2-09-1970/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Vaidlustatud

kohtulahend Kaebuse esitaja

ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2-09-1970

Tallinna Ringkonnakohus

Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare

Merimaa

06.10.2009 Tallinnas

X x hagi P. DUSSMANN EESTI OÜ vastu

töölepingu lõpetamise aluse tuvastamiseks ja

9110 krooni hüvitise saamiseks

9110 krooni

Harju Maakohtu 07.04.2009 otsus

X X apellatsioonkaebus

22.09.2009, avalik kohtuistung

Hageja X X. (IK XXXXXXXXXXX, XX XXX

XXXXXXXX XXXXXXXX, XXXXXXX XXX

XX XXXXXXX), esindaja adv Anto Kasak

Kostja P. DUSSMANN EESTI OÜ (registrikood

10068915,

asukoht

Mustamäe

tee

10621

TALLINN), esindaja Urmas Hanioja

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 07.04.2009 otsus tsiviiasjas nr. 2-09-2009 muutmata,

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

poolte

apellatsiooniastme

menetluskulud

apellandi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Asjaolud

27.06.2008 sõlmitud töölepingu kohaselt asus X X P.Dussmann Eesti OÜ-se tööle

XXXXXXXXXXXXXXX kuueks kuuks, katseajaga kuni 26.10.2008. Töötaja esitas

08.09.2008 avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 01. oktoobrist töötaja algatusel.

19.09.2008 esitas ta teise, täpsustava avalduse, millises palus tööleping lõpetada 1.

oktoobrist TLS § 82 lg.1 alusel põhjendusel, et tööandja ei kindlustanud teda piisava

tööriietusega.

27.06.2008 lõpetati temaga tööleping 2. oktoobril 2008 TLS § 80 lg.1 p.2 alusel.

X X pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni augustikuu lisatasu väljamõistmiseks,

keskmise palga saamiseks perioodi eest 31.08. kuni 30.09., töölepingu lõpetamise aluse

tuvastamiseks ja kahekuise keskmise palga suuruse hüvituse väljamõistmiseks TLS õ§ 82

lg.2 järgi. Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 10.11.2008 otsusega rahuldati avaldus

lisatasu väljamõistmiseks augustikuu eest kokku 740 kr. ja jäeti ülejäänud nõuded

rahuldamata.

X X . esitas 16.01.2009 Harju Maakohtule hagiavalduse P. DUSSMANN EESTI OÜ vastu

töölepingu lõpetamise aluse tuvastamiseks ja 9110 kr. hüvitise saamiseks.

Hagi põhjenduste kohaselt määrati hageja alates 14.07.2008 M. objektile ning tema töö oli

välitöö. Hageja tööpäev lõppes kell 24.00, seega oli tegemist ka öötööga. Töölepingu p 5.1

järgi pidi kostja hagejale kindlustama vajalikud töövahendid, sh vormiriietuse. Kostja andis

hagejale vormiriietuse 27.06.2008. Vormiriietuse komplekti kuulusid viigipüksid,

päevasärk, kingad, t-särk, hiljem anti lisaks karvajakk, karvapüksid ja kampsun ning

26.08.2008 jope. Jope anti hagejale pärast korduvaid nõudmisi, hageja esitas soovi ka

vihmakeebi ja mütsi saamiseks, aga neid hagejale ei võimaldatud.

Hageja tundis end 26.08.2008 halvasti ja pöördus perearsti poole, kes andis alates

31.08.2008 välja töövõimetuslehe. Töövõimetuslehte pikendati korduvalt ning 10.10.2008-

17.10.2008 viibis hageja isegi haiglaravil. Lähtudes asjaolust, et hageja oli tugevasti

haigestunud, ei pidanud hageja võimalikuks kostjaga töösuhet jätkata ning esitas

08.09.2008 avalduse töölepingu lõpetamiseks. 19.09.2008 esitas hageja täpsustatud

avalduse, milles palus tööleping lõpetada TLS § 82 alusel alates 01.10.2008 ning hüvitist 2

kuu palga ulatuses.

Kostja lõpetas töölepingu TLS § 80 lg 1 p 2 alusel alates 02.10.2008. Kui töölepingut ei

oleks lõpetatud, oleks leping kehtinud veel 2 kuud. Hageja nõue kostja vastu on 2 kuu

keskmise palga ulatuses summas 9110 krooni.

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hagejale väljastatud konvoijakk

ja konvoipüksid on tehtud vetthülgavast materjalist, millisest valmistatud vormiriideid

kannavad välitingimustes nii suvel kui talvel politseiametnikud, tolliametnikud. Lisaks

väljastati 26.08.2008 hagejale esimese küsimise peale jope. Samuti oli turvatöötajatel

võimalik varjuda vihma eest eraldatud ruumi; kõigis patrullautodes olid vihmakeebid. Oma

haigusest teavitas hageja kostjat alles siis, kui talle sai teatavaks kostja soov tööleping

lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. 08.09.2008 kirjas palub hageja tööleping

lõpetada peale haiguslehe lõppu 01.10.2008, kuna see töö ei ole tema jaoks. Hageja ei ole

dokumendis viidanud, et talle pole piisavalt väljastatud vormiriideid või et ta oleks riiete

puudumise tõttu külmetunud ja seeläbi haigestunud.

2(4)

Maakohtu otsus

Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja heidab kostjale ette ilmastikuoludele vastava töörõivastuse mittetagamist leides, et

sellega on kostja töölepingu p 5.1 rikkunud. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1

p 11 sätestab, et tööandja on kohustatud andma töötajale omal kulul tööriietuse.

Turvatöötaja tööriided peavad vastama turvaseaduse § 25 nõuetele. Kinnitusest töö-,

kaitse- ja ametiriietuse saamise kohta nähtub, et hageja on 27.06.2008 saanud viigipüksid,

päevasärgi, kingad ja T-särgi, 02.07.2008 karvajaki, konvoipüksid, kampsuni ning

26.08.2008 lisaks jope. Vihmakeepide andmist ei kinnita ükski tõend, seega ei ole

vihmakeepide andmine tuvastamist leidnud.

Kostja ei ole töölepingut rikkunud, sest on varustanud oma töötaja piisava riietusega, mis

vastab ilmastikuoludele. August 2008 oli küll vihmane ja hinnanguliselt jahe, kuid kostja

andis hagejale ilmastikukindlad riided. Kostja esitas sertifikaadi, mille kohaselt on tema

poolt antud konvoijakk ja konvoipüksid vetthülgavad. Analoogilist riietust kannavad

politseiametnikud, kelle riie on vetthülgavast materjalist, seda riietust kantakse nii talvel

kui suvel. Samuti on kostja hagejale andnud kampsuni. Samuti pidi soe, tuule- ja

vihmakindel olema jope, mida hageja enda käsikirjalises 08.09.2008 aktis nimetab isegi

talvejopeks. Arvestades asjaolu, et kostja andis hagejale kasutada talvejope suvel, ei saa

asuda seisukohale, et riietus oleks olnud ebapiisav. Samuti on hageja märkinud, et kostja

poolt antud kingad olid uued. Seega ei saanuks tervisehädad tekkida ka kingade tõttu.

Turvaseaduse § 21 lg 2 ja 22 lg 1 kohaselt eeldatakse valvetöötajalt kehalist ettevalmistust

ja tervist. Seetõttu polnud kostjal põhjust eeldada hageja nõrka tervist. Hageja esialgne

motiiv töölepingu lõpetamiseks ei ole seotud ebapiisava riietusega – hageja on kirjutanud,

et talle selline töö ei sobi, viited ebapiisavale riietusele on tekkinud hiljem, pärast

töötamise lõpetamist.

Apellatsioonkaebus

Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ning

menetluskulud kostja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme ning

rikkus oluliselt menetlusõigusnormi ning ei ole andnud oma hinnangut kõikidele hageja

esitatud väidetele.

Hageja lõpetas töölepingu kostjast tulenevatel põhjustel. Tööandja on kohustatud töötajale

võimaldama vormiriietuse, mis tagaks töötajale tervise säilimise. August 2008 oli sajune ja

ööd jahedad. Ilmselge on asjaolu, et kostja poolt antud vormirõivas ei taga kaitset külma

eest. Hageja jaoks oli väga ebamugav täita korrektselt tööülesandeid vihma ja külma käes

ilma sellisteks ilmaoludeks sobiva rõivastuseta. Kuivõrd hageja ei saanud sobivat

töörõivastust, siis pidi ta täitma töökohustusi olemasolevate riietega. Hagejale antud riided

aga ei olnud piisavad selleks, et tagada tema tervise säilimine. Öökeskkonnas toimivad

tegurid ei tohi ohustada töötaja tervist. Jope anti alles siis, kui ta oli juba haige, mistõttu ei

saanud jope kaitsta tema tervist. Tööandja ülesanne on kontrollida ja tagada, et töötajate

tervis ei saaks kahjustada. Seda enam, et hageja esitas korduvalt nõudmisi ilmastikuoludele

vastava riietuse saamiseks. Seega on kostja seadnud ohtu hageja tervise. Hageja ei

keeldunud töökohustuste täitmisest, sest ilma spetsiifiliste teadmisteta ei teadnud ta, et tal

oleks olnud õigus keelduda tööst. Samuti on hageja näol tegemist väga kohusetundliku

isikuga.

3(4)

Arvestades, et kostja ei ole hagejale kohast vormiriietust andnud, siis on kostja rikkunud

töölepingu p 5.1 ja 6.1. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt töölepingu lõpetamist TLS §

82 alusel. Tuginedes eeltoodule, lõpetati poolte vahel sõlmitud tööleping hageja algatusel

kostjapoolse töölepingu rikkumise tõttu. Vastavalt TLS § 82 lg-le 2 maksab tööandja

töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu.

Hageja soovis töölepingu lõpetada alates 01.10.2008 ning töölepingu järgi kehtis tööleping

kuni 27.12.2008. Seega oleks tööleping juhul, kui ei oleks töölepingut lõpetatud, kehtinud

veel üle kahe kuu. Palgaseaduse § 2 lg 3 kohaselt arvatakse keskmise palga arvutamisel

palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud,

preemiad ja juurdemaksed. Lähtudes eeltoodust, on hageja nõue kostja vastu kahe kuu

keskmise palga ulatuses. Hageja on tööl käinud kaks tervet kalendrikuud – juuli ja august.

Juulis oli apellandi töötasuks 4482 (neto) kr. ning augustis 3888 (neto) kr., millele lisandub

lisatasu 740 kr., mis töövaidluskomisjoni otsusega välja mõisteti. Seega on hageja

keskmine kuupalk 4555 (neto) kr. Tuginedes eeltoodule, on hagejal õigus nõuda kostjalt

vastavalt TLS § 82 lg-le 2 hüvitist 9110 kr.

Vastus apellatsioonkaebusele

Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Kolleegium

nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid

korrata.

Nagu maakohus õigesti tuvastas, anti hagejale tööleasumisel välja vormiriietus. 27.06.2008

anti hagejale viigipüksid, päevasärk, kingad ja T- särk, 02.07. 08. veel konvoijakk,

konvoipüksid ja kampsun ning 26.08.08.jope (toimiku lk. 13).

Seega puudus hagejal igasugune alus nõuda septembrikuus töölepingu lõpetamist TLS § 82

lg.1 alusel viitega vormirõivastuse mitteandmisele tööandja poolt ehk siis tööandja poolt

töölepinguliste kohustuste rikkumisele.

Tiit Kollom

Margo Klaar

Mare Merimaa

4(4)