2-09-19228/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-19228

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

02. oktoober 2009. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-19228 Tsiviilasi Mxxxxx Pxxxxx hagi Mxxx Vxxxxxx vastu lapsele elatise saamiseks Tsiviilasja hind 9000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxxx Pxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Mxxx Vxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg 23.09.2009. a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Mxxxxx Pxxxxx ja kostja Mxxx Vxxxxxx vahel 23.09.2009. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Mxxx Vxxxxxx kohustub maksma Mxxxxx Pxxxxxxx lapse Mxxx Pxxxxx ülalpidamiseks elatist 1000 (üks tuhat) krooni kuus alates 01. maist 2009. a.

1.2. MxxxxVxxxxxx kohustub igakuist elatist alates 01.oktoobrist 2009.a maksma Mxxxxx Pxxxxx arveldusarvele nr 1100301378 Swedbankis hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks.

1.3. Perioodil 01.mai 2009.a kuni 01.oktoober 2009.a tasumata elatist summas 5000 (viis tuhat) krooni kohustub Mxxx Vxxxxxx tasuma Mxxxxx Pxxxxxxx alates 01.10.2009.a osade kaupa kümne kuu jooksul.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-19228 menetlus Mxxxxx Pxxxxx hagis Mxxx Vxxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Mxxxxx Pxxxx esitas 08.07.2009. a kohtule hagiavalduse Mxxx Vxxxxxx vastu elatise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks lapse Mxxxx Pxxxxx ülalpidamiseks välja mõista elatis 3000 krooni + 21 % tulumaks 630 krooni, kokku 3630 krooni kuus. Mxxx Vxxxxxx vaidles 26.08.2009. a kirjalikus vastuses hagile vastu.

23.09.2009. a kohtuistungil jõudsid pooled lapsele elatise maksmise osas kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi. Kompromiss protokolliti. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi kohtuistungil ja pooled kinnitasid, et on sellest teadlikud. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kompromissiga kokku poolte menetluskulude jaotuses, seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Maimu Laumets

Kohtunik