2-09-39243/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-39243

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2009.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-39243 Tsiviilasi Oxxxxx Pxxxxxxxxxx hagi Hxxxx Sxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Oxxxxx Pxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja: Ülli Adamson (postiaadress Aia 31-47 Jõgeva linn 48304, e-post: ylli@oigusabi24.ee) Kostja: Hxxxx Sxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi aeg 28.09.2009.a

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt.

Välja mõista Hxxxx xxxxxxxt (isikukoodxxxxxxxxxxxx) Oxxxxx Pxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks lapse Gxxxxx Sxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2753 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend kolm) krooni kuus alates 11.08.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Välja mõista Hxxxx Sxxxxxxt (isikukood xxxxxxxxxxx) OxxxxxxPxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks lapse Gxxxxx Sxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus tagasiulatuvalt alates 11.04.2009.a kuni 11.08.2009.a.

Elatis tuleb tasuda Oxxxxx Pxxxxxxxxxx kontole 10010125711018 SEB Pangas.

Jätta rahuldamata OxxxxxxPxxxxxxxxxxx(isikukoodxxxxxxxxxxxx) nõue Hxxxx Sxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks 247 krooni ulatuses ühes kuus alates 11.08.2009.a ja 2175 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 11.08.2008.a kuni 11.04.2009.a.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik Oxxxxx Pxxxxxxxxxx esitas 11.08.2009.a kohtule hagiavalduse Hxxxx Sxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine alaealine laps Gxxxxx Sxxx, kes elab hageja juures. Kostja ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks raha. Hageja igakuine sissetulek on 5000 krooni, kostja töötab Norras ja tema kuusissetulek on 40 000 krooni. Kummalgi osapoolel ei ole rohkem lapsi, seega on hageja ülalpidamisvõime 2500 krooni ja kostjal 20 000 krooni. Hageja kulutused eluruumi üüri tasumiseks, lapse lasteaiaja huvialakulude katmiseks, toidu, lapsele riiete ja jalatsite ning muu elutähtsa soetamiseks ületavad hageja võimalusi. Ka ei ole hagejal võimalik väikese lapse kasvatamise kõrvalt minna tööle välismaale. Hageja palus kostjalt tema kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 5000 krooni kuus alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt aasta eest seaduslikus miinimumsummas 26 100 krooni.

Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 28.09.2009.a. Hageja vähendas kohtuistungil oma nõuet ja palus kohtul kostjalt välja mõista elatis 3000 krooni kuus ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest 2175 krooni kuus. Kostja vaidles nõudele vastu. Kostja teatas, et ta on nõus maksma lapsele elatist 2175 krooni kuus. Ta seletas, et hetkel tal tööd ei ole, ei kavatse ka tööle asuda. Viimati käis ta tööl 25. juunil. Tal on võlgu 70 000 krooni eest, need on temale määratud trahvid ja kohtukulud, mis on kohtutäituri menetluses. Talle on pakutud mehhaaniku tööd, kuid seda tööd ta ei taha, kuna palk on väike.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et elatisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tegi kindlaks, et pooltel on ühine alaealine laps Gxxxxx Sxxxx sündinudxxxxxxxxxxx.a. Laps elab koos hagejaga. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt PkS § 61 lg-le 3 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja kohtuistungil seletas, et lapse kuludeks on lasteaiamaks umbes 500 krooni kuus, laulukoor 200 krooni kuus, toidukulud ja pesemisvahendid 1000 krooni kuus, eluasemekulud

500 - 700 krooni kuus. Konkreetseid kulutusi riietele hageja ei osanud nimetada. Hageja seletas, et elab kostja vanemate juures ja aitab makse maksta vastavalt võimalusele. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Seadusandja on eeldanud, et tavapäraselt kulub lapse ülalpidamiseks teatud summa ja määranud lapsele tehtavateks mõistlikeks kuludeks vähemalt miinimumpalga suuruse summa (4350 krooni). Kuna hageja ei ole tõendanud suuremaid kulusid lapsel, siis tuleb lugeda, et mõistlikud kulud lapsele on vähemalt 4350 krooni kuus. Mingite erivajaduste olemasolu poolte lapsel ei leidnud tõendamist.

Hageja käib tööl ja ta on märkinud hagiavalduses oma sissetulekuks 5000 krooni. Kohtuistungil hageja avaldas, et saab tegelikult vähem raha kätte, 5000 krooni on palk bruto. Kostja käesoleval ajal ei tööta. Kohtuistungil antud seletuste põhjal kostja tööd ei otsi ja pakutud tööd ei tee, kuna tasu on liiga väike. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt toodud põhjendused sellised, mis võiks olla aluseks tema vabastamiseks elatise maksmisest ligikaudu hageja nõutud suuruses. Kostja on noor mees, mingeid terviserikkeid, mis takistaks töö tegemist temal ei ole teada, seega on tal võimalus leida endale töö. Kostjal tuleb lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks rohkem pingutada. Elatise määramisel tuleb arvestada ka, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt tulumaksu. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 kohaselt on tulumaksu määr 2009.aastal 21 %. Sellest lähtudes tuleks kohtu hinnangul kostjal tasuda elatist summas, millelt tulumaksu tasumisel jääks alles lapse vajaduste katteks vähemalt seadusega ettenähtud miinimumelatise summa. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja elatise summas 2753 krooni kuus. Arvestades, et kostjal puudub hetkel kindel sissetulek ja seda, et hageja ei ole tõendanud lapsele vajaminevaid suuremaid kulusid, jätab kohus elatisenõude ülejäänud osas (247 krooni osas) rahuldamata. Elatise mõistab kohus PkS § 70 lg 1 alusel välja alates hagi esitamisest, s.o alates 11.08.2009.a ja PkS § 60 lg 1 kohaselt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Täisealiseks saamisel õpingute jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses on lapsel endal õigus nõuda kohtult elatise väljamõistmist vanemalt, kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida. Kohus selgitab, et PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud osaliselt. Kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Arvestades, et kostjal ei ole hetkel tööd, võib temalt elatisevõla väljamõistmine ühe aasta eest panna kostja raskesse majanduslikku seisu, kuna lisaks igakuisele elatisele tuleb tasuda ka elatisevõlga. Ühe aasta eest teeks elatisevõlg miinimumsummas kokku 26 100 krooni. Kohus leiab, et mõistlik on kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt seadusega ettenähtud miinimumi ulatuses, s.o summas 2175 krooni nelja kuu eest enne hagi esitamist alates aprillist 2009.a. Seega kostjal tuleb tasuda elatist tagasiulatuvalt kokku 8700 krooni.

Menetluskulude jaotus Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Haide Rimmel kohtunik