2-09-874/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-874

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-874

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Andris Brikkel vastu

12 561,25 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6 686,25 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

- hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood

10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn);

- hageja lepinguline esindaja August Käära

- kostja Andris Brikkel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Andris Brikkel’ilt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks laenu põhiosa 5 875

krooni, intress 2 375 krooni ja viivis perioodi eest 14.10.2008. a kuni 09.01.2009. a summas

153,63 krooni.

3. Jätta Andris Brikkel’ilt välja mõistmata Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks 1 550

krooni nõude loovutamise kulude katteks.

4. Tühistada 17.02.2009. a maksekäsu määrus, millega Pärnu Maakohus kohustas Andris

Brikkel’it tasuma AS-le Era Liisingu Inkassoteenused 8 250 krooni ja hüvitama riigilõivu

750 krooni (TsMS § 489 lg 2).

5. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskuludest 33 % hageja ja 67 % kostja kanda.

Välja mõista Andris Brikkel’ilt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks menetluskulu

1 038,50 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,

võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,

§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS

§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2,

§ 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada.

SMS Laen OÜ ja kostja on 15.07.2008. a sõlminud lepingu interneti vahendusel. Seejuures olid

laenusumma ja selle tagasimakse tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli

kostjal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et kosja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud

laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, mistõttu tuleb lepingu ülejäänud tingimusi

pidada

tüüptingimusteks

võlaõigusseaduse

(VÕS)

§ 35

lõike 1

mõttes.

Tulenevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tsiviilasja

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele

tuginenud. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste

ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei

vasta headele kommetele. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on

tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult

suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus

on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punkt 13 on tühine

kalendripäevas arvutatava 0,5 % suuruse viivise määra osas (182,5 % aastas), sest sellega on

kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna

kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41

kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113

lõikes 1 toodud viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP)

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivise määr VÕS § 113 lõike 1

kohaselt alates 14.10.2008. a kuni 31.12.2008. a oli 11 % aastas ja alates 01.01.2009. a kuni

09.01.2009. a (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg) 9,5 % aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 14.10.2008. a kuni 31.12.2008. a summas

139,87 krooni (5 875 krooni x 11 % x 79 päeva / 365 päeva) ja perioodi eest 01.01.2009. a kuni

09.01.2009. a summas 13,76 krooni (5 875 krooni x 9,5 % x 9 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb

kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 14.10.2008. a kuni 09.01.2009. a summas 153,63 krooni

(139,87 + 13,76).

Hageja on esitanud kohtule taotluse nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas 1 550

krooni kostjalt väljamõistmiseks lepingu punktide 12.2.1 ja 12.2.2 alusel (150 + 4 × 350). Kohus

leiab, et hageja poolt lepingu punktides 12.2.1 ja 12.2.2 kindlaksmääratud laenu

sissenõudmisega seotud menetluskulu on ebamõistlikult suur, seega loeb kohus VÕS § 42

lõike 3 punkti 5 alusel tühiseks tüüptingimuse, millega laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale

saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist laenuandja hinnakirja järgi. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt nõudeõiguse loovutamisest tulenevate

kulude summas 1 550 krooni väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

Menetluskulud jagab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: Andris Brikkel’i

kanda jääb 67 % ja Era Liisingu Inkassoteenused AS kanda 33 % menetluskuludest. Hageja on

käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kogusummas 3 900 krooni (maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel 750 krooni, hagiavalduse esitamisel 3 000 krooni ja menetlusdokumendi

väljatrüki eest 150 krooni). TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1 038,50 krooni järgmiselt:

- TsMS § 139 lõiget 3, § 147 lõiget 5 ja § 486 lõiget 4 ning avalduse esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 arvestades tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja avalduselt

tasutud riigilõiv 938 krooni (1 400 kroonist 67 %). TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 alusel

on hagejal õigus taotleda ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu 2 350 krooni tagastamist;

- samuti tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetlusdokumentide väljatrüki eest tasutud

riigilõiv 100,50 krooni (150 kroonist 67 %).

Kohtunik