3-09-1241/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-09-1241

Otsuse kuupäev

01.10.2009

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla ametniku toimingute (22.01.2009.a

kirja avamine kaebaja juuresolekuta ning kirja tagastamine

kaebajale põhjusel, et selles oli 6 fotot) õigusvastasuse

tuvastamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja X;

Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

Rahuldada kaebus osaliselt:

1. Jätta rahuldamata X’i kaebus Viru Vangla ametniku

toimingu – 22.01.2009.a kirja avamine kaebaja

juuresolekuta – õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

2. Rahuldada X’i kaebus Viru Vangla ametniku

toimingu – kirja tagastamine kaebajale põhjusel, et

selles oli 6 fotot – õigusvastasuse tuvastamise nõudes

ja tunnistada see toiming õigusvastaseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib

lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

08.06.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse X’i kaebus Viru Vangla ametniku toimingute –

22.01.2009.a kirja avamine kaebaja juuresolekuta ning kirja tagastamine kaebajale põhjusel,

et selles oli 6 fotot – õigusvastasuse tuvastamiseks.

04.08.2009.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

Kaebuse kohaselt keeldus 22.01.2009.a Viru Vangla valvur Kask pikka aega temalt vastu

võtmast erakirja sel põhjusel, et seal oli sees 6 foto, mida kaebaja tahtis saata oma sõbrale.

Valvur Kask väitis, et kirja sees on lubatud saata ainult 5 fotot. Pärast pikka vaidlust võttis

valvur siiski kirja vastu ja kaebaja kleepis selle kinni tema silme all. Kaebaja märgib, et mõne

aja pärast tuli valvur tagasi koos vanemvalvur Slovjantsev’iga, kelle käes oli seesama kiri

ning ümbrik oli avatud ilma kaebaja juuresolekuta. Vanemvalvur teatas kaebajale, et ta

tagastab talle selle kirja, kuna seal on sees 6 fotot, aga vanglas on lubatud saata ja saada ainult

5 fotot.

Antud probleemiga pöördus kaebaja kaebusega vangla juhtkonna poole, kuid vangla keeldus

oma vastuses kommenteerimast, miks ametnikud tema poolt saadetud kirja ilma tema

juuresolekuta avasid.

Kaebaja märgib, et vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 461 järgi on kiri paberile kirjutatud ja

ainult adressaadile mõeldud erasaadetis, kaart ja foto. Kirja kaal ei tohi ületada 250 grammi.

Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et vangla ei saatnud õigusvastaselt tema kirja põhjusel, et

selles oli 6 fotot. Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus ühes kirjas saata lugematu arv fotosid,

peaasi, et kirja kaal ei ületaks 250 grammi.

Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 järgi võib kirjavahetust pidada vangla sisekorraeeskirja

alusel. Kaebaja märgib, et tema saadetud kiri vastas täielikult VSkE § 461 nõuetele, kuna see

annab loa saata ühes kirjas fotosid kogukaaluga 250 grammi.

VangS § 29 lg 1 järgi avatakse kinnipeetavate poolt saadetavaid ja vastuvõetavaid kirju nende

juuresolekul. See tähendab, et valvuril ei olnud õigust avada tema poolt saadetud kirja ilma

kaebaja juuresolekuta ja kontrollida, mis selle sees on. Seetõttu leiab kaebaja, et vanemvalvur

Slovjantsev ületas oma volitusi ning rikkus kaebaja õigusi kirjavahetusele. