2-08-14580/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-14580

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2009, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-14580

Tsiviilasi

AS BIGBANK hagi Kersti Piir ja Sirje Veski vastu

40 266,33 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

27 826,78 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

AS

BIGBANK (endine

ärinimi

AS

Balti

Investeeringute Grupi Pank, RK 10183757, asukoht

Rüütli 23

51006

Tartu),

esindaja

Taavi

Vospert

(menetlused@big.ee);

I kostja Kersti Piir

II kostja Sirje Veski

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i BIGBANK hagi Kersti Piiri ja Sirje Veski vastu osaliselt.

2. Välja mõista Kersti Piirilt ja Sirje Veskilt solidaarselt AS-i BIGBANK kasuks 31 866

(kolmkümmend üks tuhat kaheksasada kuuskümmend kuus) krooni ja 65 senti, millest

20 872,32 krooni on tagastamata krediidisumma, 6318,90 krooni sissenõutavaks

muutunud tasumata intress ja 4675,43 krooni viivis.

3. Välja mõista Kersti Piirilt ja Sirje Veskilt solidaarselt AS-i BIGBANK kasuks alates

11.09.2008 viivis 25,20% tagastamata krediidisummalt aastas, kuid kokku mitte üle

16 196,89 krooni.

4. Jätta AS-i BIGBANK menetluskulud 79% ulatuses solidaarselt Kersti Piiri ja Sirje

Veski kanda ning Kersti Piiri ja Sirje Veski menetluskulud 21% ulatuses AS-i

BIGBANK kanda.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

2(4)

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord

AS BIGBANK võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sirje Veski võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kersti Piir võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu

Maakohtule 28 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks

lugemisest. Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui nende tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja.

HAGEJA NÕUE

AS BIGBANK esitas 11.04.2008 Tartu Maakohtule hagi Kersti Piiri ja Sirje Veski vastu

40 266,33 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue põhineb Kersti Piiriga 13.12.2005

sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr 0501653/15kt, kokkuleppel nr 1 krediidisumma suurendamise

ja lepingutingimuste muutmise kohta ning Sirje Veskiga 12.12.2005 sõlmitud käenduslepingul ja

12.01.2007 kokkuleppel käenduslepingu muutmise kohta.

Kuna kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, edastas hageja kostjatele 28.08.2007

meeldetuletuskirjad ja 02.10.2007 lepingu ülesütlemishoiatuse, andes võlgnevuse tasumiseks

täiendava kahenädalase tähtaja ja pakkudes kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi

kokkuleppe sõlmimiseks. Kuivõrd kostjad sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei

asunud, ütles hageja 14.11.2007 tarbijakrediidilepingu üles.

Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse 40 266,33 krooni, millest

20 872,32 krooni on tagastamata krediidisumma, 6318,90 krooni sissenõutavaks muutunud

tasumata intress, 6954,46 krooni leppetrahv ja 6120,65 krooni viivis. Täiendavalt palub hageja

mõista kostjatelt alates 10.09.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja

viivis 25,20% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate

kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus kohustas kostjaid 06.10.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 92). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati Sirje Veskile isiklikult kätte 22.10.2008 (tl

95). Kersti Piirile toimetati hagi avalikult kätte dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded 05.05.2009 (tl 106). Kohus loeb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid Kersti Piirile avalikult kättetoimetatuks.

Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult

vastanud.

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

3(4)

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

4. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud

juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

5. Hageja

on

esitanud

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

koopiad

13.12.2005

tarbijakrediidilepingust nr 0501653/15kt (tl 74-75), 12.01.2007 kokkuleppest nr 1 krediidisumma

suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafiku ja üldtingimustega (tl

82-88), 12.01.2007 kokkuleppest käenduslepingu muutmise kohta (tl 89), 28.08.2007

meeldetuletuskirjadest (tl 66-67), 02.10.2007 tarbijakrediidilepingu ülesütlemishoiatustest (tl 68-

69), 14.11.2007 tarbijakrediidilepingu 0501653/15kt ülesütlemisavaldusest ja nõudekirjast (tl 70-

71), hageja laenuteenuste hinnakirjast (tl 72) ja viivisearvestuse (tl 73).

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise

korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid,

mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta

kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

7. VÕS § 416 lõike 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Kersti Piir rikkus AS-ga BIGBANK sõlmitud tarbijakrediidilepingust

tulenevat

kohustust

tagastada

laenusumma

lepingu

lisaks

olevas

maksegraafikus

kindlaksmääratud kuupäevadel, mille tõttu hageja ütles lepingu üles. Seega tuleb lepingu

ülesütlemise tagajärjena mõista I kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 20 872,32 krooni.

8. Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud

laenult maksta intressi. Kersti Piir rikkus tarbijakrediidilepingu põhitingimustest ja lepingu lisaks

olevate üldtingimuste p-st 2.1 tulenevat kohustust tasuda intressi, seega tuleb I kostjalt hageja

kasuks välja mõista tasumata intress 6318,90 krooni.

9. Hageja taotleb kostjatelt üldtingimuste p-i 6.3 alusel leppetrahvi 6954,46 krooni

väljamõistmist. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija

kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Riigikohus selgitas 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-

120-08

tarbijakrediidilepingu

rikkumise

tagajärgi,

osundades

otsuse

punktis 15,

et

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS

§ 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi.

Osutatud säte näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb

hageja nõue kostjalt leppetrahvi 6954,46 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

10. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kersti

4(4)

Piirilt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis määras 25,20% võlgnetavalt summalt

aastas.

Nõude vähendamisel leppetrahvi osa võrra kuulub ühtlasi ümberarvestamisele viivis perioodi

14.11.2007-10.09.2008 eest. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist

tagastamata laenusummalt 470,57 krooni ajavahemiku 14.11.2007-03.12.2007 eest (35 872,32

krooni × 25,20% × 19 päeva/365 päeva), 678,78 krooni ajavahemiku 04.12.2007-10.01.2008 eest

(25 872,32 krooni × 25,20% × 38 päeva/365 päeva) ja 3516,16 krooni ajavahemiku 11.01.2008-

10.09.2008 eest (20 872,32 × 25,20% × 244 päeva/365 päeva), millele lisandub viivis lepingu

ülesütlemise seisuga 9,92 krooni, kokku viivis 4675,43 krooni.

11. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

12. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse

rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab käendaja

käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla

põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti

sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1

kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt

või mõnelt neist.

13. Arvestades eeltoodut tuleb Kersti Piirilt ja Sirje Veskilt solidaarselt AS-i BIGBANK kasuks

välja mõista 31 866,65 krooni ning veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis kuni põhinõude

tasumiseni, kuid mitte enam kui 16 196,89 krooni (s.o kokku mitte üle põhinõude suuruse).

Seisuga 10.09.2008 veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis tuleb kostjatelt välja mõista alates

11.09.2008, kuna 10.09.2008 eest arvestatud viivis sisaldub juba sissenõutavaks muutunud

viivise hulgas.

14. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi

kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui

pooles ulatuses (79% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 79% ulatuses solidaarselt

kostjate kanda ja kostjate menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik