2-08-62740/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. oktoobril 2009.a Tallinnas kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-62740

Tsiviilasi

GD hagi ML vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

30 000.00 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: GD(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat M Kaasik (Aavik

& Partnerid Advokaadibüroo, asukoht: Tuukri tn 19, 10152

Tallinn; e-post: maidu.kaasik@aaviklaw.ee)

Kostja: ML(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Resolutsioon

1. Rahuldada GD hagi ML vastu võla, intressi ja viivise

väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista ML võlgnevus 59 900.00 (viiskümmend

üheksa tuhat üheksasada) krooni GD kasuks.

3. Välja mõista ML menetluskulu 7022.00 (seitse tuhat

kakskümmend kaks) krooni GD kasuks.

4. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult

teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina 3000.00 (kolm tuhat) krooni

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr

10220034799018) või Swedbankis (arve nr 221013921094)

märkides viitenumbriks 3100057358.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud laenulepingu

alusel võlgnevuse summas 30 000.00 krooni ja viivise summas 29 900.00 krooni ning

menetluskulud, mis koosnevad hageja poolt hagiavalduse eest tasutud riigilõivust summas

5022.00 krooni ja riigilõivust hagi tagamise avalduse esitamise eest 450.00 krooni, hageja

esindajale makstud õigusabi eest summas 12 269.34 krooni ning hagi tagamise tagatisest

summas 2995.00 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 05.06.2009.a. Kostja kohtu määratud

tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendus

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 396lg 1, mille

kohaselt kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga, 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja § 108

lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui

võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6

ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Menetluskulud

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja lepingulise

esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud

menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Võttes arvesse asja vähest keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et

vastavalt TsMS § 175 lg 1 tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja

põhjendatud kulutused, mis kohtu hinnangul on 2000 krooni. Samuti kuulub väljamõistmisele

hagiavalduse eest tasutud riigilõiv. Tasutud tagatis ei kuulu kostjalt väljamõistmisele, vaid

hagejal on seaduses sätestatud juhul võimalik esitada selle tagastamise taotlus.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik: