2-09-33588/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-09-33588

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aivar Pellja Otsuse tegemise aeg ja koht 09.oktoobril 2009.a.; Valga Tsiviilasja number 2-09-33588 Tsiviilasi Võlgnik OÜ X pankrotiavaldus OÜ X suhtes pankroti välja kuulutamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: OÜ X (endine ärinimi OÜ Y) Registrikood: xxxxxxxx Asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Juhatuse liige: xxxxxx ik xxxxxxxxxxx ja J. P. ik xxxxxxxxxxx Elektonpost: xxxxx@xxxxxx.ee Pankrotiavalduse esitaja: võlgnik (OÜ X)

Ajutine pankrotihaldur: Heikki Ots Isikukood: 35212026519 OÜ CONTRACT Äriõigus-ja Pankrotibüroo, Aasa 5-3 Põlva; tel/fax 799 4087 Elektronpost: heikki55@hotmail.com

Kohtuistungi toimumise aeg 21.09.2009.a. Juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 1, 9, 13, 31-33 kohus o t s u s t a s :

Viivitamatult välja kuulutada OÜ X (reg kood xxxxxxxx, asuk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) pankrot 09.oktoobril 2009.a. kell 14.00.

Nimetada OÜ X pankrotimenetluses pankrotihalduriks Heikki Ots (pankrotihalduri tunnistus nr 81, OÜ CONTRACT Äriõigus-ja Pankrotibüroo, Aasa 5-3 Põlva; tel/fax 799 4087, 5054308, e-post: Heikki55@hotmail.com).

Korraldada OÜ X (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek 03.novembril 2009.a. kell 14.00 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja istungisaalis (Vabaduse 10 Valga).

Teha võlausaldajatele ettepanek täita oma Pankrotiseaduse §-s 91 sätestatud kohustus - teatada haldurile nõudeavaldusega hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku OÜ X vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõuet ei ole tähtajaks esitatud ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. OÜ-le X (pankrotis) võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldurid. Jätta menetluse tagamise abinõud muutmata, lubades võlgniku varade, sh pangakontode, käsutamist pankrotihalduritele.

Kinnitada ajutise pankrotihalduri Heikki Ots ajutise halduri tasuna 15 200 krooni ja ülesannete täitmiseks vajalikeks kulutuste hüvitamiseks summas 1 980 krooni.

Välja mõista OÜ-lt X ajutise pankrotihalduri tasu summas 15 200 (viisteist tuhat kakssada) krooni ning ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste katteks 1 980 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni Heikki Ots kasuks ((AS Swedbank a/a-le xxxxxxxxxx).

Avaldada viivitamatult OÜ X (pankrotis) pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

14.07..2009.a. esitas võlgniku esindaja Tartu Maakohtule pankrotiavalduse võlgniku

– OÜ X suhtes pankroti väljakuulutamise nõudes.

Tartu Maakohtu 31.07.2009.a. määrusega algatati OÜ X suhtes pankrotimenetlus.

Kohtuistungil jääb võlgniku esindaja pankotiavalduses ja selle lisades esitatu juurde ning palub välja kuulutada OÜ X pankroti. Võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub järgmist :

ÜLDANDMED VÕLGNIKU KOHTA

1. Asutamine, asutajad, põhikiri. OÜ X (endine OÜ Y) kanti Tartu Maakohtu registriosakonna registrisse 11.04.2007.a. aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus ettevõte tegutses puitsõrestikmajade ja nende detailide tootmisega (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kood 16232). Asutajateks olid V. S. , J. P. , xxxxxx, OÜ M I (projekteerimisfirma ) ja E T G. 16.06.2009.a. võeti osanike poolt vastu põhikirja uus redaktsioon, millega muudeti ka ärinime. Osanikud ja osakapital

OÜ X praegusteks omanikeks on xxxxxx , kes on 20 000 kr.osa omanik, J. P. , kes on

