2-09-8766/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-09-8766 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

05. oktoober 2009, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi G Z hagi V Z vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

39 150 (kolmkümmend üheksa tuhat ükssada viiskümmend) krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G Z (ik XXX, elukoht XXX) Kostja: V Z (ik XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: Irina Bušujeva (SA SAK Fond, asukoht Keldrimäe 9; 10113 TALLINN; tel/faks 1224; saakfond@hot.ee) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 29.09.2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Valentina Michelson Istungil osalenud isikud Hageja, kostja esindaja

Resolutsioon

1. Rahuldada G Z hagi osaliselt.

2. Mõista V Z välja G Z kasuks:
A Z (sünd XXX) ja J Z (sünd XXX) ülalpidamiseks elatis igakuiselt summas

2 175 krooni igale lapsele alates 03.03.2009 kuni poja A Z täisealiseks saamiseni ehk kuni XXX
edaspidi J Z (sünd 02.10.2003) ülalpidamiseks elatis igakuiselt summas 2 175 krooni kuni tütre J Z täisealiseks saamiseni ehk kuni XXX.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-8766 jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilasi nr 2-09-8766 Viru Maakohtu 05.10.2009 otsus

2(6) Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 03.03.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu oli sõlmitud 29.11.1991.a.

Abielust sündisid 29.03.1995.a poeg A Z ja XXX tütar J Z, kes elavad koos hagejaga aadressil XXX.

Hageja töötab AS Sivex International teller - deklarandina ning tema töötasust ei piisa laste vajaduste katmiseks.

Andmed kostja varalise seisundi kohta puuduvad.

Kostja vabatahtlikult ei täida oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust.

Hageja leiab, et kostja on kohustatud maksma elatist oma alaealiste laste ülalpidamiseks 50% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.03.2008.

Hageja palub välja mõista kostjalt tema kasuks elatis ühiste laste A Z ja J Z ülalpidamiseks 50% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2175 krooni (50% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, hagiavaldus on esitatud 03.03.2009, seega antud asja hagihind moodustab 39 150 krooni (2 175 krooni * 9 kuud * 2 last).

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastavalt hagi vastusele (tl 18-20) kostja hagi ei tunnista. Hageja esitas hagiavaluses valeandmed. Hagiavalduse kohaselt kostja vabatahtlikult ei täida oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust. See aga ei vasta tõele.

Tsiviilasi nr 2-09-8766 Viru Maakohtu 05.10.2009 otsus

3(6)

2008.a jooksul kostja kandis hageja arveldusarvele kokku 16 500 krooni. Juhul, kui hageja ei võta toodud fakti omaks, kostja palub kohut nõuda hagejalt välja hageja konto nr XXX väljavõte ajavahemikul 24.01. - 03.10.2008.a.

Kostja täitis laste ülalpidamiskohustusi niivõrd, kuivõrd see oli võimalik arvestades kostja materiaalset olukorda.

2006.aastal pooled võtsid laenu summas 1 050 000 krooni, mille arvel soetasid ühisvara - korteriomandi aadressil XXX. Alates laenu võtmisest kuni käesoleva ajani igakuised maksegraafiku järgsed laenumakseid, mis moodustavad 382 eurot tasub ainult kostja.

Alates novembrikuust 2008.a kostjal puudub töökoht. Kostja materiaalne seisund ei võimalda tal rohkem ei laenu tagastada ega piisaval määral lapsi aidata.

Laenu võtmiseks pooled seadsid panga kasuks hüpoteegid korteriomanditele, seejuures nii sellele, mille pooled ostsid kui ka sellele, kus hageja koos lapsega praegu elab. Kostjal puuduvad rahalised vahendid laenu tagastamiseks ning hageja ei ole kunagi muretsenud laenu tagastamisega seotud omapoolse kohustuse osa täita. Lähitulevikus tekkib olukord, et hüpoteegipidaja hakkab võla tagastamiseks realiseerima enampakkumisel mõlemaid korteriomandeid. Sel juhul hageja koos lastega jääb ilma eluasemeta. Hageja selle peale ei mõtle.

2006.aastast kostja on tagastanud laenu pangale summas u 150 000 krooni, millest poolt summat kostja hakkab nõudma hagejalt vastava hagiavalduse esitamise teel. Hageja ei mõtle selle peale, et ta asetab kostja väljapääsmatusse olukorda.

Hageja varaline seisund on kostja omast parem. Hagejal on püsiv sissetulek palga näol. Kostjal seda ei ole. Hageja saab ka laste toetust igakuiselt 600 krooni.

Kostja 2008.a tuludeklaratsioonis ei deklareerinud hagejale makstud elatise summasid, et hagejal ei tuleks saadud 16 500 kroonist veel tulumaksu maksta. Hageja seda ei arvesta.

See, et hageja ei esitanud hagi varem tõendab seda, et lastel oli hagi esitamiseni piisav sissetulek (perekonnaseadus § 61 lg 6 p 2 mõttes).

Riigikohus lahendis 3-2-1-57-07 jõudis alljärgnevale järeldusele: PKS § 70 lg-s 2 sätestatud elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise piirang on juhuks, kui kohus tuvastab PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolu. Nimetatud piirangu eesmärk on vältida PKS § 61 lg-s 6 sisalduvate asjaolude esinemisel kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimist). Samuti Riigikohus leidis: kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis peaks elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (PKS § 50 lg 2).

Kostja leiab, et kuna hagi ei olnud 01.03.2008.a. esitatud, siis puudus selleks vajadus. Kostja sissetulek ei võimalda tasuda elatist tagasiulatuvalt.

Hageja palk moodustas 5 000 kuni 7 000 krooni ja selle palga ulatuses hagiavalduse kohaselt hageja pidas ülal ennast ja kahte last. Kui maha arvata kommunaalmaksed, hageja toitlustus ja muud tema jaoks vajalikud kulutused, siis laste jaoks hageja palgast jäi maksimum 4 000 krooni koos sotsiaaltoetustega. Võttes arvesse, et last peavad ülal pidama mõlemad vanemad, reaalsed kulutused lastele moodustavad kummagi vanema jaoks 2 000 krooni kuus.

Tsiviilasi nr 2-09-8766 Viru Maakohtu 05.10.2009 otsus

4(6) Hageja ei ole tõendanud, et laste ülalpidamiseks ta kulutas rohkem raha. Kostja seisukohta tõendavad samuti hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid.

Mõlema poolte varaline seisund ei vimalda kulutada lapse ülalpidamiseks suuremat summat.

Kuna hageja pole kostja poole hagis toodud probleemi lahendamiseks kohtuväliselt pöördunud, palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja täpsustas, et soovib mõista elatis välja summas 2 175 krooni igale lapsele alates 01.03.2008. Hageja nõustus arvestada kostja poolt vabatahtlikult tasutud elatise hulka 2008.a jooksul kantud raha. Kostja esindaja poolt pakutud kompromissiga – 2000 krooni kahele lapsele - hageja ei nõustunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et poolte abielu oli registreritud 29.11.1991. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega II-BO № 399998 (tl 3)
et pooltel sündis XXX tütar J ja XXX poeg A. Nimetatud asjaolud on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0338432 (tl 5) ja sünnitunnistusega III-BO № 366321 (tl 6)

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi

Tsiviilasi nr 2-09-8766 Viru Maakohtu 05.10.2009 otsus

5(6) kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu.

Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kuus 2000 krooni kahele lapsele kokku alates hagi esitamisest. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde.

Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks summas 2 175 krooni kuus igale lapsele on põhjendatud ja veenvalt tõendatud, kuid põhjendatud ei ole selle väljamõistmine tagasiulatuvalt.

Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime.

Hageja poolt esitatud tõendite alusel (tl-d 7, 45) oli tema palk ajavahemikul 2008.a augustist 2009.a augustini (k.a) keskmiselt 4864,60 krooni (neto) kuus, seega hageja ülalpidamisvõime on: 1621,50 krooni (4864,60 krooni : 3 (hageja ja tema 2 ülalpeetavat).

Iseeneset ei oma tähtsust asjaolu, et käesoleval ajal on kostja töötu, kuna ta on noor, töövõimeline inimene, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et pidada ülal oma alaealisi lapsi.

Kohus leiab, et asja lahendamisel ei oma tähtsust ka poolte kohustused pankade ees, kuna nende võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele antava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Kui võlad (varalised kohustused) olid võetud perekonna huvides, võib kostja nõuda hagejalt nende kohustuste jagamist teises menetluses hagi esitamisega.

Hageja palus mõista elatise kostjalt välja tagasiulatuvalt alates 2008.a märtsist.

Kostja esindaja esitas kohtule Swedbanki tõendi (tl 48), mille kohaselt kostja kandis hageja arveldusarvele elatusraha näol laste jaoks alates 2008.a märtsist oktoobrini (k.a) kokku 12 000 krooni, mis teeb kuus 1 500 krooni.

Tsiviilasi nr 2-09-8766 Viru Maakohtu 05.10.2009 otsus

6(6) Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel.

Kohus nõustub kostja väitega, et kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis peaks elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (PKS § 50 lg 2).

Kui hagejal ei piisanud kostja poolt laste ülalpidamiseks vabatahtlikult tasutud elatisest summas

1 500 krooni, pidi ta esitama hagi kostja vastu varem. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt, seega rahuldab kohus hagi osaliselt.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik