3-08-2346/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-2346 Haldusasi OÜ Stellumus kaebus Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 20.10.2008 maksuotsuse nr 12-5/307 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Stellumus apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – OÜ Stellumus, esindaja vandeadvokaat Janek Väli Vastustaja (haldusorgan) – Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskus RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2009 otsus ja saata asi läbivaatamiseks tagasi esimese astme kohtule. Menetluskulude jaotamise küsimuse otsustab esimese astme kohus asja uue läbivaatamise käigus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. 20.10.2008 koostati Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuses maksuotsus nr 12-5/307, millega kohustati OÜ-d Stellumus tasuma 1 078 358 krooni suurust käibemaksu ja

1 104 450 krooni suurust tulumaksu. Maksuotsuses leiti, et perioodil 01.01.2006 kuni 31.09.2006 pole OÜ Stellumus ja OÜ Tig Mets vahel tehinguid toimunud.

2. 20.11.2008 esitas OÜ Stellumus Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes tema suhtes tehtud maksuotsus tühistada. Kaebuses leiti, et maksuotsus on täies ulatuses õigusvastane.

Maksuhaldur on oluliselt rikkunud ärakuulamisõigust ja uurimisprintsiipi, sest kaebaja poolt esitatud tõendid on jäetud hindamata, olemasolevatele tõenditele on antud ühekülgne hinnang ja eriarvamuses nimetatud tunnistajad on asjas tähtsust omavates küsimustes üle kuulamata.

3. Vastustaja Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskus ei nõustunud kaebusega ja palus seda mitte rahuldada. Vastustaja kirjeldas maksuotsusele eelnenud menetluse käiku ning leidis, et on igati taganud maksukohustuslase ärakuulamise, hinnanud kõiki tõendeid ja esitanud piisavalt põhjendatud järeldused.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 7. aprilli 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on maksuhalduri selgituste kohaselt olnud kaebaja maksukohustuse suurendamise põhjuseks OÜ-ga Tig Mets seonduvad kahtlused ning arvamus, et seetõttu ei saa kaebaja ja OÜ Tig Mets vahel tehtud tehingud olla tegelikud. Sellise seisukoha põhjendamisel lähtuti muuhulgas asjaoludest, et maksumenetluses on nii nende äriühingute nimel tegutsenud isikud kui kaebaja seaduslik esindaja andnud vastuolulisi seletusi; kauba eest OÜ Tig Mets pangaarvele tasumisel ei ole näidatud, millise arve eest on vastav summa üle kantud ning sularaha vastuvõtjaks on Imre Tamm, kes seda eitab. OÜ Stellumus (varasema ärinimega OÜ Rekandi S&T) juhatuse liige K. Ulst esitas maksuhaldurile erinevaid väiteid öeldes, et suhtles selles osaühingus vaid Marek Allasega, kes andis materjali üle. Samuti selgitas ta, et M. Allas koormaga kaasas ei olnud, kuid tuli pärast dokumente vormistama ja tihti oli koos Imre Tammega. Kõigil sularaha üleandmise kohta vormistatud kassa sissetuleku orderitel on raha saajaks märgitud Imre Tamm. I. Tamm polnud osade tehingute ajal enam firma juhatuse liige, ise ta eitab raha saamist ja OÜ Rekandi S&T kontoris käimist ning mistahes suhtlemist selle äriühinguga. Ta ei tunnista kassa sissetuleku orderitel olevaid allkirju ja võtab omaks vaid selle, et andis allkirjad kolmele tühjale paberile. OÜ Tig Mets nimel tegutsenud Marek Allas kinnitas maksuhaldurile antud seletustes, et sellel äriühingul puudus reaalne majandustegevus, dokumendid üksnes vormistati I. Tamme nimel ja tegelikult tegutses Kaidu Kepp, kes oli K. Ulsti sõber. Enda kohta väitis M. Allas, et ise ta kauba liikumist ei näinud, ostjatega ei suhelnud, kokkuleppeid ei sõlminud, arveid ja kaupa OÜ Rekandi S&T kohale ei viinud. Ta võttis dokumentidel olevad allkirjad omaks ja märkis nii seda, et koostas K. Kepilt saadud andmete alusel arveid ja kirjutas neile alla kui ka seda, et kirjutas alla ostjate poolt vormistatud OÜ Tig Mets arvetele. Kohtul puudub alus kahelda

M. Allase seletuste tõepärasuses, sest K. Kepilt on läbiotsimise käigus muuhulgas ära võetud ka OÜ Rekandi S&T ja OÜ Tig Mets seotud dokumente ning on vähe tõenäoline, et isik, kes on fiktiivsete arvete esitamise tõttu kriminaalasjas süüdistatav, võtab omaks teda täiendavalt süüstada võivaid asjaolusid, mida tegelikkuses polegi olnud. Vaidluse põhjustanud tehingute ajal kehtinud metsaseaduse redaktsiooni § 33 lg 5 kohaselt sai metsamaterjali vedada vaid selle kogust ja kuuluvust tõendava veoselehe alusel. Antud juhul on olemas kolm metsamaterjali veoselehte vastavalt 48, 85, 40,2 ja 88,45 tihumeetri palgi kohta. Neile märgitud autojuhid Urmas Roosmaa ja Kalle Kukk aga sellist metsamaterjali vedu eitavad.

K. Ulst ise on tunnistanud, et üks veoselehtedest on võltsing ning välistatud on ka teiste tõepärasus, sest registreerimisnumbrit 364 AOP kannab Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel nende vormistamise ajal Peeter Tõlnerile kuulunud ja Andres Tõlneri kasutuses olnud sõiduauto - luukpäraga Mazda. Registreerimismärk 356 DA aga on antud Heinrich Kivisoo omanduses olevale MAZ haagisele. Kõigile saematerjali kohta vormistatud OÜ Tig Mets saatelehtedele on kantud sõiduki registreerimise number 517 AMX, milline kuulus vaidlustatud tehingute toimumise ajal Riikliku Autoregistrikeskuse andmete kohaselt AS Nordea Finance Estonia ja oli mitte kaebaja enda ega OÜ Rekandi Group, vaid teise Kalev Ulstiga seotud OÜ Nelia vastutavas kasutuses. Valdava enamiku OÜ Tig Mets arvele tehtud pangaülekannete puhul pole võimalik tuvastada, millise konkreetse arve eest on vastav rahasumma üle kantud.

Kõik loetletud asjaolud on maksumenetluses välja selgitatud ja maksuotsuses kajastatud. Nende analüüs viitab piisavalt selgelt sellele, et OÜ Stellumus osales teadlikult pettuses, maksuotsuses käsitletud tehingud pole tegelikkuses toimunud ning OÜ Tig Mets nimel vormistati dokumendid vaid sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse saamiseks. Kohtuotsuses nr 3-3-50-03 on Riigikohus leidnud, et põhjendatud kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ostja täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. OÜ Stellumus ei kõrvaldanud maksumenetluses enda suhtes tekkinud kahtlusi, kuigi need olid talle maksuhalduri koostatud revisjoniaktist teada. Mingeid tõendeid maksuotsuses kajastatud tehingute toimumise kinnituseks pole vaatamata kaebuses antud lubadustele esitatud ka kohtumenetluses. Seega pole kaebaja tõendanud õigust teostada OÜ Tig Mets nimel koostatud arvetes kajastatud käibemaksu mahaarvamine ning tema tegutsemine viitab hoopis maksude tasumisest kõrvale hoidmise soovile. Kaebaja on rajanud oma väited lisaks maksuotsuse sisu kohta esitatutele ka ärakuulamisõiguse ja uurimispõhimõtte rikkumisele. Esitatud kujul jäävad need aga paljasõnalisteks ja arusaamatuteks. Maksuotsusest ja selle aluseks olevast dokumentide kogumist on näha, et praegu OÜ Stellumus nime kandva äriühingu juhatuse liikmel K. Ulstil ja raamatupidamisega tegelenud Riina Ritsonil võimaldati revisjoni käigus seletusi anda ja dokumente esitada. Samuti sai kaebaja revisjoniakti peale oma arvamust avaldada ning seejuures on maksuhaldur olnud äärmiselt vastutulelik, sest pikendas koguni kahel korral vastavat tähtaega ja kuulas üle kõik eriarvamuses nimetatud isikud esitades neile OÜ Rekandi S&T tegevuse ja OÜ Tig Mets tehingutega seotud küsimusi. Kohtulahendis nr 3-3-1-47-06 on Riigikohus leidnud, et tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja 2 p 3 tuleb kohaldada ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine on õige, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. OÜ Stellumus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2009 otsuse ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei tehtud käesolevas haldusasjas 31.03.2009 kohtuistungi aega kaebajale ega tema esindajale teatavaks ning ei teavitatud seega võimalusest asi ilma kaebaja osaluseta läbi vaadata. Kaebaja ja tema esindaja said 31.03.2009 toimunud kohtuistungist esmakordselt teada kohtuotsusest, mille volitatud esindaja sai kätte 08.04.2009. Seega on halduskohus rikkunud oluliselt menetlusnorme ning kaevatav otsus kuulub tühistamisele ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Kaevatav otsus on tehtud OÜ Stellumus suhtes, keda HKMS § 45 lg 1 p 2 nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. Kohtutoimikust ei nähtu, et kaebajale oleks kutse kätte toimetatud ning seejuures tema vandeadvokaadist esindajale ei ole kohtukutset üldse saadetudki. Halduskohus on rikkunud muuhulgas ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 321 lg-t 1, mis kehtestab, et eelkõige tuleb menetlusdokument toimetada kätte kohtumenetluse esindajale. Advokaadibüroo Laus & Partnerid 05.02.2009 taotluses oli selgelt esitatud palve kooskõlastada istungi aeg elektrooniliselt, büroo saatis e-maili teel vandeadvokaat Janek Väli ajagraafiku ning samuti saadeti kohtuotsus vandeadvokaat Janek Välile elektrooniliselt. Seega jääb arusaamatuks olukord, kus kohtukutset advokaadist esindajale eelnevalt ei saadetud. Tuginedes TsMS § 318 lg-le 2 ja § 313 lg-le 1 ei ole OÜ Stellumus juhatuse liikmele kohtukutset tähitud kirjaga saadetud. Kohtukutse saadeti OÜ-le Stellumus elektrooniliselt, kuid OÜ Stellumus juhatuse liige ei saanud seda kätte. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Stellumus juhatuse liige ei ole saatnud kohtule kinnitust kohtukutse kättesaamise kohta, kuna ta ei saanud kutset kätte. Ilma kinnitust saamata võib kohus elektroonilise dokumendi kätte toimetada üksnes saaja nõusolekul, kuid OÜ Stellumus ei ole sellist nõusolekut avaldanud. Halduskohus on oluliselt rikkunud kohtukutse elektroonilist kättetoimetamist reguleerivaid norme, eelkõige TsMS § 314 lg 5.

Halduskohtu otsuses ei ole põhjendatud, mille alusel leidis kohus, et OÜ Stellumus volitatud esindaja oli kohtuistungi toimumise ajast teadlik. OÜ Stellumus volitatud esindaja ei olnud kohtuistungi ajast teadlik, kuna talle ei olnud kutset saadetud ja juhatuse liikmele ei olnud kutse kätte toimetatud. Eeltoodud menetlusnormide rikkumiste tõttu jäi kaebaja ilma oma põhiseaduslikust õigusest viibida teda puudutava kohtuasja arutamise juures, samuti HKMS § 15 lg-s 1 loetletud õigustest.

6. Vastustaja Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskus vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt jääb arusaamatuks, kas kaebaja volitatud esindaja heidab kohtule ette, et teda ei teavitatud kohtuistungi toimumisest 31.03.2009 või heidab ta ette, et halduskohus rikkus TsMS §-s 343 lg 1 sätestatut, jättes seaduse nõuete kohaselt kohtukutse menetlusosalisele kätte toimetamata. Kuigi kaebaja lepingulisele esindajale ei toimetatud kohtukutset kätte seaduse nõuete kohaselt, oli ta sellele vaatamata teadlik kohtuistungi toimumise ajast ning kohast. Kohtunik Raili Randlase ja Advokaadibüroo Laus & Partnerid juhataja Raivo Laus vahel toimus väidetavalt telefonivestlus, milles kohtunik andis teada uuest istungi ajast. Seetõttu ei saa apellandi esindaja väita, et ta ei olnud teadlik 31.03.2009 toimuva kohtuistungi ajast ja kohast. Seda enam, et kohtuistungite ajad on avaldatud ka kohtu veebilehel, kus huvitatud isik saab nendega tutvuda. Asjaolu, et OÜ Stellumus juhatuse liige K. Ulst ei saatnud kohtule kutse kättesaamise kohta seadusekohast kinnitust, ei tähenda veel seda, et ta ei olnud teadlik istungi toimumise ajast ja kohast. Ei ole usutav, et 10.02.2009 e-mailile saadetud kutset ei olnud K. Ulst kätte saanud 31.03.2009. Menetlusosalistele oli asja arutamise aeg ja koht seega teatavaks tehtud, kuid kaebaja ja tema lepinguline esindaja ei ole protsessiõigusi heauskselt kasutanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2009 otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning OÜ Stellumus kaebus Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 20.10.2008 maksuotsuse nr 12-5/307 tühistamiseks tuleb saata läbivaatamiseks tagasi esimese astme kohtule.

8. Vastavalt HKMS §-le 45 lg 1 p 2 tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi ning saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtusse, kui kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. Riigikohus on HKMS § 45 lg 1 p 2 tõlgendamise kohta oma 01.04.2009 lahendis nr 3-3-1-90-08 märkinud, et: “Neist sätetest tulenevalt tühistatakse kohtuotsus, kui kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. Kolleegium leiab, et nende sätete alusel kuulub kohtuotsus tühistamisele eeskätt juhul, kui kohtusse on kutsumata jäänud menetlusosaline“.

9. HKMS § 14 lg 7 järgi kutsutakse menetlusosalised kohtuistungile ja neile toimetatakse menetlusdokumendid kätte TsMS-s sätestatud korras. Käesolevas asjas on menetlusosalisteks OÜ Stellumus ning Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskus. TsMS § 343 lg 1 järgi kohtuistungi ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda. TsMS § 306 lg 5 järgi peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama muuhulgas ka kohtukutse. Sama paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda ning menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. TsMS § 318 lg 2 järgi juriidilise isiku puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale, kui TsMS-st ei tulene teisiti. TsMS § 321 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist ka menetlusosalistele isiklikult. Nähtuvalt asja materjalidest, ei ole kaebajat ega tema esindajat kutsutud seaduse kohaselt

31. märtsil 2009 toimunud kohtuistungile ning seetõttu on 7. aprilli 2009 otsus tehtud oluliselt menetlusõiguse normi rikkudes. Toimiku materjalidest (lk-d 72-73) nähtuvalt on kutsed 31.03.2009 toimunud istungile saadetud OÜ-le Stellumus ja tema seaduslikule esindajale

K. Ulstile elektrooniliselt aadressil rekandi.group@mail.ee. Vastavalt TsMS §-le 314 lg 5 loetakse dokument elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt. Antud juhul puudub kaebaja seadusliku esindaja kinnistus, et kaebaja seaduslik esindaja oleks kohtu poolt 10.02.2009 elektrooniliselt saadetud kohtukutse kätte saanud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebaja volitatud esindajale advokaat J. Välile üldse oleks saadetud kutse 31.03.2009 toimuvale kohtuistungile TsMS 34.ptk-is sätestatud korras ega ka see, et advokaati või advokaadibürood oleks kohtuistungist eelnevalt tevitatud mõnel muul viisil (telefoni teel vms). HKMS § 15 lg 4 järgi ei takista menetlusosaliste kohtuistungile mitteilmumine kaebuse või protesti läbivaatamist siis, kui menetlusosalistele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kohtutoimikust ei nähtu, et kaebajale oleks käesoleval juhul olnud asja arutamise aeg ja koht nõuetekohaselt teatavaks tehtud ning halduskohtu otsusest ega ka muust menetlusdokumendist ei ole võimalik aru saada, miks luges kohus OÜ-le Stellumus kohtukutse seaduse kohaselt kätteantuks. 31.03.2009 kohtuistungi protokollis märgitud asjaolud, et kaebajale on kutse välja saadetud ning kaebaja ei ole kasutanud võimalust esitada pärast vastustaja vastuse saamist kuni 30.12.2008 halduskohtule võimalikke täiendavaid taotlusi ja tõendeid, ei tähenda seda, et kaebajale välja saadetud kutse oleks saanud lugeda talle kättetoimetatuks üksnes tulenevalt kohtukutse elektrooniliselt väljasaatmise faktist.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et eeltoodud menetlusnormide rikkumiste tõttu jäi kaebaja ilma oma põhiseaduslikust õigusest viibida teda puudutava kohtuasja arutamise juures ning ei saanud samuti kasutada HKMS § 15 lg-s 1 loetletud menetlusosalise õigusi.

Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et halduskohus on teinud otsuse kaebaja suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt, tuleb halduskohtu 07.04.2009 otsus HKMS § 45 lg 1 p 2 alusel tühistada. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas ise uut sisulist otsust ega muuda halduskohtu vaidlustatud otsust sisuliselt, siis ei lahenda ringkonnakohus ka senini kantud menetluskulude jaotuse küsimust. Menetluskulude jaotuse üle otsustab halduskohus asja uue läbivaatamise käigus.

Einar Vene Agu Timmi

Maili Lokk