2-06-22247/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-06-22247

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 05.10.2009.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-22247 Tsiviilasi Põltsamaa Vallavalitsuse avaldus Txxx Õxxxxxx kinnisesse asutusse paigutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Põltsamaa vald Põltsamaa Vallavalitsuse kaudu, asukoht Viljandi mnt 3 Põltsamaa linn Puudutatud isik: Txxx Õxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, viibib xxxxxxx Hooldekodus, elukoht rahvastikuregistri andmetel xxxxxxx Hooldekodu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja vandeadvokaat Uno Paimets Kohtuistungi toimumise aeg

16.09. ja 29.09.2009.a

RESOLUTSIOON Kohus määras:

1. Paigutada Txxx Õxxxxxx tema tahteta kinnisesse asutusse üheks aastaks alates määruse tegemisest.

2. Määrus kuulub täitmisele kättetoimetamisega Põltsamaa Vallavalitsusele.

3. Määrus tuleb kätte toimetada TxxxxÕxxxxxxxxe, vandeadvokaat Uno Paimets’ale, Põltsamaa Vallavalitsusele ja xxxxxxx Hooldekodule.

Menetluskulud – ekspertiisitasu 4000 krooni, määratud korras osaleva esindaja vandeadvokaat Uno Paimets’a tasu 900 krooni sh käibemaks 115 krooni ja riigilõiv 200 krooni – tuleb jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikud (isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed, isiku eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik) vallavõi linnavalitsus. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.

Kohus tuvastas:

Tartu Maakohtu 21.11.2006.a määrusega pikendati Txxx Õxxxxxx kinnises asutuses viibimist kolme aasta võrra.

Põltsamaa vald on taotlenud Txxx Õxxxxxx kinnises asutuses viibimise pikendamist, kuna Txxx Õxxxxxx käitumine on ettearvamatu, kohati ähvardav, paranemistendents puudub.

xxxxxxx Hooldekodu psühhiaater Ljudmilla Väre on 22.05.2009.a andnud arvamuse selles, et Txxx Õxxxxxx viibib ööpäevaringsel hooldusteenusel alates 22.04.2003.a diagnoosiga täpsustamata vaskulaarne dementsus; vaatamata pidevale ravile paranemistendents puudub, haiguskriitika puudub, käitumine ettearvamatu, kohati impulsiivne, ähvardav, afektlabiilne, kergesti ärrituv, vihastuv, suurenenud konfliktivalmidusega, mõtlemine ja arutelud primitiivsed; TxxxxÕxxxxxx vajab ööpäevaringset tugevdatud järelvalvega hooldusteenuse pikendamist.

Ekspert on 13.07.2009.a asunud seisukohale, et Txxx Õxxxxxxx esineb raske psüühikahäire nõdrameelsuse (dementsus) kujul; Txxx Õxxxxxxxpole võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ega neid juhtima; Txxx Õxxxxxx on ohtlik endale ja teistele; Txxx Õxxxxxx vajab jätkuvalt viibimist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusel kinnises asutuses; Txxx Õxxxxxxx paranemistendents puudub; Txxx Õxxxxxx vaimne seisund on alljärgnev: selge teadvusega, teab oma nime, vanust ja sünniaega, ajas orienteeritud osaliselt, situatsioonis desorienteeritud, eluloolisi andmeid annab puudulikult, aeg-ajal vastab küsimustest mööda, heidab inadekvaatselt nalja, psühhoosielamusi ei avalda.

Txxx Õxxxxxx tema ärakuulamisel xxxxxxx Hooldekodus mõistis kõigi lihtsate eluoluliste küsimuste sisu. TxxxxÕxxxxxx seletas, et on sealse eluga rahul Muid TsMS §-s 536 lg 2 nimetatud isikuid käesolevas asjas ei ole. xxxxxxx Hooldekodu psühhiaater andis oma arvamuse kirjalikult. Txxx Õxxxxxx esindaja vandeadvokaat Uno Paimets andis arvamuse, et Txxx Õxxxxxx vajab kinnisesse asutusse paigutamist.

Kohus tuvastas, et Txxx Õxxxxxxx igasugune elukorraldus väljaspool hooldekodu, Txxx Õxxxxxx on hoolekandeasutustes elanud viimased 13 aastat.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3)

varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Kogutud tõenditest ilmneb, et Txxx Õxxxxxxx esineb raske psüühikahäire nõdrameelsuse (dementsus) kujul. Txxx Õxxxxxx võib endiselt olla ettearvamatu, ähvardav, labiilne ja kergesti vihastuv. Txxx Õxxxxxx võrreldes eelneva kinnisesse asutusse paigutamisega ei ole paranenud. Seega on Txxx Õxxxxxx endiselt teistele ohtlik. Eeltoodust tulenevalt jõuab kohus seisukohale, et xxxx Õxxxxxx vajab paigutamist kinnisesse asutusse. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 5 kohaselt paigutatakse Txxx Õxxxxxx ööpäevaringsele erihooldusteenusele üheks aastaks alates määruse tegemisest.

TsMS § 541 lg 4 kohaselt määrab kohus, et määrus kuulub täitmisele kättetoimetamisega Põltsamaa Vallavalitsusele.

Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisitasud 3560 krooni ja 6000 krooni, määratud korras osaleva esindaja vandeadvokaat Uno Paimetsa tasu 743 krooni 40 senti sh käibemaks 113,4 krooni ning riigilõiv 200 krooni. Psühhiaatrilise abi seaduse 19 kohaselt jäetakse ekspertiisikulu riigi kanda. TsMS § 172 lg 3 jätab kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamisega seotud kulud riigi kanda.

TsMS § 541 lg 4 kohaselt kuulub määrus täitmisele selle kättetoimetamisega Põltsamaa Vallavalitsusele.

Kohus määruse tegemisel juhindub TsMS §-dest 463, 464 lg 2 ja 3, 465, 466 lg 1, 533 lg 1 p1, 535 lg 1, 536 lg 1, 2 ja 2’, 537 lg 1, 538.

Haide Rimmel kohtunik