2-09-9786/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2009, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

2. oktoober 2009 kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-09-9786

Hagi ese

Ljudmila Sribnaja hagi Liisa-Riin Stalde vastu varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

31 263.90 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Ljudmila Sribnaja

hageja esindaja: volikirja alusel Vassili Kosteitšuk

(postiaadress Negonovsky Advocate Pluss Õigusbüroo,

Kopli

27-205,

10412

Tallinn;

e-post

info@negonovsky.eu)

kostja: Liisa-Riin Stalde

kostja nõustaja: Siim Vahtrus

Menetlus

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Ljudmila Sribnaja hagi Liisa-Riin Stalde vastu varalise kahju

6263.90 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Välja mõista Liisa-Riin Staldelt varalise kahju hüvitamiseks 1781.30 krooni (üks tuhat

seitsesada kaheksakümmend üks krooni ja kolmkümmend senti) ning mittevaralise

kahju hüvitamiseks 7000.- krooni (seitse tuhat krooni) Ljudmila Sribnaja kasuks.

3. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta 50% Ljudmila Sribnaja menetluskuludest tema

enda kanda ning 50% Liisa-Riin Stalde kanda; jätta Liisa-Riin Stalde menetluskulud

tema enda kanda.

4. Menetlusosaline

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega (TsMS § 174).

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2/6

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõitsid hageja ja tema sõbranna 10.05.2008 jalgrattaga. Aadressil

Uus-Muuga pst 32 Maardu linnas Harjumaal ründas neid kostjale kuuluv suur koer, kes

oli jalutusrihma ja suukorvita. Ründe tulemusena sai hageja tõsiseid kehalisi traumasid,

emotsionaalse šoki, oli ühe kuu vältel töövõimetu, kardab paaniliselt koeri, oli sunnitud

tugevate emotsionaalsete üleelamiste tõttu käima psühhiaatri juures. Kogu 2008. a suve ei

saanud hageja täisväärtuslikult puhata, oli sunnitud kandma üksnes tihedalt keha katvat

riietus. Käesoleva ajani on jäänud hageja kehale armid. Hagejale tekitati reide lahtine haav

sügavusega 2 cm. Kirurg määras hagejale vaktsineerimise difteeria ja kangestuskramptõve

vastu. Hageja läbis manuaalteraapia kuuri, mille käigus pandi tal paika nihestunud

puusaliiges ja selgroo kaelaosa. Samuti käis hageja konsultatisoonil psühhiaatri juures,

mille käigus ilmnes, et esineb traumajärgne stress ja loomadega seotud foobia. Kuna

elutähtsad organid jäid ründamise ja hammustamise käigus riivamata, võib tekitatud

kehavigastuste astet lugeda kergeks. Hagejale põhjustati moraalset kahju. 24.11.2008

esitas hageja esindaja kostjale pretensiooni materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks.

12.01.2009 vastuses tunnistas kostja ründamise fakti, kuid keeldus kahju hüvitamisest.

Hageja viitab Maardu linna koerte ja kasside pidamise eeskirja p-dele 7 ja 8, VÕS § 127

lg-tele 1, 4, 6, § 130 lg-le 2, §-le 1043, § 1045 lg-le 1 p 2, §-le 1060, TsMS §-le 366 ja

palub mõista kostjalt enda kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena mõistliku summa

kohtu äranägemisel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (tlk 3-7).

2. 17.06.2009 kohtuistungil esitas hageja esindaja ca nädal pärast juhtunut tehtud pildid, mis

tõendavad hageja füüsilist kannatust. Hageja ei kukkunud rattalt, sinikas tekkis koera

hammustusest. Hageja pöördus arsti poole järgmisel päeval. Mittevaraline kahju seisneb

tugevas füüsilises valus, hingelises valus, mis väljendub loomafoobias. Hageja hindab

oma mittevaraliseks kahjuks 50 000 krooni ja oleks kokkuleppe sõlmimisel nõus 20 000

krooniga (tlk 39-40).

3. 28.07.2009 avalduses nõudis hageja VÕS § 128 lg-tele 2, 3, § 130 lg-le 1, §-le 1043,

§ 1044 lg-le 1, §-le 1060 viidates lisaks ka varalise kahju 6263.90 krooni hüvitamist.

Saadud vigastuste tagajärjel oli hageja 11.05.2008-11.06.2008 töövõimetuslehel ning

kaotas töötasu summas 4968 krooni. Samuti maksis ta arstide visiiditasu kokku

150 krooni ning ravivahendite kulu 286.10 krooni. Kuna hagejal ei olnud võimalust

kasutada ühistransporti, tekkis kütusekulu 859.80 krooni (tlk 43-45).

KOSTJA VASTUS

4. Kirjalikus vastuses ei võtnud kostja hagi õigeks, menetluskulud palus ta jätta hageja

kanda. Kostja võttis omaks, et tema koer ründas ja hammustas 10.05.2008 hagejat. Kostja

ei nõustunud aga sellega, et hagejale tekitati tõsiseid kehalisi traumasid või emotsionaalne

šokk. Patsiendikaardil on märgitud 2 cm haava läbimõõduks, mitte sügavuseks.

Mittevaralise kahju suuruse määramisel tuleb juhinduda õiguse üldpõhimõtetest,

ühiskonna üldisest heolu tasemest ja kohtupraktikast. Kohtud on mõistnud koera rünnaku

tagajärjel tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja nt 50 000 krooni (tsiviilasi nr

3/6

2-06-3847), 20 000 krooni (tsiviilasi nr 2-02-76), 10 000 krooni (tsiviilasi nr 2-06-2187),

8000 krooni (tsiviilasi nr 2-06-15922). Enamikus märgitud juhtumites olid ohvriteks

lapsed, mida kohtud on ka arvesse võtnud. Käesoleval juhul on kannatanuks täiskasvanu

ja ainuüksi seetõttu ei saa mittevaraline kahju olla nii suur kui viidatud juhtumitel.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07 öelnud, et mittevaralise kahju hüvitise suurus

oleneb kehavigastuse raskusastmest. Nimetatud kohtulahendites on tervisekahjustused ja

vigastused märgatavalt raskemad kui hageja omad. Ka on kahjuhüvitised mõistetud välja

nn majandusbuumi ajal, käesoleval ajal aga on ühiskonna heaolu tase märksa madalam (nt

kostja on kaotanud palgas 7%). Isegi kui kostjal lasub mittevaralise kahju hüvitamise

kohustus, on kahju suurus kordi väiksem eelnimetatud kohtulahenditega väljamõistetust.

Enne hagi esitamist nõudis hageja ca 100 000 krooni suuruse kahju hüvitamist (tlk 31-34).

5. 17.06.2009 kohtuistungil seletas kostja, et tema koer tõmbas ennast lahti ning ründas

hagejat oma koduaia taga. Kostja ema andis hagejale esmaabi, pani haavale plaastri ja

pakkus traumapunkti viimist. Hageja läks pärast õnnetust omal jalal koju. Kostja nõustus,

et esitatud fotodel on hageja. Kostja on üliõpilane ja käib ka tööl, tema sissetulek on ca

10 000 krooni. Kostja nõustaja leidis, et füüsiline ja psüühiline valu nii suures ulatuses ei

ole tõendatud. Tõsise vigastuse korral oleks hageja pidanud pöörduma samal päeval arsti

poole. Kostja on nõus maksma 5000 krooni (tlk 39-40).

6. 31.08.2009 vastuses leidis kostja, et hageja varaline kahju on põhjendatud 1781 krooni

ulatuses. Hagejal ei ole alust nõuda seda osa saamata jäänud töötasust, mille talle on

ravikindlustuse seaduse § 54 lg-le 1 p 2 alusel hüvitanud Haigekassa (80%). Samuti on

tõendamata, et töövõimetus sellises ulatuses on tekitatud koerahammustusest. Asjaolu, et

fotod kehavigastuste tõendamiseks esitati alles 17.06.2009 istungil, vähendab nende

usaldusväärsust. Piltidel olev isik ei ole identifitseeritav ja fotodel näidatud vigastused ei

ühti patsiendikaardil kirjeldatuga. Kulud arsti visiiditasudele ning ravivahendite kulud on

kostja nõus hüvitama. Ostetud ravimite nimekiri ei anna alust väita, et tegemist oli tõsiste

vigastustega.

Transpordikulust

on

kostja

nõus

hüvitama

06.06.2008

ostetud

autokütusekulu 351 krooni, mis võib olla seotud arstivisiitidega. 2008. a septembris

ostetud autokütuse osas ei näe kostja ühtegi eluliselt usutavat seost 10.05.2008 tekitatud

kahjuga. Väide, et hagejal ei olnud võimalik kasutada ühistransporti, on paljasõnaline ja

põhjendamata. Isegi koheselt pärast koerahammustust loobus hageja kostja vanemate

poolt pakutud autoga arsti juurde viimisest ning soovis jätkata sõitu jalgrattaga.

Mittevaralise kahju osas jäi hageja 12.05.2009 vastuse juurde. Mittevaralise kahju

tekkimine ning emotsionaalne šokk ja stress on tõendamata. Pool aastat pärast sündmuse

toimumist, samas koheselt pärast õigusbüroo poolt kostjale pretensiooni saatmist

psühhiaatrilt saadud lakooniline tõend ei ole usaldusväärne ega piisav (tlk 58-60).

KOHTU SEISUKOHT

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 10.05.2008 kostja koer ründas ja hammustas

hagejat (tlk 3, 31, 39, 43, 58).

8. Hageja väidab, et sai koerapoolse rünnaku ja hammustamise tagajärjel kehavigastuse ja

tervisekahjustuse, millest tekkis talle varaline ja mittevaraline kahju. Kohus leiab, et

tõendatud on, et kostja koer tekitas hagejale kehavigastuse. Erapolikliinik Balneom AS-i

11.05.2008 patsiendikaardi kohaselt hammustas koer hagejat ning hageja vasakul reiel on

kaks haava läbimõõduga 2 cm (tlk 10). AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla tervisekaardi

kohaselt on hagejal diagnoositud reie lahtine haav koerahammustuse või -löögi tagajärjel

(tlk

12).

Muude

tervisekahjustuste

tekkimine

ei

ole

tõendatud.

Psühhiaater

T. Novotortseva 02.12.2008 konsultatsiooni otsuse kohaselt on hageja diagnoosiks

posttraumaatiline stressi häire (F43.1) ja lihtfoobia (F40.2), esineb ärevushäireid

(loomafoobia) (tlk 8). Nimetatud tõendist nähtub, et hageja käis psühhiaatri

konsultatsioonil 18.11.2008, s.o rohkem kui poole aasta möödumisel rünnakust ning alles

4/6

pärast seda, kui asjaga hakkas tema esindajana tegelema õigusbüroo (tlk 8, 15). Tõend on

lakooniline ning sellest ei nähtu psüühiliste häirete seos vaidlusaluse rünnakuga. Šoki

tekkimise kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit.

9. VÕS § 1056 lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele

iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu

allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma

põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja

kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1060 kohaselt vastutab

loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest.

10. Kuna koera saab pidada suurema ohu allikaks selle tõttu, et ta võib rünnata inimest ja teda

hammustada, on hageja saanud kehavigastuse kostja koerale kui suurema ohu allikale

iseloomuliku riski tagajärjel ning sellest tekkinud kahju eest vastutab kostja.

11. VÕS § 130 lg 1 tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada

kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning

täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute

vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

12. Töövõimetuslehe nr 00014599 kohaselt oli hageja 11.05.2008-11.06.2008 tööst

vabastatud, põhjuseks olmevigastus (tlk 11). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatise

kohaselt oleks hageja arvestuslik töötasu töövõimetuslehel viibimise ajal olnud 4968

krooni (tlk 9). Seega jäi hagejal kostja koera tekitatud kehavigastuse tõttu saamata töötasu.

Kohus nõustub kostjaga, et saamata töötasu nõue ei ole põhjendatud ulatuses, milles

Haigekassa maksab isikule ajutise töövõimetuse hüvitist, s.o ravikindlustuse seaduse

(redaktsioon 01.01.2008-31.07.2008) § 54 lg-st 1 p 2 tulenevalt 80% ulatuses. Kostjalt

tuleb mõista hageja saamata töötasu katteks välja 993.60 krooni (20% 4968 kroonist).

13. Kostja on nõus hüvitama hageja kantud arstide visiiditasu ja ravivahendite kulu (tlk 59).

Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja visiiditasu 150 krooni ja ravivahendite kulu

286.10 krooni (tlk 44, 47, 48, 50).

14. Hageja taotleb kütusekulu 859.80 krooni hüvitamist, sest tal ei olnud võimalik kasutada

ühistransporti (tlk 44). Kulu tõendamiseks on hageja esitanud järgmised kütuse ostmist

kinnitavad kviitungid: 351.60 krooni 06.06.2008, 250.20 krooni 08.09.2008, 258 krooni

14.09.2008 (tlk 49). Kohus nõustub kostjaga, et hüvitada tuleb kütusekulu üksnes

06.06.2008 kviitungi alusel summas 351.60 krooni – kulu võib olla seotud tekitatud

kehavigastuste tõttu arsti juures käimisega (tlk 59). Puudub aga igasugune põhjendus

transpordikulu hüvitamiseks 2008. a septembri kviitungite alusel. Hageja ei ole välja

toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et tegemist on kahjustamisest tekkinud

kuluga ning ta ei saanud sel ajal ühistransporti kasutada. Kostja seletusest ilmneb, et isegi

vahetult pärast rünnaku toimumist keeldus hageja kostja pakutud transpordist ning läks

omal jalgrattaga (tlk 40).

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks

kokku 1781.30 krooni

16. VÕS § 130 lg 2 järgi tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise

kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule

maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS

§ 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on

kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise

kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

5/6

17. 22.10.2008 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-85-08 märkis Riigikohus järgmist. Mittevaralise

kahjuna tuleb VÕS § 130 lg 2 kohaldamisel võtta arvesse kõiki negatiivseid mittevaralisi

tagajärgi, mis on põhjuslikus seoses loomapidaja riskivastutuse alusega, praegusel juhul

kostja koera poolt hagejale kehavigastuse tekitamisega. VÕS § 130 lg 2 alusel hüvitise

saamiseks ei pea hageja iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab

talle kehavigastuse tekitamise eest. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või

tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende

raskusele võib kahjustatud isik tõendada VÕS § 130 lg 2 järgi suurema rahalise hüvitise

saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu.

Kohus peab sellisel juhul otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise

suurust. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama

ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema

sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 130 lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse

määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle

tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust."

18. Kohtueelselt kostjale esitatud pretensioonis pidas hageja tekitatud kahju piirmääraks

100 000 krooni (tlk 16). Kohtumenetluse ajal hindas hageja oma mittevaralise kahju

suuruseks 50 000 krooni, kostja oli nõus 5000 krooniga (tlk 40).

19. Ehkki hageja oli kuu aega töövõimetuslehel ning sai enda väitel ründe tulemusena tõsise

kehalise trauma ja kannatas tugevat füüsilist valu (tlk 4, 40), kinnitavad kogutud tõendid,

et tegemist ei olnud tõsise kehavigastusega. Kostja seletuse kohaselt, millele hageja vastu

ei vaielnud, andis kostja ema hagejale esmaabi, pani haavale plaastri ja pakkus

traumapunkti viimist, hageja läks aga omal jalal koju (tlk 40). Hageja pöördus arsti poole

alles järgmisel päeval pärast koera rünnakut (tlk 39). Erapolikliinik Balneom AS-i

patsiendikaardi ja AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla tervisekaardi kohaselt tekitati hageja

reiele kaks lahtist haava läbimõõduga 2 cm. Hospitaliseerimist hageja ei vajanud, küll aga

pidi ta taluma vaktsineerimist (tlk 10, 12). Manuaalteraapia kuuri läbimise kohta hageja

tõendit esitanud ei ole (tlk 4). Kohus nõustub kostjaga, et ka hageja esitatud ravimite

nimekiri (tlk 47, 48) ei anna alust väita, et tegemist oli tõsiste vigastustega (tlk 59). Samuti

on hageja ise märkinud, et elutähtsad organid jäid riivamata ning tekitatud kehavigastuste

astet võib lugeda kergeks (tlk 4). Kohus on seisukohal, et hagejal tuli seoses

kehavigastustega taluda hirmu, valu ja kannatusi, kuid asjaolusid arvestades ei saanud see

olla väga tugev ja pikaajaline. Vigastused ei ole püsivad, kehaline terviklikkus ei ole

olulises määras rikutud, operatsioone teha ei tulnud. Puuduvad tõendid, et juhtunu oleks

jätnud hageja psüühikale olulisi jälgi. Umbes nädal pärast rünnakut tehtud fotodelt

ilmneb, et hageja vasakul reiel on suur sinikas ja kaks haava (tlk 38); kohtuistungil

nõustus kostja, et fotodel on hageja (tlk 39). Tõendamata ja põhjendamata on aga hageja

väited, et ta ei saanud kogu 2008. a suve jooksul täisväärtuslikult puhata ja oli sunnitud

kandma üksnes tihedalt keha katvat riietust (tlk 4). Tekitatud vigastused ei ole sellised,

mis sunniksid kandma kogu keha katvat riietust. Kohus möönab siiski, et selline vigastus

võis teatud perioodi jooksul hageja igapäevast elu segada. Isegi kui hagejal on käesoleva

ajani kehal armid, ei ole ta põhjendanud seda, kas ja mil määral need tema elukvaliteeti

praegu mõjutavad.

20. Kostja on välja toonud järgmised rahasummad, mille kohtud on koera rünnaku tagajärjel

tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõistnud: 50 000 krooni tsiviilasjas nr

2-06-3847, 20 000 krooni tsiviilasjas nr 2-02-76, 10 000 krooni tsiviilasjas nr 2-06-2187,

8000 krooni tsiviilasjas nr 2-06-15922 (tlk 31-33). Enamikus nimetatud juhtumites olid

ohvriteks lapsed ning tervisekahjustused ja vigastused raskemad kui hagejal. Hageja

esindaja leiab, et osa lahendeid on vananenud, kuid ei ole ise täiendavaid näiteid

kohtupraktikast esitanud. Kostja toodud kohtulahendid on enamasti 2006. a, mil nt

keskmine brutokuupalk oli Statistikaameti andmetel 9407 krooni. 2007. a oli keskmine

6/6

brutokuupalk 11 336 krooni, 2008. a 12 912 krooni ning 2009. a I kvartalis 12 147 krooni

ja II kvartalis 12 716 krooni.

21. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvituseks 7000 krooni. Kohus võtab siinjuures arvesse ka kostja

sissetuleku suurust (ca 10 000 krooni), ühiskonna üldist heaolu taset (mida mh

iseloomustab ka keskmine palk) ning käesoleval ajal valitsevat majanduslangust.

22. Lähtudes TsMS §-st 163 ja § 173 lg-test 1, 4 ning arvestades hagi osalist rahuldamist,

tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: 50% hageja menetluskuludest tuleb jätta tema

enda kanda ning 50% kostja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

Kohtunik