2-09-24699/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis Istungisekretär Kohtunik Maili Tartu

Helgi Jõekäär

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2009.a., kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei

Tsiviilasja number 2-09-24699

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind K.K. hagi M.S. vastu sünniaktis vanema kande vaidlustamiseks.

25000.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.K. Kostja M.S..

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

24. september 2009.a., Pärnu

RESOLUTSIOON Rahuldada hagi.

Tunnistada G.S.S., sünd. xx xx xxxx.a., isikukood xxxxxxxxxxx, Pärnu Maavalitsuse sünniaktis nr xxx, xx xx xxxx.a., isa, M.S., isikukood xxxxxxxxxxx, kohta tehtud kanne ebaõigeks. Perekonnaseisuasutus perekonnaseaduse § 110 lg 1.1 alusel muudab jõustunud kohtuotsuse alusel sünniaktis vanema kande.

2 (3)

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluse kulud jätta täielikult riigi kanda.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused. Hageja soovib tunnistada kehtetuks sünniaktis isa kannet, kuna on tuvastatud, et M.S. ei ole G.S.S. isa. Tõendina on esitatud DNA ekspertiisi akt . Kostja 03.08.2009.a. kirjalikus vastuses teatas kohtule, et võtab hagi õigeks.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. G.S.S. sünniakti nr xxx, xx xx xxxx.a., on isana sisse kantud M.S. ja emana K.K.. G.S.S. ema vaidlustas vanema (isa) kohta tehtud kande (perekonnaseaduse § 44 lg 2). Perekonnaseaduse § 44 lg 1 kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Eesti Kohtuekspertiisi Insituudi DNA osakonna 06.02.2009.a. uuringuaktis antud eksperdi arvamuse kohaselt M.S. ei saa olla G.S.S. bioloogiline isa. G.S.S. vanemad olid kohtus ühisel meelel selles, et M.S. ei ole G.S.S. bioloogiline isa. Seega tuleb hagi rahuldada ja tunnistada G.S.S. sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks.

Menetluskulude jaotus. Pooltel menetluskulude osas nõudeid ei ole. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. Pärnu Maakohtu 22.06.2009.a. määrusega on K.K. vabastatud täielikult riigilõivu s.o. summas 5000.- krooni, hagiavalduselt maksmisest. Kuivõrd kumbki pool kannab oma menetluskulud ise ja hageja on vabastatud hagiavalduselt riigilõivu tasumisest, siis riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Riigilõivu riigi kanda jätmist toetab ka asjaolu, et kostja võttis hagi kohe õigeks ja et lapse sünniakti tehtud vanema kannet saab muuta kohtulahendi alusel s.t. kande ebaõigsus peab olema tuvastatud kohtu korras.

3 (3)

Maili Tartu Kohtunik