2-09-20412/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-09-20412

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-20412 Tsiviilasi

K. K. hagi E. L. vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind

44 579 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. K. (isikukood *, elukoht *)

Kostja: E. L. (isikukood *, elukoht *); Lepinguline esindaja: M. S. *, e-post:*

Kohtuistungi aeg Kohtuistungi sekretär

14. juuli 2009a. ja 23. september 2009. a Kristi Serva RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. On tuvastatud, et K. K. (isikukood *, sündinud *.) põlvneb E. L.st (isikukood *, sündinud *).

3. Välja mõista kostjalt E. L.lt hageja K. K. kasuks elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alaealise lapse K. K. (isikukood *) ülalpidamiseks alates elatisehagi esitamisest s.o 06. maist 2009.a kuni lapse K. K. täisealiseks saamiseni *.

4. Käesoleva kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalisele ja peale jõustumist Lääne Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

06.05.2009.a esitas K. K. kohtule hagi E. L. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte suhetest sündinud * laps K. K. Hageja väitel on lapse isaks kostja E. L.. Hageja palub tuvastada lapse K. K. põlvnemine E. L.st ning mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks välja igakuine elatis. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse. 12.05.2009a. tegi kohus hagejale kirjaliku vastuse nõude, milles kohustas hagejat esitama täiendavaid andmeid seoses hageja poolt esitatud menetlusabi taotlusega. 09.06.2009a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 09.06.2009a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega rahuldas hageja menetlusabi taotluse ja määras, et hageja vabastatakse täielikult riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. 17.06.2009a. esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 14.07.2009a. toimus käesolevas tsiviilasjas kohtu eelistung. 15.07.2009.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega määras käesolevast tsiviilasjas DNA ekspertiisi.

10. 09.2009.a esitati kohtule ekspertiisiakt nr *.

23. 09.2009a. toimus kohtuistung, kus kohus vaatas tsiviilasja läbi.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja poolt esitatud tõendid ja hageja seisukoht kohtus

Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja tuvastada, et K. K. põlvneb E. L.st. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2175 krooni kuus hageja kasuks lapse K. K. ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o *.Hagiavalduse kohaselt põlvneb K. K. kostjast. K. K. on käesoleval ajal * aastane ja tema ülalpidamiseks tuleb igakuiselt teha alljärgnevad kulud: toidule 1000 krooni, riietele 1000 krooni ja eluasemele 500 krooni. Kokku tuleb lapse ülalpidamiseks teha igakuiselt kulutusi 2500 krooni eest.

23.09.2009a. kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde. 23.09.2009a. kohtuistungil avaldas hageja, et tema enda tööleping * on lõpetatud alates 24. augustist 2009.a. Tööleping on lõpetatud hageja enda algatusel - omal soovil, kuna töö hakkas tema tervist kahjustama. Hageja varaliseks võimaluseks on töötu abiraha 32.90 krooni päeva kohta.

Hageja leiab, et kostjal on piisav sissetulek, selleks, et maksta lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus elatist. Kostja * on 5500 krooni kuus. Hageja leidis, et * juhatuse liige peaks sissetulekut saama ka *. Hageja esitas tõendina palgatõendi * /tl 9/, laenulepingu nr * /tl 10-12/, laenuleping nr *, A.

K. sünnitunnistuse /tl 19/, K. K. sünnitunnistuse /tl 20/.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus

17.06.2009a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagiavaldust ei tunnistanud ja taotles molekulaargeneetilise ekspertiisi määramist, tuvastamaks kas K. K. põlvneb E. L.st.

23.09.2009a. kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks lapse põlvnemise nõudes. Elatise osas vaidles kostja hagile osaliselt. vastu Kostja nõustus tasuma lapse K. K. ülalpidamiseks elatist

750 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest. Kostja palub kohtul kohaldada Perekonnaseaduse §-s 61 lg 6 sätestatut, mille kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla 2175 krooni kuus, kui vanem kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on * aastane *, kelle ainukeseks sissetulekuks on igakuine pension. Kostja on operatsioonijärgselt *, kasutab käimisel abivahendeid ning tema taastusravi on kulukas. Kostjal puudub kinnisvara. Talle kuulub küll kaks sõidukit, millest üks on kostja enda kasutuses, kuid teine sõiduk on * tasuta kasutuses. Kostjale kui liikumispuudega isikule on sõiduvahend hädavajalik. * juhatuse liikmena ei saa ta juhatuse liikme tasu. Kostja palub arvestada, et hageja üks laps on täisealine töövõimeline isik, keda ei saa arvestada hageja ülalpeetavate hulka.

23.09.2009a. kohtuistungil selgitas kostja, et ravimitele kulub tal igakuiselt 300-400 krooni kuus. Toidule ja hooldusele kulub 2000 krooni kuus. Küttele kulub 18-20 m 3 puid aastas, ühe m3 hind on 540 krooni. Igakuiselt tuleb sõita 2000 kilomeetrit, sellest vähemalt kaks korda tuleb kostjal käia Tallinnas arsti juures. Ülejäänud kilomeetrid sõidab kostja maha Haapsalu linnas.

Kostjaga koos ühes majas elab kostja 23 aastane poeg, kuid ühes leibkonnas nad ei ela. Kostja leiab, et lapsele tehtavad kulutused ühes kuus summas 2500 krooni on ülepaisutatud. Lapsele tehtavad optimaalsed kulud ühes kuus on 1600 krooni.

Kostja esitas kohtule kirjalike tõenditena koopia *tunnistusest ja otsuse nr * /tl 60-61/, * (edaspidi *) teatise 04.06.2009.a /tl 62/, *haigla väljavõte haigusloost nr * /tl 63/, HNRK kassaorder nr 2073/ tl 64/, * tasulise teenuse arve nr * /tl 65/, * tõend 21.09.2009a. /tl 66/, *haigla patsiendi arve * /tl 67/, *haigla omaosalusarve * /tl 68/, * tasulise teenuse arve * /tl 70/, maksekorraldus /tl 71/, sõiduki Volkswagen Polo Classic registreerimistunnistus /tl 72/, sõiduki Nissan Almera registreerimistunnistus /tl 73/,

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja, kostja ja kostja esindaja leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

Perekonnaseaduse § 42 lg 1, 2 ja 3 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Hageja K. K. on isikuks, kes on õigustatud esitama kohtule nõuet K. K. põlvnemise tuvastamiseks E L.st. Kostja on kohtu eelistungil hagi põlvnemise tuvastamise nõudes õigeks võtnud. Ekspertiisiakti nr * /tl 50-51/ järgi E. L. isadus K. K. suhtes ei ole välistatud ning E.

L. saab väga suure tõenäosusega olla K. K. bioloogiline isa. Arvestades kostja omaksvõttu ning tõendiks olevat eksperdi arvamust, ei ole poolt vahel vaidlust selles, et K. K. põlvneb E. L.st. Nimetatud asjaolud võimaldavad pidada E. L.i K. K. isaks ja seega tuleb lugeda tuvastatuks, et K. K. põlvneb E. L.st.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Hageja on hagiavalduses esitanud nõude elatise väljamõistmiseks igakuiselt summas 2175 krooni kuus krooni. Hagiavalduse kohaselt kulub igakuiselt K. K. ülalpidamiseks 2500 krooni, sellest toidule kulub 1000 krooni, riietele 1000 krooni ja eluasemele 500 krooni. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätetel igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte vahel on vaidlus selles, kas elatis lapse ülalpidamiseks tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja elatusraha alammääras või tuleb välja mõistetava elatise suurust vähendada alla alammäära.

Esiteks analüüsib kohus vanemate varalisi võimalusi. Hagiavalduse esitamise ajal töötas hageja *. Kohtus selgitas hageja, et alates 24. augustist 2009.a. on ta töölepingu tööandjaga lõpetanud omal soovil. Hageja selgituste kohaselt lõpetas ta tegelikult töölepingu tervislikel põhjustel. Hageja varaliseks võimaluseks on töötu abiraha. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja ülalpidamisel on alaealine laps ja hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta on töölepingu lõpetanud tervislikel põhjustel, on hageja käitunud viisil, mis ilmselgelt halvendab tema varalisi võimalusi. Seega on hageja ennast ise pannud olukorda, mis halvendab tema enda ja K. K. majanduslikku olukorda. Kuna hageja on töölepingu lõpetanud omal soovil ja tema väited töölepingu lõpetamisest tervislikel põhjustel on tõendamata ning paljasõnalised, siis leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa arvestada hageja puhul asjaoluga, et ta on töötu ning selle võrra peab teine vanem panustama rohkem lapse ülalpidamisse. Hagejale kuulub korter, mis asub *, mille ostmiseks ja renoveerimiseks on hageja võtnud laenu. Arvestades korteri suurust, mis hageja seletuse kohaselt on 36,3 m 2 ning asjaolu, et korteris elab kolm inimest (hageja ja tema kaks last), on eluaseme suurus optimaalne ja seetõttu ei arvesta kohus hagejale kuuluvat elamispinda varalise võimalusena, mida on võimalik realiseerida, et anda lapsele ülalpidamist.

Kostja varaliste võimaluste puhul arvestab kohus, et kostja on * aastane vanaduspensionär ja tema igakuine sissetulek on 5490 krooni kuus. * tõendi kohaselt on tööleping kostjaga lõpetatud alates 03. septembrist 2009.a. tervislikel põhjustel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjale kuuluks kinnisvara. Kostja on kohtule esitanud kahe sõiduki registreerimistunnistused, kust nähtub, et E. L. on mõlema sõiduki omanik. Kostja ütlustel /tl 76/ üks sõiduk on tasuta kasutamise lepingu alusel antud * kasutusse. Kohtule ei ole esitatud sõiduki tasuta kasutamise lepingut. Kohus nõustub kostjaga, et arvestades kostja liikumispuuet, on kostjale vajalik sõiduk, millega ta saab liikuda. Kuid kohus leiab, et olukorras, kus kostjal on ülalpidamisel alaealine laps, ei ole mõistlik ja millegagi põhjendatud sõiduki tasuta kasutada andmine äriühingule. Seega arvestab kohus, et kostjale kuulub lisaks sõidukile, mis on talle vajalik enda tarbeks veel teinegi sõiduk, mida on võimalik anda äriühingule kasutamiseks tasu eest või võõrandada see ja anda alaealisele lapsele ülalpidamist. Alates ajast, mil kostja sai teada, et K. K. põlvneb temast on kostja kui vanema kohustus hoolitseda alaealise lapse ülalpidamise eest.

Hageja on avaldanud arvamust, et miks kostja peaks olema ilma sissetulekuta * juhatuse liige /tl 76/. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal on * sissetulekuid peale 03. septembrit 2009a, s.o ajast, millal kostjaga lõpetati tööleping. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal on muid varalisi võimalusi peale eelpool loetletud vanaduspensioni ja sõidukite. Seega saab kohus kostja varalise võimalusena lähtuda vaid nendest asjaoludest.

