2-09-31063/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-31063

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

01. oktoobril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-31063 Tsiviilasi, hageja nõue I S hagi A S vastu lapsele elatise nõudes Tsiviilasja hind

19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I S (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Hageja esindja: Sergei Ivanov (isikukood xxx) Kostja: A S (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kohtuistungi aeg

21. september 2009.a. Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista kostjalt A S hageja I S kasuks elatis tütar K S, sünd. xxx ülalpidamiseks alates 01.07.2008.a. igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni tütre K S täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx. Hageja arveldusarve nr xxx.

3. Menetluskulud jätta A S kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse sisu

2-09-31063

Viru Maakohtule 01.07.2009.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud Viru Maakohtu 02.03.2009.a. otsusega. Abielust on sündinud tütar K xxx. Peale abielusuhete lõppemist elab laps koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Lapse ülalpidamiskulud moodustavad kuus keskmiselt 4 500 krooni. Arvestades seda, et elatist saav vanem peab elatiselt maksma tulumaksu, siis lapse õiguse ülalpidamise saamisele tegelikuks realiseerumiseks ja vanema kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks tuleb mõista kostjalt välja elatis kehtivat tulumaksumäära silmas pidades. Alates augustist 2007.a. ei täida kostja oma vanema kohustusi lapse ülalpidamise osas. Seega on hageja seisukohal, et kostja peab maksma elatist tagasiulatuvalt alates 01. juulist 2008.a. igakuuliselt summas 2 753.17 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise alaealise lapse K ülalpidamiseks elatusrahana alates 01.07.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni 07.10.2015 summas 2 753.17 krooni (s.o. 2 175 krooni, millele lisandub kehtiv tulumaksumäär 578.17 krooni ulatuses), kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuuplaga alammäära, millele lisandub kehtiv tulumaksumäär. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastus

Kostja kirjalikus vastuses 05.08.2009.a. tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma elatist tütre ülalpidamiseks 2 175 krooni igakuiselt, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja leiab, et ta ei ole kohustatud maksma hageja eest tulumaksu. Kostja igakuine sissetulek koosneb ainult töötasust. Kostja töötasu moodustab netosummas 5 205 krooni. Kostjal puudub kinnisvara ja oluline vallasvara. Hageja igakuine sissetulek ületab kostja igakuist sissetulekut peaaegu kolmekordselt. Kuna hageja nõuab elatist suuremas määras kui miinimummäär, siis ei ole hageja tõendanud lapse vajadusi. Kostja ei ole nõus elatist maksma tagantjärgi. Kostja tegi kõikvõimaliku, et kanda elatist hagejale tütre ülalpidamiseks, kuid hageja ei esitanud kostjale oma pangakonto numbrit ega tütre dokumente, et tütre nimele pangaarve avada. Peale seda, kui kostja võimaldas tütrel kasutada oma pangakaarti, hageja tagastas pangakaardi kostjale. Kostja leiab, et kumbki pool peab kandma ise oma menetluskulud.

Hageja arvamus

Hageja kirjalikus seisukohas kostja 31.08.2009.a. vastusele, hageja leiab, et kostja esitatud tõenditest on näha, et kostja kuusissetulek on 10 584.33 krooni. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, miks ta ei peaks elatist maksma tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kostja on avanud oma nimele teise konto Swedbankis ja andis deebetkaardi tütrele lubades tal sealt võtta 50 krooni kuus, kuid mõne aja pärast kostja blokeeris selle kaardi. Ülalpidamiskohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist makstakse vanemale, kellega laps koos elab, mitte aga alaealisele lapsele. Püsivad keskmised kulud tütre ülalpidamiseks on 4 866 krooni (eluasemekulud 981 krooni, kulud toidule 2 000 krooni, kulud sidele 300 krooni, kulud transpordile 200 krooni, tervishoiukulud 100 krooni, õppimisega seotud kulud 485 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 600 krooni, vaba aja veetmisega seotud kulutused 200 krooni). Seega peab kostja üle kandma tütar Ksenia ülalpidamiseks vähemalt 2 433 krooni ilma tulumaksuta.

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja vähendas oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatise tütre ülalpidamiseks igakuuliselt 2 175 krooni alates 01.07.2008.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni. Kostja on nõus maksma elatist tütre ülalpidamisek 2 175 krooni, seda aga alates elatisehagi kohtusse esitamisest. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2-09-31063

Kohus tuvastas, et pooltel sündis abielust 17.10.1997.a tütar K S (t.l. 7).

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1- 7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras (t.l. 53-74).

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatist.

Vaidlust ei ole, et tütar K elab emaga ja on ema ülalpidamisel (t.l. 4-6, 8). Vaidlust ei ole, et hageja keskmine töötasu on 18 880 krooni kuus (t.l. 4).

Kostja on nõus tasuma lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Vaidlust ei ole, et kostja töötas World Micro Freight OÜ-s (t.l. 20-24, 38), kohus tuvastas, et kostja keskmine töötasu nimetatud firmas oli 10 584.33 krooni (t.l. 25-37). Alates 03.08.2009.a. töötab kostja Gamma Components OÜ-s ja tema töötasu töölepingu järgi on 4 400 krooni (t.l. 39- 41).

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse K ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.07.2008.a.

PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Pooled ei vaidle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuid kostja on esitanud vastuväite, et ta ei teadnud hageja arveldusarve numbrit. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja väidetavalt ei teadnud hageja arveldusarve numbrit ei ole selliseks mõjuvaks asjaoluks, mis lubab PkS § 61 lg 6 alusel elatise tagasiulatuvalt jätta väljamõistmata. Kohus selgitab, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kosjta ei ole

2-09-31063

kohut veennud, et ta oleks teinud kõik endast oleva, et tagada lapsele ülalpidamine alates juulist 2008.a.

Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada ning välja mõista kostjalt A S hageja I S kasuks elatis tütre Ksenia ülalpidamiseks alates 01.07.2008.a. igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre täisealiseks saamiseni.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palub välja mõista elatise igakuuliselt 2 175 kroonini. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 19 575 krooni (9 kuud x 2 175 krooni).

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov