2-09-9074/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-9074 Ärakiri 1(8)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-9074 Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2009, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J.J.e hagi S.T.i vastu alaealisele lapsele välja mõistetud elatise suurendamise nõudes Hagi hind

15 075 krooni Kohtuistungi toimumise aeg

23. september 2009 Hageja: J.J. (IK xxx) Hageja esindaja: Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Menetlusosalised ja esindajad Kostja: S.T. (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 05. detsembri 1997 kohtuotsusega S.T.ilt J.J.e kasuks alaealise lapse V.J.e (sündinud: xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista S.T.ilt J.J.e kasuks alaealise lapse V.J.e ülalpidamiseks alates 05. märtsist 2009 kuni lapse V.J.e täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 29. märtsini 2011 igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses S.T.i kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2-09-9074 Ärakiri 2(8) Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Viru Maakohtule 05. märtsil 2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust xxx sündinud tütar V.J.. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja hagejat materiaalselt ei toeta.

Kohtule 17. aprillil 2009 esitatud hagiavalduse täpsustamise avalduses selgitab hageja, et Viru Maakohtu 23. veebruari 1995 kohtuotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis alaealise lapse V. ülalpidamiseks. Ida-Viru Maakohtu 05. detsembri 1997 kohtuotsusega muudeti Ida-Viru Maakohtu 23. veebruari 1995 kohtuotsusega välja mõistetud elatusraha suurust. Kostja maksis elatist kuni aastani 2000. Alates 01. septembrist 2000 kostja elatist hagejale ei maksa.

Hageja abiellus uuesti 15. aprillil 2000 ning soovis poolte ühise tütre V. perekonnanime muuta. Kostja nõustus sellega tingimusel, et hageja loobub elatise nõudest kostja vastu. Hageja kirjutas

28. augustil 2000 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Hageja leiab, et ülalnimetatud asjaolu ei vabasta kostjat elatise maksmise kohustusest.

Hageja teatab, et tema töötasu moodustab 4500 krooni kuus (neto). Peale poolte ühise lapse on hageja ülalpidamisel veel teine laps.

Hageja palub muuta Ida-Viru Maakohtu 05. detsembri 1997 kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 2175 krooni alates hagiavalduse esitamisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: sünnitunnistus (t.l.-2); Jõhvi Linnavalitsuse korraldus (t.l.-3); elukohatõend (t.l.-4); kohtuotsus 23. veebruarist 1995 (t.l.-5-6,32- 33); sünnitunnistus (t.l.-31); abielutunnistus (t.l.-31); kohtuostus 05. detsembrist 1997 (t.l.-34); palgatõend (t.l.-35); päringud autoregistrile (t.l.-58-60,70); kinnistusraamatu päringud (t.l.-61- 62,75-78), maksuameti teatis (t.l.-73).

Kostja vastus

Vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et 24. mail 2000 sõlmisid pooled notariaalse kokkuleppe, et kostja annab nõusoleku oma alaealise lapse lapsendamiseks ning seda tingimusel, et hageja loobub elatise nõudmise õigusest. Hageja teatas kohtutäiturile elatise nõudest loobumisest ja kohtutäitur lõpetas elatise asjas täitemenetluse 19. detsembril 2000.

Kostja nõustub, et alaealine laps on hageja ülalpidamisel. Kostjal lapsendamise edasise käigu kohta teave puudub. Kostja teab, et lapse perekonnanimi on muudetud.

Kostja väitel on tal uus pere ja ülalpidamisel kaks uut last. Kostja teatab, et töötab füüsilisest isikust ettevõtjana ning tema keskmine kuu sissetulek võrdub palga miinimummääraga, s.o 2915

2-09-9074 Ärakiri 3(8) krooni kuus (neto). Seega ei ole kostja võimeline tasuma elatist hageja märgitud suuruses, kuna kostja teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: avaldus vanema õigustest loobumiseks (t.l.-13); Jõhvi Linnavalitsuse korraldus (t.l.-14); teade täitetoimiku lõpetamisest (t.l.- 15); hageja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks (t.l.-16); abielutunnistus (t.l.-17); sünnitunnistus (t.l.-18); sünnitunnistus (t.l.-19); tuludeklaratsioon (t.l.-20-24); tõend (t.l.-25); kohtuotsus 23. veebruarist 1995 (t.l.-47-48); kohtuotsus 05. detsembrist 1997 (t.l.-49,50); täitmisteade (t.l.-52); kohtutäituri tasu otsus (t.l.-53).

Kohtuistung

Kohtuistungil 03. juunil 2009 jäi hageja haginõude juurde. Hageja avaldas kohtule soovi leida esindaja.

Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole ta võimeline maksma hageja poolt nõutud elatusraha summat, kuna kostja sissetulek on 2900 krooni kuus. Kostja nõustub maksma elatusraha 729 krooni kuus.

Kohtuistungil 09. septembril 2009 jäi hageja 17. aprilli 2009 hagiavalduse täpsustamise avalduses esitatud nõude juurde. Hageja esitas taotluse tõendite kogumiseks – välja võtta registritest andmed kostja ja kostja abikaasa kinnisvara ja sõidukite kohta, et tuvastada, milline vara on kostja lahusvara ja milline vara kuulub kostja ja tema uue abikaasa ühisvara hulka.

Kohus rahuldas hageja taotluse.

Kostja nõustus maksma elatist suuruses 750 krooni kuus, kuna tema majanduslik seisund on halvenenud, ainuke tulu on ettevõtlusest saadav tulu. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps uuest abielust. Kostja selgitab, et tal on kahetoaline korter Jõhvis ja sõiduautod BMW ja Mitsubishi, kusjuures viimane ei ole sõidukõlblik. Ühisvarana on kostjal kolmetoaline korter, abikaasal on laen ja mõlemad korterid on laenu tagatiseks koormatud hüpoteegiga. Kometoaline korter seisab tühjana, seda ei üürita välja. Abikaasal on auto lahusvarana. Abielu registreeriti 2003. aastal.

Kostja nõustub maksma elatist summas 900 krooni kuus.

Kohtuistungil 23. septembril 2009 jäi hageja oma nõude juurde. Hageja leiab, et kostjal on piisavalt vara, et maksta lapsele elatist miinimummääras.

Kostja nõustus maksma elatist summas 900 krooni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 23. veebruari 1995 kohtuotsusega (t.l.-5-6) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis alaealise lapse V. ülalpidamiseks. Ida-Viru Maakohtu 05. detsembri 1997 kohtuotsusega (t.l.-34) muudeti Ida-Viru Maakohtu 23. veebruari 1995 kohtuotsusega välja mõistetud elatusraha suurust ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja alaealise lapse V. ülalpidamiseks igakuine elatusraha 500 krooni. Alaealine laps elab hagejaga (t.l.-4) ja on hageja

2-09-9074 Ärakiri 4(8) ülalpidamisel. Hageja on kantud lapse emana ja kostja lapse isana lapse V. sünnitunnistusele (t.l.- 2). Jõhvi Linnavalitsuse 23. mai 2000 korraldusega nr 347 (t.l.-3) on muudetud lapse perekonnanime ning uueks perekonnanimeks on J.. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub.

Hageja palub suurendada Ida-Viru Maakohtu 05. detsembri 1997 kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 2175 krooni alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja elatise maksmise kohustust ei vaidlustanud. Kohtuistungil nõustus kostja maksma elatist igakuise elatusrahana määras 900 krooni.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

Vastavalt PKS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Arvestades lapse kasvamist ja üldist elukalliduse tõusu, on hagejal õigus esitada nõue väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hageja soovib suurendada igakuist elatusraha kuni summani 2175 krooni kuus, s.o PKS § 61 lg 4 sätestatud alaealisele lapsele välja mõistetava elatise miinimummäärani.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ning hageja ülalpidamisel oleva poolte ühise alaealise lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks.

Lähtuvalt PKS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Lisaks poolte ühisele tütrele on kostja ülalpidamisel veel üks laps - poeg K. T., sündinud xxx (t.l.- 19).

Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et vastavalt Maksuja Tolliameti andmetele (t.l.- 20-24 ja 73) moodustas kostja maksustatav tulu 2008 aastal 16 878 krooni (keskmiselt 1406,50 krooni kuus). Jooksva 2009. aasta kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole.

Kostja väitel võrdub tema keskmine kuu sissetulek palga miinimummääraga s.o 2915 krooni kuus (neto). Kostja oma väite kinnitamiseks tõendeid kohtule ei esitanud.

2-09-9074 Ärakiri 5(8) Kinnistusraamatu päringu vastuse (t.l.-61) kohaselt on kostja omandis kinnisasi, korteriomand Jõhvi linnas. Lisaks eelmisele on kostja ja tema abikaasa kaasomandis abikaasade ühisvarana veel üks korteriomand Jõhvi linnas.

Autoregistrile esitatud päringu vastusest selgub, et kostja omandis on kaks sõiduautot (t.l.-59-60), lisaks on kostja ja tema abikaasa kaasomandis abikaasade ühisvarana sõiduauto (t.l.-70). Kostja abielu registreeriti 18. veebruaril 2008, vastavalt Autoregistrile esitatud päringu vastusele on sõiduauto esmane registreerimine 29. juulil 2003 ning viimase registreerimistunnistuse väljaandmise kuupäev 17. oktoober 2008. Seega on sõiduauto soetatud abielu ajal ning tegemist abikaasade ühisvaraga. Kostja väide, et üks temale kuuluv sõiduauto ei ole sõidukorras, ei ole tõendatud.

Kuigi kostja on teatanud, et tema sissetulek ühes kuus moodustab 2915 krooni, mis jagades kahe lapse ja kostja enda vahel moodustab 971,70 krooni isiku kohta ühes kuus, on kostja omandis likviidset vara, s.o kaks sõiduautot ja lisaks korter, mida kostja ei kasuta elukohana, ning mille realiseerimisega saab kostja kindlustada ülalpidamiskohustuse täitmist kõigi oma laste osas vähemalt seadusega sätestatud elatusraha miinimummääras.

Kohus jõuab järeldusele, et arvestades kostja varalist seisu, ei osutu kostja teine laps elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses vähem kindlustatuks.

Kohtuistungil väitis kostja, et igakuise elatusraha suurus, mida ta suudaks maksta, oleks 900 krooni.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, mis ei võimaldaks kostjal leida tasuvamat tööd, juhul kui ta leiab, et peale elatise tasumist ei jätku tema sissetulekutest vahendeid igapäevase elu tarbeks.

PKS § 62 lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära.

Seega leiab kohus, et elatise vähendamine kostja poolt pakutud elatusraha suuruseni 900 krooni kuus, mis on alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära, ei ole põhjendatud.

Hageja väitel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud, s.o alates 01. septembrist 2000 ei ole kostja elatusraha maksnud, ning seega tuleb elatusraha välja mõista hagiavalduse esitamisest.

Kostja nõustub, et ta ei ole elatusraha maksnud, kuid esitas vastuväite, et hageja on 28. augusti 2000 avaldusega kohtutäiturile (t.l.-16) loobunud elatise nõudest.

2-09-9074 Ärakiri 6(8)

Kohus nõustub hageja väitega, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud.

Kohus on seisukohal, et täitemenetluse lõpetamine hageja avalduse alusel ei lõpeta kostja kohustust pidada ülal oma alaealist last, kuna sellekohane ülalpidamiskohustus on sätestatud seadusega ning seadus ei näe ette võimalust lapse vanemal ülalpidamiskohustuse täitmisest loobuda.

Lähtuvalt PKS § 50 lg 1, lg 2 ja lg 4, vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. /---/. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LKS) § 3 kohaselt, lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid.

Kohus on seisukohal, et lapse vanemad saavad seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmise osas kokku leppida vaid sellisel juhul, kui see kokkulepe ei kahjusta lapse huve. See omakorda tähendab, et kokkulepe võib tulla kõne alla vaid juhul, kui ülalpidamiskohustust täitma kohustatud vanem täidab oma kohustust vabatahtlikult ja lapse huvidest lähtuvalt ning neid kahjustamata.

Vaidlust ei ole, et kostja ei ole alates 01. septembrist 2000 hagejale alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha maksnud. Samuti ei ole tuvastatud, et kostja oleks hagejale lapse ülalpidamisel muul viisil varalist abi osutanud.

Kohus jõuab järeldusele, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud.

Lähtuvalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning suurendada Ida-Viru Maakohtu 05. detsembri 1997 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks alaealise lapse V.J.e (sündinud: 29. märtsil 1993) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks alaealise lapse V.J.e ülalpidamiseks alates 05. märtsist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 29. märtsini 2011 igakuine elatusraha 2175 krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja tõendid - sünnitunnistus (t.l.-31), päring autoregistrile (t.l.-58) ja kinnistusraamatu päring (t.l.-62,75-78) jätab kohus analüüsimata, kuna need on esitatud hageja ja tema ülalpidamisel oleva uuest abielust sündinud teise lapse varalise seisundi iseloomustamiseks. Kohus leidis, et hageja on esitanud elatise nõude seadusega sätestatud miinimummääras ning seega puudub kohtul vajadus anda hinnang hageja varalisele seisundile. Hageja tõend - abielutunnistus (t.l.-31) ei ole asjassepuutuv, kuna uus abielu ei mõjuta käesolevas tsiviilasjas elatise väljamõistmise küsimuse lahendamist.

Kostja tõend – sünnitunnistus (t.l.-18) ei ole asjassepuutuv, kuna kostjat sünnitunnistusel isana märgitud ei ole. Kostja tõend - avaldus vanema õigustest loobumiseks (t.l.-13), ei oma asjas tähendust, kuna vaidlust ei ole, et kostja on lapse vanem.

Hagihind

2-09-9074 Ärakiri 7(8) Hagi on esitatud alaealisele lapsele välja mõistetud elatise suurendamiseks 500 kroonilt igakuiselt elatusrahalt 2175 kroonini.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja poolt nõutav elatusraha suurendamine moodustab 2175 – 500 = 1675 krooni ühes kuus.

Hagihind on seega 9 x 1675 = 15 075 krooni.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik /allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent Alla Kuzmina

Tartu Ringkonnakohus 08. veebruaril 2010.a. otsustas:

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada osaliselt Viru Maakohtu 9. oktoobri 2009 otsus S.T.ilt väljamõistetud elatise suuruse osas ning lugeda S.T.ilt väljamõistetuks elatis 1650 krooni.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1997 otsusega S.T.ilt J.J.e kasuks alaealise lapse V.J.e ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ning välja mõista S.T.ilt J.J.e kasuks alaealise lapse V.J.e (sünd xxx) ülalpidamiseks alates 5. märtsist 2009 kuni 29. märtsini 2011 igakuiselt elatusraha 1650 (üks tuhat kuussada viiskümmend) krooni.

3.2. Menetluskulud maakohtus jätta S.T.i kanda. Menetluskulude jaotus 4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta S.T.i kanda.

2-09-9074 Ärakiri 8(8) Kohtuotsus jõustus 16.03 2010.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega.

Nooremreferent Alla Kuzmina