Teiseks analüüsib kohus lapse vajadusi. Hageja on lapse vajadusena näidanud hagiavalduses ja kohtuistungil jäi selle juurde, et lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt 2500 krooni. Samas avaldas hageja, et lapse vajadused suurenevad, kui laps läheb kooli /tl 77/. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt mitte rohkem kui 1600 krooni. Hageja poolt näidatud lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused summas 2500 krooni kuus on minimaalsed ja ilmselgelt ei kata kõiki lapse normaalseks arenguks vajalikke kulutusi. Hageja on lapse kuludena hagiavalduses näidanud vaid toidu, riiete ja eluaseme kulud. Samas on lapse normaalseks ja igakülgseks arenguks vaja teha ka muid kulutusi, näiteks kulutused kultuuriüritustele, last arendavatele mänguasjadele, sporditarvetele jne. Kulutusi tuleb teha hügieenitarvetele, ravimitele, vitamiinidele, voodipesule jne. Seega leiab kohus, et hageja ei ole hagiavalduses esitanud lapsele vajaminevate kulutustena kulusid, mis oleks põhjendamatud või liigselt ülepaisutatud.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb mõista elatis kostjalt hageja kasuks välja alla seaduses sätestatud alammäära. PKS §61 lg 6 p 1 ja 3 järgi kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse kui vanem kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kostja on * aastane vanaduspensionär, kellega on tööandja * lõpetanud töölepingu 03. septembril 2009a. tervislikel põhjustel. Kohtule on esitatud väljavõte kostja haigusloost ja * teatis. Nimetatud tõenditest ilmneb, et kostja vajab taastusravi ning liikumiseks abivahendeid. Arvestades kostja vanust ja tema tervislikku seisundit, on vähetõenäoline, et kostja suudab lisaks pensionile hakata tulevikus saama sissetulekuid töölepingu alusel. Kohus leiab, et kui isik on * aastane, tuleb arvestada isiku tervislikku seisundit ning asjaolu, et kostjal tuleb teha kulutusi tervishoiuteenustele ja ravimitele, et säilitada oma elukvaliteet.

Käesoleval juhul tuleb teha kulutusi liikumise abivahenditele. Samas leiab kohus, et need kulutused peavad olema mõistlikud. Kohus leiab, et põhjendatud on isikliku autoga Tallinnas arsti juures käimine kahel korral kuus, kuid väikelinna * tingimustes igakuiselt lisaks sellele 1500 kilomeetri mahasõitmine, ei ole millegagi põhjendatud. Kostjaga on tööandja lõpetanud töölepingu 03.09.2009a. Kostja on kodune vanaduspensionär. Kostja kohtus antud ütluste kohaselt kulub tal toidule ja hooldusele igakuiselt 2000 krooni. Hooldus sisaldab endas nii poes käimist kui toidu tegemist.

Kostjaga ühes majas elab tema täiskasvanud poeg. Seega ei ole kostjal vajadust igapäevaselt poes käia ja kuna kostja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, milliste vajaduste rahuldamiseks tal tuleb igakuiselt maha sõita lisaks arsti juures käimisele veel vähemalt 1500 kilomeetrit, siis ei pea kohus neid kulutusi hädavajalikeks. On loomulik, et kostja * autoga sõidab, kuid seda saab arvestada vaid mõistlikus mahus. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, milliseid liikumisvahendeid ta vajab ning milliseid kulutusi tal selleks teha tuleb.

Kostja on kohtule avaldanud, et ravimisele kulub tal 300-400 krooni kuus. Hageja ei ole vaidlustanud nimetatud väidet ega asjaolu, et kostja vajab ravi. Vastavalt TsMS § 231 lg 2 ja 4 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatudväidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eeltoodu alusel arvestab kohus, et kostja on töövõimetu ja tal tuleb teha kulutusi tervishoiuteenustele ning ravimitele, mis on käesoleval juhul mõjuvaks põhjuseks, et vähendada väljamõistetava elatise suurust alla 2175 krooni, mis on käesoleval ajal elatusraha alammäär.

Kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab saadud elatiselt tasuma ka tulumaksu. Nimetatud asjaolule on osutanud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-93-08 p 17, mille kohaselt elatisraha suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Eeltoodu alusel arvestab kohus kostjalt elatise väljamõistmisel, et hagejal tuleb tasuda tulumaksu, mille määr käesoleval ajal on 21%.

Hagejal ja kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid peale K. K.. Hageja teine laps on täiskasvanud ja asjaolu, et nad elavad koos hagejaga ühes korteris, ei muuda teda veel ülalpeetavaks.

Eeltoodud põhjendusi arvestades peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse K. K. ülalpidamiseks 1800 krooni kuus alates elatisehagi esitamisest.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kohtul menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskuludest kostja kanda riigilõiv põlvnemise tuvastamise nõudelt. Kuna kohus rahuldab põlvnemise tuvastamise nõude, siis tuleb DNA ekspertiisi kulud jätta samuti kostja kanda..

Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le

138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik