2-08-19339/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

2. oktoobril 2009.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08 -19339 Tsiviilasi LM`e hagi V M`e vastu lapsele elatise väljamõistmiseks Hagihind 45.000.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LM (i k xxx, elukoht xxx), Hageja esindaja: Danil L (xxx), OÜ Emirlin Consult ÕB Kostja: V M (i k xxx elukoht xxx) Kostja esindaja: Alla Buldakova Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V Melt elatusraha tütre E Me, sünd xxx.a., ülalpidamiseks LMe kasuks perioodi 15.05.2007.a. - 01.10.2009.a. eest summas 56.700.- (viiskümmend kuus tuhat seitsesada) krooni.

3. Välja mõista V Melt elatusraha tütre E Me, sünd xxx.a., ülalpidamiseks LMe kasuks 2500.- (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates 02.10.2009.a. kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotamine.

Jätta LMe kohtuvälisest menetluskulust – esindajatasust – 50 % tema enda kanda ja 50 % V Me kanda.

Lk 2 (8)

Jätta V Me kohtuvälisest menetluskulust – esindajatasust – 50 % tema enda kanda ja 50 % LMe kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.

1. Poolte abielust sündis xxx.a. tütar E M.

2. Laps elab koos emaga Londonis, Suurbritannias.

Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.

3. Hageja palub kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista poolte ühise alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha 5000.- krooni kuus alates 2007.a. maikuust kuna kostja ei võta vabatahtlikult osa oma lapse ülalpidamiskulude kandmisest. .

4. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 13.933.- krooni ja kulud koosnevad toidurahast 3500.- krooni, kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks 1633.- krooni, koolikohustuse täitmise kulust 1400.- krooni, eluasemekuludest 5600.- krooni kuus (hageja ja lapse kasutuses oleva üürikorteri üüriks kuus on 580.- naela), tervishoiukulust 500.- krooni, kultuuriüritustel osalemise kulust (teater, muuseumid) 300.- krooni, kulutustest mängude ostmiseks 500.- krooni ja muude maksude maksmiseks 500.- krooni.

5. Hageja väidetel õpib ta BC ega oma isiklikku tulu. Last aitavad ülal pidada hageja vanemad ja hageja elukaaslane.

6. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte abielutunnistuse, lapse sünnitunnistuse, abielulahutuse tunnistuse, tõendi selle kohta, et E M õpib Üldhariduskoolis, üürilepingu, mille kohaselt üürib LM SM korterit Londonis, tõendi selle kohta, et LM on Kolledži tudeng täis õppekoormusega ja kostja pangakonto väljavõtte perioodi 01.03.2009.a. kuni 04.05.2009.a. kohta.

Lk 3 (8) Kohtu nõudmisel esitas hageja täiendavalt oma 2006.a. tuludeklaratsiooni, tšekid kauplustest ja apteegist lapsele ostetavate kaupade kohta, kultuuriürituste piletid, Üldhariduskooli teatise hagejale kooli poolt korraldatavate ekskursioonide toimumise ja maksumuse kohta, AS Estonian Airi arve hagejale lennupiletite eest, tõendi äriühingust RM S ja C selle kohta, et LM töötab eraisikuna nimetatud firma raamatupidajana ja sai sealt tulu aastas 6130.- suurbritannia naelsterlingit, Lastetoetuseameti direktori tõendi, mille kohaselt on E M makstav lastetoetus 20.- naelsterlingit nädalas ja hageja pangakonto väljavõtte Lloyds TSB-st ja Swedbankist.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

7. Kostja väidab oma vastuses hagile, et tunnistab elatisehagi, aga ei ole nõus hagetava elatise suurusega. Lõpliku vastuse kohaselt hagile on kostja nõus elatise väljamõistmisega summas 2175.- krooni kuus kuna kostja saab minimaalset palka, hageja sissetulekuid on tema omadest aga suuremad. Kostja töötab ehitustöölisena OÜ-s PE, kuid kuna tööga varustatus on käesoleval ajal halb, on tema palk oluliselt vähenenud võrreldes varasema palgaga.

8. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole õige, et ta pole last ülal pidanud nagu väidab hageja: 2007.a. kandis kostja väidetavalt tütre ülalpidamiseks hageja pangakontole kokku 98.000.- krooni, 2008.a. kandis kostja hageja pangakontole 5500.- krooni ja tütre pangakontole 3000.- krooni, 2009.a. on kostja kandnud hageja pangakontole väidetavalt elatise katteks 7550.- krooni ja tütre pangakontole 2000.- krooni.

Lisaks nimetatule käis tütar 2007.a. detsembris kostjal Tallinnas külas, kusjuures kostja ostis lennukipiletid 2500.- krooni, pidas teda üleval, ostis tütrele arvuti 5000.- krooni, kasuka 5500.- krooni ja rebasenaha mütsi 1500.- krooni. 2008.a. ostis kostja väidetavalt riideid 2242,19 krooni eest ning 2008.a. juulis ja augustis oli tütar kostja juures külas, piletite eest Tallinnasse ja tagasi maksis kostja 2157,22 krooni, kostja käis tütrega külas Ufas oma sugulastel, kusjuures sõiduks kulus 3000.- krooni, lisaks sellele toit ja meelelahutused reisil maksid samuti 3000.- krooni. Kostja ostis väidetavalt tütrele ka riideid ja jalatseid 5000.- krooni eest ning mängutarviku arvutile 5000.- krooni väärtuses. Tallinnas kulus toidule 1000.- krooni ning riideid ja jalanõusid osteti veel 1000.- krooni eest. 2009.a. juulis ja augustis oli tütar jällegi kostja juures külas, kusjuures kostja ostis tütrele rõivaid 900.- krooni eest, andis taskuraha 750.- krooni ning tegi kulutusi sünnipäevaks 1800.- krooni. Seega on kostja kulutanud kokku tütre ülalpidamiseks alates 2008.a. jaanuarist kuni 01.09.2009.a. 37.482.- krooni.

9. Kostja on seisukohal, et hageja on üle paisutanud ka lapse ülalpidamiskulud, sest 14-15- aastase lapse ülalpidamiskulu 13.933.- krooni on ülemäära suur. Kostja peab põhjendatud tütre kulutusteks toiduraha 500.- krooni, kulutusi riiete ja jalanõude ostmiseks 500.- krooni, koolis käimisega ja spordi tegemisega seotud kulutusi summas 716.- krooni, tervishoiuga seotud kulutusi summas 200.- krooni, kultuuriürituste külastamisega seotud kulutusi summas 200.- krooni. Hageja poolt väidetud kulutusi seoses eluaseme kasutamisega kostja põhjendatuks ei pea, sest üürileping mille hageja esitas on lõppenud, hageja pangakonto väljavõte üüriraha väljavõtmist ei tõenda, millest saab teha järelduse, et hageja maksab üüri kas oma teisest sissetuleku allikast, mida ta ei ole avaldanud, või maksab

Lk 4 (8) üüri hoopis hageja elukaaslane. Kostja on seisukohal, et tema palk selliseid tütre eluasemekulusid maksta ei võimalda.

10. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kostja arvates arvesse võtta ka seda, et tal on igakuiselt vaja tagasi maksta eluasemelaenu 8027.- krooni, tasuda kommunaalteenuste eest keskmiselt 2142.- krooni, elektrienergia eest 244.- krooni, telefoni eest 1206.- krooni, kaabeltelevisiooni eest 338.- krooni. Et kõiki neid kohustusi täita võtab kohus laenu oma emalt ja sõpradelt. Kostja abikaasa T M on töötuna registreeritud tööturuametis.

11. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma palgatõendi PE OÜ-st perioodi 2007.a.a augustist kuni 2008.a. juuli kohta, oma pangakonto väljavõtte Hansapangast perioodi 10.09.2007.a. - 03.09.2008.a. kohta, perioodi 01.09.2008 – 01.04.2009.a. kohta ja perioodi 01.05.2009.a. – 01.09.2009.a. kohta, laenulepingu XXX, mis kostjal on sõlmitud Hansapangaga 16.04.2007.a., Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna otsuse T M töötuna arvele võtmise kohta, võlakirjad kostja poolt 8500.- krooni, 15.545.- krooni ja 4000.- krooni laenamise kohta vastavalt J M , VB ja AM.

