2-09-23940/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-09-23940

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2009.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-23940 Tsiviilasi Mxxxx Vxxxxx hagi Rxxx Mxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Hagi hind 45564 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxx Vxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Rxxx Mxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi aeg 04.09. ja 17.09.2009.a

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista Rxxx Mxxxxxxxlt Mxxxx Vxxxxxxx kasuks lapse Kxxxx Mxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 600 krooni kuus alates 25.05.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Rxxx Mxxxxxxxxxtuleb elatis tasuda MxxxxxVxxxxxxi pangakontole nr 1107720114 Swedpangas, maksekorralduse selgituseks märkida „elatis“. Elatist tuleb maksta Kxxxx Mxxxxxxxx täisealiseks saamisel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

2 kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus tuvastas: Mxxxx Vxxxxx esitas 25.05.2009.a hagiavalduse lapse ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel laps Kxxxx Mxxxxx. Isa lapse ülalpidamises ei osale, põhjendades, et tal on niigi raske. Hageja soovis lapse ülalpidamiseks välja mõista elatise 3000 krooni, millele lisandub tulumaks 797 krooni, kokku 3797 krooni. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kostjal kolm last, lisaks Kxxxxxx lapsed Rxxxxx Mxxxxxxja Rxxxx Mxxxxx. Kostja on lapsehoolduspuhkusel ja saab vanemahüvitist 7056 krooni kuus. Elatis tasuda ei ole võimalik. Kui tööle läheb ja töötasu saab, on nõus elatist tasuma. Enne lapsehoolduspuhkusele jäämist oli juba rahadega raskusi, tööd ei olnud.

Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et elatisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on ühine alaealine laps Kxxxx xxxxx sündinud xxxxxxxxxx.a. Laps kasvab ema Mxxxx Vxxxxxx juures ja on tema ülalpidamisel. Käesoleval aastal Rxxx Mxxxxx lapse Kelli ülalpidamises ei ole osalenud. Kostja ei ole nõus mitte mingi elatise väljamõistmisega. Hageja töötasu on 5000-7000 krooni kuus, hageja töötab 75% koormusega. Hageja koos lapsega elab 3-toalises korteris, talvel on korterikulud – küte, vesi, üür ja elekter - 2700 krooni. Lapse eluasemekuludeks ühes kuus hindas hageja 1000 krooni, lapse toidukuludeks 2000 krooni kuus, transpordikuludeks 200 krooni kuus, sidekuludeks 500 krooni kuus, kulutusteks tervishoiule 100 krooni kuus, kulutusteks hügieenitarvetele 300 krooni kuus, kulutusteks koolikohustuse täitmiseks 300 krooni kuus, kulutusteks riietele ja jalanõudele 500 krooni kuus ja muudeks vältimatuteks püsikulutusteks – söögiraha peale kooli – 500 krooni kuus, kokku kulutused lapsele ühes kuus 5400 krooni. Hageja poolt nimetatud kulutustest ei ole põhjendatud kulutused riietele 500 krooni kuus, kulutused koolikohustuse täitmiseks 300 krooni kuus, sidekulud 500 krooni kuus ja söögiraha peale kooli 500 krooni kuus, arvestusega, et lapse üldine toidukulu on juba 2000 krooni kuus. Need hageja nimetatud kulutused ei ole priiskavad, kuid ilmselgelt on neid vajadusel võimalik vähendada. Rohkem lapsi hagejal ei ole. Kostja sissetulek on igakuine vanemahüvitis 7056 krooni. Kostja ülalpidamisel on lapsed Rxxxxx Mxxxxx sündinud xxxxxxxxxx.a ja Rxxxx Mxxxxx sündinud xxxxxxxxxx.a. Kostja seletas, et elab koos perega oma vanemate juures, kes teda majanduslikult aitavad. Kostjale kuuluv firma tasub laenu, laenujääk on 60000 krooni ja tasuda on veel kaks aastat. Elatise väljamõistmisel kostja laenukohustus tähtsust ei oma. Mõlemad pooled seadsid kahtluse alla teise poole poolt nimetatud sissetuleku, kuid kumbki pool ei esitanud konkreetseid vastuväiteid ega tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks. Hageja ja kostja sissetulekuid ja väljaminekuid võrreldes ilmneb, et hageja majanduslik olukord on parem kui kostjal. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja käesoleval aastal ülalpidamiskohustust täitnud ei ole. PkS § 61 lg 1 näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Hageja taotleb elatist lapsele summas 3797 krooni. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla elatise alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem

3 kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul on kostja sissetulek 7056 krooni, millest ta peab üleval kahte last. Hageja sissetulek on keskmiselt 6000 krooni kuus, millest ta peab üleval ühte last. Jagades hageja ja poolte ühise lapse sissetuleku, jääb 3000 krooni kuus ühe inimese kohta. Jagades kostja ja tema laste sissetuleku, jääb 2352 krooni ühe inimese kohta. Eeltoodust nähtub, et poolte ühise lapse sissetulek on juba praegu suurem kui kostja lastel. Selline asjaolu ei ole aga põhjus elatise väljamõistmata jätmiseks. Kostja lapsed on vanuses 1 aasta ja 6 kuud ning 7 kuud. Nooremate laste sündides kostja teadis, et tal on ülal pidada veel üks laps ning pidi sellega arvestama. Järelikult kostja hinnangul oli ta lisaks olemasolevale lapsele võimeline ülal pidama veel kahte last. Uute laste sünd ei tohi oluliselt halvendada olemasoleva lapse võimalusi, selle peab tagama lapse vanem oma tegusid planeerides. Vanemad on kohustatud tegema pingutusi laste ülalpidamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb elatis välja mõista. Käesoleval juhul tuleb elatis välja mõista summas 600 krooni. PkS § 61 lg 7 kohaselt asjaolude äralangemisel võib kohus elatist suurendada. Seega kui kostja ei ole enam lapsehoolduspuhkusel ning on võimeline tööle asuma, võib hageja esitada uue nõude. PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates elatise nõude esitamisest 25.05.2009.a. PkS § 60 lg 1 kohaselt tuleb elatist maksta kuni lapse täisealiseks saamiseni ja lapse täisealiseks saamisel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetlus kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9.

Haide Rimmel kohtunik