2-09-36301/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heino-Vello Pihlak

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2009.a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-36301

Tsiviilasi

OÜ Paide Elamuhooldus hagi P. R. vastu 6667.92 krooni

võla ja viivise nõudes

Hagihind

6667.92 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685,

asukoht Pärnu 52 Paide 72712

Lepinguline esindaja: Marko Jaani, Bene Est Law Office

OÜ, asukoht Ahtri 12 Tallinn 10151

Kostja:

P. R.,

isikukood

xxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg

8. oktoobril 2009.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista P R OÜ Paide Elamuhooldus kasuks halduskulu ja kommunaalteenuste

võlgnevus 6 667.92 (kuus tuhat kuussada kuuskümmend seitse krooni ja 92 senti) krooni

ning viivis 804.43 (kaheksasada neli krooni ja 43 senti) krooni.

2. Välja mõista P Rlt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei

olnud veel sissenõutavaks muutunud alates 23.07.2009 kuni põhinõude 6 667.92 krooni

täieliku tasumiseni 0,1% põhinõude summalt päevas.

3. Tunnistada käesolev tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-36301 kannab Paavo Rooba täies ulatuses.

2. OÜ Paide Elamuhooldus menetluskulu on 1400 krooni hagihinnalt tasutud riigilõivu ja

1340 kooni lepingulise esindaja tasu.

3. Välja mõista P Rlt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks 2740 (kaks tuhat seitsesada

nelikümmend) krooni hageja menetluskulude hüvitamiseks.

4. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada

tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või

toimetatakse kätte väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni

(TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber

mõlemal juhul 3100057277.

Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest

Kohtu seisukohad

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud

tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole

teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud

vastamistähtaja

pikendamist.

Hagimaterjalid

on

kostjale

isiklikult

allkirja

vastu

kättetoimetatud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1

alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas

osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust

soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist

kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja

möödumist.

Pooled on 27. veebruaril 1998.a sõlminud erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu

mõttelise osa halduslepingu, millega kostja andis ja hageja võttis haldamisele eluruumi

asukohaga xxxxxxx tn x-x xxxxxxxxx linnas. Seega kehtib hageja ja kostja vahel lepinguline

suhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seadus (KOS) §

13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud

reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1

sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal

lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja

kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel

viisil tasunud ning tal tekkis hageja ees võlgnevus. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vaatamata

mitmele hageja poolt kostjale saadetud meeldetuletusele võlgneb kostja hagejale 6 667.92

krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue

kostjalt osutatud teenuste eest tasu saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määraks 0,1% võlgnetavalt summalt

päevas. Asjaolu, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise

kohustusi tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. See

asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste

suurust (804.43 krooni) ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise

saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.

TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja nõuab viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kostjalt täies ulatuse alates 23.07.2009.a 0,1 % põhinõudelt päevas kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o kostja.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni

ja 1340 krooni lepingulise esindaja tasu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, st

on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja

täies ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak

Kohtunik