14 000 kr. osa omanik ning OÜ M I, kes omab 6000 kr.osa. Osakapitali suuruseks on endiselt 40 000 krooni. Osanike koosseisu muutumisi kajastab lülaltoodud OÜ X osanike tabel . Kood / Sünniaeg Nimi / Ärinimi Elukoht / Asukoht Osamaks Kontrolli allikas Algus Lõpp xxxxxxxxxx x

V. S.

6 800 EEK Registripäevik (10.04.2007)

03.04.2007 06.03.2009 xxxxxxxxxx x

J. P. xxxxxxxxxx xxxxxxxx

8 000 EEK Registripäevik (14.12.2007)

03.04.2007 13.12.2007 xxxxxxxxxx x xxxxxx

7 200 EEK Registripäevik (14.12.2007)

03.04.2007 13.12.2007 xxxxxxxx OÜ M I xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx

6 000 EEK Registripäevik (10.04.2007)

03.04.2007 xxxxxxxx E T G OÜ xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx EEK Registripäevik (10.04.2007)

03.04.2007 14.12.2007 xxxxxxxxxx x

J. P. xxxxxxxxxx xxxxxxxx EEK Registripäevik (14.12.2007)

13.12.2007 xxxxxxxxxx x xxxxxx

EEK Registripäevik (14.12.2007)

13.12.2007 06.03.2009 xxxxxxxxxx x xxxxxx

EEK Registripäevik (06.03.2009)

06.03.2009

Juhtimisstruktuur, juhatus. Osaühingu igapäevase majandustegevuse juhtorganiks oli ja on 2 liikmeline kolmeks aastaks valitud juhatus, kes on palganud tegevjuhi. Tegevjuhiks on alates 04.08.2008.a. D. S. . Juhatuse liikmete volitused kehtivad kuni 03.04.2010.a. Nõukogu valitud ei ole. Juhatuse liikmeteks on omanikud J. P. ja xxxxxx, kusjuures

J. P. täitis töölepingu alusel ka müügijuhi kohustusi. Müügijuhi ametipalgaks oli

25 000kr (bruto) kuus. Juhatuse liikme tasu J.P ei saanud. xxxxxx sai juhatuse liikme tasu 2008.a. 90 000kr. 2009.a juhatusele tasu ei makstud. Töötajad 2008.a. töötas ettevõttes 15 töötajat. Aasta jooksul maksti töötasudeks koos sotsiaalmaksudega 3 469 069 krooni, sellest tegevjuhi töötasu koos sotsiaalmaksudega oli 370 907 krooni. 2009.a. jaanuaris - veebruaris olid töötajad tellimuste puudusel saadetud (kooskõlastatult tööinspektsiooniga) kollektiivsele sundpuhkusele. Kuigi igasugune majandustegevus on ettevõttes praeguseks lõppenud, ei ole 13 võlgniku töötajaga s.h. tegevjuhiga töölepingud veel lõpetatud.

Töötajad ootavad saamatajäänud palga ja koondamishüvitiste väljamaksmist. Raamatupidamise korraldamine ja audiitor. Raamatupidamise eest vastutab juhatus. Raamatupidamist tehti teenusena OÜ Maaraam poolt, alates aprillist 2009.a. tegi raamatupidamist M. N. , kellega tööleping on lõpetamata. Dokumentatsiooni on peetud rahuldaval tasemel. Raamatupidamisaruande koostamisel on kasutatud kasumiaruande skeemi 1 ning tarkvaraprogrammi HANSA. Ettevõttes eksisteerib üks sularaha kassa. Sularahaga arveldustes kassalimiiti kehtestatud ei ole. Raha hoitakse selleks ettnähtud seifis.

Rahalisi arveldusi teostatakse AS SEB pangas. Teistes pankades kontosid ei ole. Allkirjaõiguslikud isikud pangas on juhatuse liige J.P, tegevjuht D. S ning raamatupidaja M. N. , kellel oli ka sularaha pangakontolt väljavõtmise õigus. Samadel isikutel oli ka pangaoperatsioonide (s.h. elektrooniliste maksekorralduste) teostamise õigus. Pangakaardid olid samuti samadel isikutel. Lõpetamata toodangu arvestust ei peeta. Valmistoodang võetakse arvele tegelikus tootmisomahinnas. Varude kulukskandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varade inventuur (põhivara, bilansivälised varad) viiakse läbi üks kord aastas, 01.novembril ning kaubad, materjalid üks kord kvartalis.

Põhivarade hulka arvatakse varad maksumusega alates 5 000 krooni ning kasutusega üle ühe aasta. Varad kasutusega üle ühe aasta, kuid maksumusega alla 5 000 krooni kantakse soetusel kohe kuludesse ja nende arvestust peetakse bilansiväliselt. Amortisatsiooninormiks inventari, seadmete, arvutustehnika puhul on olnud 30%, sõidukite osas 20%. OÜ X majandusaastate aruandeid auditeeritud ei ole (ei olnud ka nõutav). Tehingud seotud osapooltega Võlgniku seotud osapoolteks on tegevjuht D. S. , ning omanikud xxxxxx, J. P. ning M I OÜ, kes on laenanud võlgnikule raha alljärgnevalt:

Pank, kassa.mitterahaline Laenatud kellellt , millal Summa kr. Laenu tasumise tähtaeg Tagastatu d summa Tagastamis e aeg Tagastatud pank, kassa ,mitterahali ne Laenu jääk OÜ M I

Pank

25.04.2007. a.

42 870,00 31.12.200

42 870,00

Kokku

42 870,00

42 870,00

J. P.

Pank,

19.04.2007. a.

25 000,00 31.12.200

25 000,00 Mitterahalin e

31.05.2007. a.

43 500,00

43 500,00 pank

11.07.2008. a.

50 000,00 31.12.200

25 000,00 8.10.2008 pank

25 000,00 pank

14.07.2008. a.

50 000,00 31.12.200

50 000,00 pank

16.07.2008. a.

20 000,00 31.12.200

20 000,00 pank

07.10.2008. a.

50 000,00 31.12.200

50 000,00 Kokku

238 500,00

25 000,00

213 500,00 xxxxxx

pank

04.01.2008. a.

25 000,00 31.12.200

10 000,00 7.02.2008 pank

15 000,00 pank

18.01.2008. a.

10 000,00 31.12.200

10 000,00 30.07.2008 pank 0,00 pank

23.01.2008. a.

50 000,00 31.12.200

50 000,00 19.02.2008 pank 0,00 pank

50 000,00 25.03.2008 pank

160 000,00

35 000,00 31.03.2008 pank

70 000,00 25.01.2008. a

31.12.200

5 000,00 11.06.2008 pank

kassa

11.03.2008

12 000,00

8 861,00 27.03.2008 kassa

3 139,00 kassa

15.04.2009. a.

20 000,00 30.06.200

20 000,00 15.06.2009 kassa 0,00 Kokku

265 000,00

861,00

88 139,00 Kõik kokku

546 370,00

861,00

344 509,00

Toodud tabelist nähtub, et omanikud on korduvalt ja juba 2007.a. andnud võlgnikule laenu, kokku 546 370 kr. ulatuses, laenud on raamatupidamises dokumenteeritud, tagasi on laenudest suudetud maksta 213 861 krooni ning laenu jääk on 31.07.2009.a. seisuga 344 509 krooni. Viimane laenu tagasimakse (summas 20 000 kr.) toimus 15.06.2009.a. xxxxxx kassa kaudu. Intresse ja viiviseid nõutud ei ole, kuigi mõned sõlmitud laenulepingud selleks võimaluse annavad. Võlgniku pankrotiavalduse sisu. 2008.a. kasvas OÜ X käive 18 milj. kroonini, kuid alates teisest poolaastast hakkas OÜ X tegevust mõjutama kujunev majanduskriis ning sellest tingitud müügituru kahanemine. Vähenes tellimuste arv ning ettevõtte konkurentsile mõjus halvavalt põhilise müügituru /Rootsi/ valuuta väga madal kurss. Laekumata arvete osakaal on väga suur ning mitmete puhul on tegemist ebatõenäoliselt laekuvate maksetega. Selliste arvete mahuks on vähemalt 1 200 000 krooni. Seisuga 13.07.2009.a. moodustab ettevõtte varade väärtus kokku 1,9 milj. krooni ning kohustuste kogumaht 2,6 milj. krooni.

2. VARAD pankrotimenetluse algatamise seisuga 31.07.2009.a.

2.1. Käibevara – 1 164 443,82 krooni Kassa -0 Pank (AS SEB Pank).......................................................374,68 kr Ostjate tasumata arved (s.h.OÜ V K)............1 164 069,14 kr Kuna OÜ V K on juba pikemat aega võlgu 1 151 316,95 kr. ja teadaolevalt on tal probleeme oma võlgade kättesaamisega, siis võib ka see nõue (või osa sellest) muutuda ebatõenäoliselt laekuvaks.

2.2. Põhivarad seisuga 31.07.2009.a. Nimetus Bil.soetusmak s.

Bil.jääkväärt us Vara seisukord Asuko ht Orient.turuhi nd Kompresso r ERC

105 353,00

34 235,00 Töökorras xxxx tn ladu Liisitud Töölaud

7 726,13

2 901,13 töökorras xxxxx 100.- Laptop Asus

12 000,00

3 600,00 töökorras J.Pti käes 3000.- Töölaud

7 726,13

2 901,13 töökorras xxxxx 100.- Töölaud

7 726,13

2 901,13 demonteeritu d xxxx tn ladu Töölaud

7 726,13

2 901,13 demonteeritu d xxxx tn ladu Teraslindi siduja BO

5 000,00

3 423,00 töökorras xxxx tn ladu

1 500.- Järelhaagis

5 474,58

4 109,58 töökorras xxxx tn ladu

1 500.- Naeluti IN

6 300,00

5 145,00 töökorras xxxx tn ladu

3 000.- Laptop Fujitsu Amilo L73000

12 496,06

7 192,06 katki J.Pti käes Printer Canon

6 485,30

1 787.30 töökorras J.Pti käes

3 000.- Töölaud

töökorras xxxxx 100.- Töölaud

töökorras xxxxx 100.- Ehitussooja k

töökorras xxxxx

8 000.-

Kokku

84 013,47

75 555,47

20 400.-

2.3. Bilansivälised varad (arestitud varad) Nimetus Ühikuid Asukoht Seisukord Orient. turuhind Märkused Metallsõrg xxxx tn korras 100.-

ladu Tikksaag xxxx tn ladu korras 400.-

Käsihöövel xxxx tn ladu terata 600.-

Akutrell Makita xxxx tn ladu korras 2400.-

Elektrisaag Makita xxxx tn ladu korras

1 300.-

Käsisaed xxxx tn ladu korras 75.-

Klammerdaja xxxx tn ladu korras 100.-

Raudvasar xxxx tn ladu korras 150.-

Pikendusjuhe 1 xxxx tn ladu korras 100.-

Haamrid xxxx tn ladu korras 150.-

Nurgikud xxxx tn ladu korras 75.-

Patareilamp xxxx tn ladu korras 75.- laetav Puidujäätmed

8 tm xxxxx kuivad

2 400.- Igas mõõdus Klaasvill

7 m3 xxxxx

3 500.- jäägid Järkamissaag xxxxx mittekompl

1 500.-

Šeif xxxxx võtmeta 500.- vene päritolu

Kokku

13 425.-

Ettemaksed materiaalse põhivara eest – 500 000 krooni. Ei saa õige ja õiglase raamatupidamisprintsiibi kohaselt varana arvestada, kuna see sissemakse on tehtud võlgniku poolt 26.06.2009.a. kinnistu xxxxx Töökoda ostuks ettemaksena, mida müüjal, OÜ-l P (pankrotis) oli vastavalt notariaalsele müügilepingule (lepingu p.7.4.) õigus jätta leppetrahvina endale, sest võlgnikul jäi vaatamata pakutud täiendavale, pikendatud tähtajale täitmata müügihinna tasumise kohustus. Võlgniku taotlust tehingu tühistamiseks või avaldust alternatiivselt esitada nõue OÜ P pankrotimenetluses, ei ole OÜ P pankrotihaldur Sirje Tael rahuldanud. VARAD KOKKU: 1 239 999,29 krooni bilansilises jääkväärtuses (ettemakset põhivarasse mitte arvestades) ja 1 198 268,82 krooni vara korrigeeritud (turu)väärtuses arvestades ka bilansiväliste varadega.

3.VÕLAD/KOHUSTUSED

3.1. Lühiajalised laenud - .................................................159 455,95 s.h. kohustused seotud isikute suhtes...................159 455,95

3.2.Võlad tarnijatele........................................................1 583 646,21 Tarnijate nimekiri lisatud

3.3. Maksuvõlad.................................................................733 275,40 s.h.käibemaks......................................274 117,40 isiku tulumaks..................................... 119723,00 töötuskindlustuse maks........................ 13 816,00 kogumispensioni maksed........................7 548,05 sotsiaalmaks.........................................317 461,95

3.4. Võlad töövõtjatele.......................................................337 666,65 Töövõtjate nõuete koond esitatud lisas. Nõudeid on pidevalt täpsustatud ning need ei vasta täpselt bilansis esitatule.

3.5. Pikaajalised kohustused..............................................327 514,27 s.h. kohustused seotud osapoolte suhtes.................301 009

Kohustused kokku: ................................................... 3 141 558,48 krooni

HINNANG VÕLGNIKU

MAKSEVÕIMELE JA TERVENDAMISE VÕIMALUSTELE Varade ja võlgade võrdlus näitab, et võlgniku võlad ületavad ligemale kolmekordselt varade väärtust. Kuna aga varadest põhiosa ehk, 1,1 5 milj kr.ehk 93% varadest moodustab nõue OÜ V K vastu, kes ei ole seda nõuet pikemat aega täita ja vaevleb ise makseraskustes, siis võib olla tõenäoline, et varadest ei piisa isegi hilisemate pankrotimenetluse kulude katteks. Antud juhul ei pea ajutine pankrotihaldur vajalikuks välja tuua võlgniku maksevõime ja likviidsuse näitajaid, sest võlgnikul puuduvad mitte ainult likviidsed vahendid lühiaegsete kohustuste täitmiseks, vaid tal puuduvad igasugused võimalused ka pikaaegsete nõuete rahuldamiseks. Kuivõrd kohustused ületavad varade väärtust peaaegu kolmekordselt ja omanikel puuduvad võimalused ja tahe teha täiendavaid investeeringuid, siis arvan, et võlgniku tervendamise ja saneerimise võimalused on ammendatud.

TAGASIVÕITMISE JA -NÕUDMISE VÕIMALUSED Edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleks võtta seisukoht võlgniku poolt seotud isiku, tegevjuhi D. S tehtud tehingu tagasivõitmise otstarbekuse osas. 07.mail 2009.a. s.o. vähem kui 3 kuud enne pankrotimenetluse algatamist otsustas võlgniku juhatus müüa põhivahendeid võlgnevuste katteks. 25.mail 2009.a. müüdigi ettevõtte tegevjuhile D.S, kes oli laenanud võlgnikule 60 000 krooni, võlgnevuse katteks sõiduauto Peugeot 306 ja tendiga järelhaagis koondhinnaga samuti 60 000 krooni. Võlgnevuse ning auto ja haagise ostu-müügihinna osas tehti tasaarveldus ning sellega oli võlgniku võlg oma tegevjuhi ees kustutatud. Samuti on tasutud võlga juhatuse liikmele xxxxxx summas 20 000 krooni 15.06.2009.a. ehk 15 päeva enne laenu tasumise tähtaega ning poolteist kuud enne pankrotimenetluse algatamist. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on seotud isikuga vahetult enne pankrotimenetluse algatamist tehtud tehing tagasivõidetav nii tagasivõitmise üldistel alustel PankrS §

110 lg 1 p.3 või § 113 lg 1 p.2 alusel, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtaega või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma.

MAKSEJÕUETUSE VÄLJAKUJUNEMISE AEG JA PÕHJUSED Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei olnud võlgniku maksejõuetus 2007.a. lõpuks siiski lõplikult välja kujunenud, kuigi tegevuse algusaasta lõpetati ligemale 1 milj. kr. kahjumiga. Alust selliseks arvamiseks annab asjaolu, et 2008.a. suudeti hüppeliselt suurendada käivet ning aasta keskel kavandati investeerida oma tootmispinna ostmisse, et pääseda kõrgest tootmispinna rendi maksmisest (100 000 krooni kuus 1800 m2 eest ehk 55 kr/m2).Seega tuleb nõustuda võlgnikuga, et ettevõtte maksejõuetus võis saada alguse 2008.a. teisest poolest, kui siseja välisturgudel süveneva majanduskriisi mõjul hakkasid

kliendidtellijad maksejõuetumaks muutuma ja turg kokku kuivama. Samuti võis tuntava jälje ettevõtte müügitulusse jätta Rootsi (mis oli võlgniku peamine eksportturg 2008.a. 49%-ga kogukäibest ) valuuta järsk kukkumine EURO suhtes. Kuid kaalukas osa võlgniku maksejõuetuse väljakujunemisel oli ka võlgniku ebaõnnestunult ajastatud investeerimisotsus, mille tulemusena tuli võlgnikul vähendada käibekapitali. Seetõttu vähenes oluliselt ka ettevõtte likviidsus ja suurenesid makseraskused. Samal ajal aga jäi võlgnikul täitmata tehingu peaeesmärk, milleks oli omandada tootmispind ja hoida kokku rendikulude arvelt. Kuna aga pärast esimest sissemakset (0,5 milj .kr.) tootmispinna eest ei saadud enam pankade karmistatud laenupoliitika tõttu pangalaenu, siis jäigi sissemakstud 0,5 milj. kroonine ettemaks müüjale Parenduse OÜ-le (kes ka ise pärast müügitehingut pankrotistus) trahvirahaks tehingu lõpetamata jätmise eest. Kahtlemata on ettevõtte maksejõuetuse üheks põhjuseks ka asjaolu, et ettevõtte osakapital on olnud sellise käibega ettevõtte jaoks liiga väike, mis tähendab suuremaid riske võlausaldajatele, kuna ettevõtte omanike nn omavastutus on turusituatsioonide halvenemisel ja makseraskustesse sattumisel suhteliselt väike. Omanikud on panustanud ettevõtte käibekapitali täiendamiseks küll oma raha, kuid seda mitte osakapitali ja omavastutuse suurendamisega, vaid laenu andmisega (seda küll ilma intressita ja viivisteta).

ANDMED KURITEO TUNNUSTEGA TEGUDE VÕI

RASKETE JUHTIMISVIGADE KOHTA Võlgnik on 2008.a. aastaaruandest nähtuvalt 2007.a. aasta lõpetanud kahjumiga

929 226 krooni, mis tähendas ühtlasi tema omakapitali (netovara) vähenemist alla ÄS § 171 lg 2 p.1 märgitud piiri. Ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid selle kohta, et juhatus oleks kutsunud kokku üldkoosoleku, et otsustada netovara suurendamine seadusega sätestatud piiridesse,. Ka ei tehtud osanike poolt täiendavaid sissemakseid selleks, et taastada seadusega nõutav osakapitali alammäär ega esitatud kohtule pankrotiavaldust. 2008.a. lõpuks on küll netovara bilansiline väärtus 45 009 krooni, kuid see on saavutatud selliselt, et bilansi aktiva poolel on kirjendatud sissemakset

500 000 krooni põhivara eest, mis aga aastaaruande koostamise ajaks oli muutunud lootusetuks nõudeks. Seega tuleks edaspidises pankrotimenetluses täiendavalt selgitada, kas võlgnik oli õigustatud kirjendama bilansis vara, mida tal tegelikult ei olnud ning kas tal oli siis veel alust arvata, et tema nõudeõigust tunnustatakse või et tema avaldus tehingu tühistamiseks rahuldatakse. P OÜ pankrot kuulutati välja juba 23.07.2008.a. ning P OÜ pankrotihaldur ei ole OÜ X nõuet aktsepteerinud. Kuna OÜ

X nõue on pankrotimenetluses jäänud registreerimata, siis leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgnik ei olnud aastaaruande koostamisel õigustatud kirjendama sissemakset põhivaras, vaid pidi selle lootusetu nõudena kuludesse kirjendama. See oleks aga tähendanud seda, et võlgniku netovara oleks endiselt olnud negatiivne (-

455 000 kr.) Sellisel juhul oleks aga juhatusel olnud kohustus ( ÄS § 180 lg 5` järgi) esitada viivitamatult kohtule pankrotiavaldus. Ajutisel pankrotihalduril ei ole praegu veel piisavalt andmeid, et võtta selge seisukoht, kas võlgniku juhatuse liige on tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikkunud ÄS § 171 lõikes 2 või § 180 lõikes 5` sätestatud kohustust, mis rikkumise ja selle seose korral võlgniku maksejõuetuse tekkimisega annaks aluse süüdistada juhatust raskes juhtimisveas. Kuriteo tunnustega tegusid ajutine pankrotihaldur selles pankrotimenetluses (vähemalt seni) avastanud ei ole.

ANDMED PANKROTIMENETLUSE KULUDE KATTEVARA KOHTA. Ajutise pankrotihalduri arvates on pankrotivara arvelt võimalik katta ajutise pankrotihalduri tasu ja tööga seotud vajalikud kulutused. Edaspidiste menetluse kulude katmise võimalused sõltuvad sellest, kas menetluse käigus õnnestub realiseerida nõudeid ostjate vastu (eelkõige V K OÜ võlg ) või kas õnnestub tagasi võita või nõuda tehing võlgniku seotud isikutega.

LÕPPJÄRELDUSED

Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, need on välja kujunenud pikema aja vältel, ning võlgnik on oma realiseeritavad varalised ressursid ammendanud, mistõttu puuduvad võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ka saneerimiseks. Maksejõuetus hakkas välja kujunema 2008.a. teisest poolest turusituatsiooni halvenemise ja sellega kohanematuse tõttu. Võlgnik on põhjendatult, kuigi ehk hilinenult, esitanud pankrotiavalduse.

AJUTISE PANKROTIHALDURI TASU JA TEGEVUSEKS VAJALIKE KULUTUSTE HÜVITAMISE TAOTLUS Pankrotiseaduse § 23 lg 1,2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71. Tasu taotlus: Kokku: 19 tundi Arvestades ajutise halduri keskmiseks tunnitasuks 800 krooni, taotleb OÜ X ajutise halduri tasuna 15 200 krooni (800x19) . Ajutise halduri ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamise taotlus: kokku

1 980 kr. Seega taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasuna 15 200 krooni ja oma ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist summas 1 980 krooni ja kokku 17

180 krooni.

KOHTU SEISUKOHT Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus OÜ X suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada ja viivitamatult tuleb välja kuulutada OÜ X pankrot. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ X on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldaja nõuet rahuldada. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada OÜ X pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade, kinnitada halduri töötasu ja kulud ning nimetada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele.

Aivar Pellja Kohtunik 09.10.2009.2009.a. kell 14.00.