUSED, ARVAMUS MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSTE KOHTA Seisuga 13.07.2009.a. moodustavad võlgniku kohustused kokku 71 428 826 krooni. Võlgniku vara väärtus bilansilises jääkväärtuses on 34 082 611 krooni ehk rohkem kui kaks korda väiksem kui kohustuste maht. Korrigeeritud vara väärtuse (13 milj. krooni) ületavad kohustused aga rohkem kui 5 korda.

Võlgnik on maksejõuetu, kuna tal puudub maksevõime. Kohustuste maht ületab oluliselt varade mahu. Esialgselt võib järeldada, et võlgniku maksejõuetuse on tinginud ühelt poolt majandusolukorra halvenemine nii sisekui välisturgudel, millega on kaasnenud võlgniku klientide ja tarnepartnerite makseraskused kui ka ettevõtte kulude juhtimises esinevad vead, mis on avaldunud juhtkonna väheses suutlikkuses kohaneda muutunud oludega ja võimetuses viia ettevõtte kulubaas vastavusse müügituluga. Maksejõuetuse üheks põhjuseks võib lugeda ka halvasti ajastatud investeerimisotsuseid. Sedasama on märkinud ka audiitor R. V oma sõltumatu audiitori aruandes 11.09.2009.a. AJUTISE HALDURI TASU JA TEGEVUSEKS VAJALIKE KULUTUSTE HÜVITISE TAOTLUS Pankrotiseaduse § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71. Tasu taotlus: Arvestades ajutise halduri keskmiseks tunnitasuks 800 krooni, taotleb ajutine pankrotihaldur OÜ X ajutise halduri tasuna 29 600 krooni (800x37) . Ajutise halduri ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamise taotlus: Kokku: 8 668 kr. Seega taotleb ajutise halduri tasuna 29 600 krooni ja oma ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist summas 8 668 krooni ja kokku 38 268 krooni.

KOHTU SEISUKOHT Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus OÜ X suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada ja viivitamatult tuleb välja kuulutada OÜ X pankrot. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seisuga 13.07.2009.a. moodustavad võlgniku kohustused kokku 71 428 826 krooni. Võlgniku vara väärtus bilansilises jääkväärtuses on 34 082 611 krooni ehk rohkem kui kaks korda väiksem kui kohustuste maht. Korrigeeritud vara väärtuse (13 milj. krooni) ületavad kohustused aga rohkem kui 5 korda. Võlgnik on maksejõuetu, kuna tal puudub maksevõime. Kohustuste maht ületab oluliselt varade mahu. Esialgselt võib järeldada, et võlgniku maksejõuetuse on tinginud eelkõige majandusolukorra halvenemine nii sisekui välisturgudel, millega on kaasnenud võlgniku klientide ja tarnepartnerite makseraskused. Maksejõuetuse üheks põhjuseks võib lugeda ka halvasti ajastatud investeerimisotsuseid. OÜ X on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldaja nõuet rahuldada. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada OÜ X pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade, kinnitada halduri töötasu ja kulud ning nimetada pankrotihaldur. Nõusoleku OÜ X pankrotihaldurina tegutsemiseks on andnud Andres Tootsman ning vandeadvokaat Margo Normann. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele.

Aivar Pellja Kohtunik 12.10.2009.2009.a. kell 14.00.