Kohtuotsuse põhjendused.

12. Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

13. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud, sest kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada poolte alaealise lapse vajadustega. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada sellega, et poolte alaealine laps E M elab Suurbritannias ning sõltuvalt sellest kindlaks määrata põhjendatud lapse ülalpidamiskulud.

Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 13.933.- krooni ja vajalikud kulud koosnevad toidurahast 3500.- krooni, kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks 1633.- krooni, koolikohustuse täitmise kulust 1400.- krooni, eluasemekuludest 5600.- krooni kuus (hageja ja lapse kasutuses oleva üürikorteri üüriks kuus on 580.- naela), tervishoiukulust 500.- krooni, kultuuriüritustel osalemise kulust (teater, muuseumid) 300.- krooni, kulutustest mängude ostmiseks 500.- krooni ja muude maksude maksmiseks 500.- krooni.

Kostja on seisukohal, et põhjendatud lapse ülalpidamiskuludeks on toiduraha 500.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulu 500.- krooni, koolis käimisega ja spordi tegemisega seotud kulu 716.- krooni, tervishoiuga seotud kulu 200.- krooni, kultuuriürituste külastamisega seotud kulu 200.- krooni. Hageja poolt väidetud kulutusi seoses eluaseme kasutamisega kostja põhjendatuks ei pea, väites, et üürileping, mis hageja esitas on lõppenud, hageja pangakonto väljavõte üüriraha väljavõtmist ei tõenda, millest saab teha järelduse, et hageja maksab üüri

Lk 5 (8) kas oma teisest sissetuleku allikast, mida ta ei ole avaldanud, või maksab üüri hoopis hageja elukaaslane. Kostja on seisukohal, et tema palk selliseid tütre eluasemekulusid maksta ei võimalda.

Kohus nõustub kostjaga, et hageja on hagiavalduses näidanud osa lapse ülalpidamiskulusid suurematena kui need tegelikult on või põhjendatud oleks. Arvestades asjaoluga, et poolte laps on käesoleval ajal 15-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad E M ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tõenditega tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealise lapse ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi summasid:

- söögiraha – 2500.- krooni. Kohus leiab, et arvestades toidukorvi maksumus Londonis, ei erine see tõenäoliselt olulisel määral toidukorvi maksumusest Tallinna linnas, kuna mõlemad linnad on Euroopa Liidu liikmesriigi pealinnad. Arvestades asjaoluga, et teismeline laps vajab igapäevaselt täisväärtuslikku toitu ning ka puuvilju ja maiustusi, kuid ka seda, et ta kasvab 3-liikmelises perekonnas, kus toitu ostetakse ja valmistatakse ilmselt kogu perele korraga, on 2500.- krooni piisav summa, millega on võimalik laps kõige eeltooduga vajalikus ulatuses kindlustada. Asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu ja, et selle ostmiseks kulub raha, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS §

231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja;

- riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavad kulutused summas 800.- krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa on piisav lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks arvestades asjaoludega, et 15-aastane laps ei kasva enam nii kiiresti, mistõttu ei ole vaja igal hooajal uuendada kogu lapse garderoobi ning, et välisriideid ostetakse vähemalt paariks hooajaks korraga. Samas leiab kohus, et last tuleb riietuda vastavalt aastaajale ja kliimale. Kulutusi tõendavad ostutšekid ja hageja pangakonto väljavõte Lloyds TSB-st;

- koolikohustuse täitmisega seotud kulud 800.- krooni. Kohus leiab, et poolte lapse koolikohustuse täitmisega seotud kulud tulenevad koolitarvete, koolivormiks sobilike riiete ja jalanõude, spordivarustuse, samuti kooliekskursioonidel osalemise võimaluse tagamiseks vajalikest summadest. Kulutuste suurust tõendavad Üldhariduskoolist väljastatud teatised koolivormiks vajaliku rõivastuse kohta, samuti koolist väljastatud teatised lapsevanematele kooli poolt korraldatavate ekskursioonide ja nende maksumuste kohta;

- eluasemekulu 700.- krooni. Kohus on seisukohal, et lapse eluasemekulude hulka saab arvestada üksnes kulutusi kommunaalteenustele, s.o. vee, elektri, kütte vmt teenuse ostmiseks tehtavaid kulutusi, mis sõltuvad eluruumis elavate isikute arvust. Asjaolu, et LM üüris või üürib eluruumi SM, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, sest üüri suurus ei sõltu sellest kui mitu inimest üüritud eluruumi kasutavad, mistõttu hageja poolt makstavat üüri ei saa elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Samas on aga asjaolu, et poolte alaealine laps tarvitab vett, elektrit, prügiveo teenuseid jm kommunaalteenuseid ükskõik millises eluruumis elamisel, üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja;

- tervishoiu ja hügieeniga seotud kulutused 300.- krooni. Kohus leiab, et asjaolu, et igal isikul on tervishoiu ja hügieeniga seotud kulutused on samuti üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Arvestades asjaoluga, et kohtule ei ole

Lk 6 (8) teada, et E M oleks kroonilisi haigusi või erikulutusi seoses tema tervisega, on 300.- krooni kuus piisav vitamiinide, profülaktiliste ravimite ja hügieenitarvete ostmiseks kuus;

- kulutused seoses vaba aja veetmisega 300.- krooni. Arvestades asjaoluga, et 15- aastane tütarlaps soovib veeta vaba aega koos sõpradega, samuti käia teatris ja kinos või muuseumis, on põhjendatud arvestada elatise väljamõistmisel tema nimetatud kulude katteks summat 300.- krooni. Kulutusi tõendavad esitatud piletid.

- Muud kulud 500.- krooni. Kohus on seisukohal, et E M muudeks kuludeks on näiteks lennukipiletite ostmine Tallinna ja tagasi koju Londonisse, mida samuti tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Pooled ei vaidle selle üle, et laps külastab vähemalt kord aastas oma Eestis elavat isa, lennukipiletite ostmist tõendavad ka ASA Estonian Airi arved hagejale ja lapse pardakaardid.

Eeltoodust tulenevalt moodustab poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku summa 5900.- krooni.

14. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles milline on poolte varaline olukord, mida kohus peab samuti arvesse võtma elatise suuruse kindlaksmääramisel ning millised on muud asjaolud mis omavad tähtsust elatise suuruse kindlaksmääramisel ning kui suur on kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus.

Poolte varalise olukorra tõendamiseks on pooled esitanud kohtule järgmised tõendid:

- dokumentaalne tõend, mis kinnitab, et LM on Kolledži tudeng täis õppekoormusega;

- hageja 2006.a. tuludeklaratsiooni;

- tõendi äriühingust RM S ja C selle kohta, et LM töötab eraisikuna nimetatud firma raamatupidajana ja sai sealt tulu aastas 6130.- suurbritannia naelsterlingit;

- hageja pangakonto väljavõtte Lloyds TSB-st ja Swedbankist;

- kostja oma palgatõendi PE OÜ-st perioodi 2007.a.a augustist kuni 2008.a. juuli kohta;

- kostja pangakonto väljavõtte perioodi 01.03.2009.a. kuni 04.05.2009.a. kohta, pangakonto väljavõtte Hansapangast perioodi 10.09.2007.a. - 03.09.2008.a. kohta, perioodi 01.09.2008 – 01.04.2009.a. kohta ja perioodi 01.05.2009.a. – 01.09.2009.a. kohta;

Arvestades eelpoolnimetatud tõenditega, mille kohaselt on hageja keskmiseks kuu sissetuleks olnud 2008.a. keskmiselt 510,83 suurbritannia naelsterlingit ehk 8749,04 eesti krooni (tõendab tuludeklaratsioon ja tõend äriühingust RM S ja C ) ning kostjal oli 2007.a. lõpul ja 2008.a. algul keskmine palk 16.308,11 krooni kuus (tõendab palgatõend PE OÜ-st), mis käesolevaks ajaks on langenud miinimumtöötasu määrani (tõendavad pangakonto väljavõtted), samuti sellega, et poolte alaealine laps saab Lastetoetuseameti direktori tõendi kohaselt igal nädalal lastetoetust 20.- naelsterlingit, asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis 2500.- krooni kuus.

Kostja oma väiteid, et ta on last ülal pidanud ajal mil laps oli temal külas Tallinnas, talle riideid, jalanõusid, arvuti ning arvuti tarvikuid ostnud, tõendanud ei ole, seega on see kostja paljasõnaline ja tõendamata väide millega otsuse tegemisel arvestada ei saa.

Lk 7 (8)

15. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse ka elatise ebapiisavat või ebaregulaarset maksmist. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1- 57-04, nr 3-2-1-121-04 ja nr 3-2-1-7-05.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte poolt esitatud pangakonto väljavõtted tõendavad, et kostja on maksnud hagejale elatist lapse ülalpidamiseks 14.01.2008 - 3000.- krooni 13.05.2008 - 2500.- krooni 27.02.2009 - 3050.- krooni 17.03.2009 - 1500.- krooni 26.06.2009 – 2000.- krooni ja ülalpidamiskohustuse saab lugeda täidetuks vaid siis kui lahus elav vanem maksab elatise last kasvatavale vanemale, mitte ei kanna üle lapse arvelduskontole, mis on lubatud vaid vanematevahelisel vastaval kokkuleppel, millisele seisukohale asus oma lahendis 3-2-1-3-07 ka Riigikohus, leiab kohus, et kostja on elatist lapse ülalpidamiseks maksnud ebapiisavalt ja ebaregulaarselt.

Kuna käesoleval juhul ei esine PkS § 61 lg 6 sätestatud asjaolusid milliste kohaselt ei oleks elatis väljamõistmine tagasiulatuvalt võimalik, on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine poolte alaealise lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 15.05.2007.a. nagu hageja seda nõuab ja seadus seda võimaldab.

Kohus on aga seisukohal, et elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt tuleb arvestada enne elatise hagi esitamist ja kohtumenetluse käigus kohustatud isiku poolt makstud rahasummadega.

Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 15.05.2007.a. kuni 01.10.2009.a. eest summas 56.700.- krooni (27,5 kuud x 2500 /elatise suurus kuus/ - makstud elatis 12.050.- krooni).

Alates 02.10.2009.a. kuulub elatis väljamõistmisele summas 2500.- krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

16. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.

Kohus jätab tulenevalt TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 sätestatust otsuse tegemisel arvestamata Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna otsuse T M töötuna arvele võtmise kohta, võlakirjad kostja poolt 8500.- krooni, 15.545.- krooni ja 4000.- krooni laenamise kohta vastavalt J M , V B ja A M ning laenulepingu XXX, mis kostjal on sõlmitud Hansapangaga 16.04.2007.a., sest nimetatud tõendid ei ole käesolevas asjas asjakohased

Lk 8 (8) tõendid. Kostja elukaaslase töötuna olek ei mõjuta kostja kohustust tasuda elatist oma lapsele, samuti kostja isiklikud laenusuhted pangaga ja teiste füüsiliste isikutega. Need kohustused on kostja võtnud omale vabatahtlikult.

17. Menetluskulude jaotamine.

Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

Poolte kohtuvälisteks menetluskuludeks on nende esindajakulud. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. 50 % ulatuses esitatud nõudest, tuleb hageja kohtuväliseks menetluskuluks olev hageja esindaja kulu TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 50 % ulatuses kostja kanda ja 50 &% ulatuses hageja enda kanda. Kostja esindaja kuludest jääb 50 % kostja enda kanda ja 50 % hageja kanda.

18.Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 5000.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 45.000.- krooni.

Kohtunik: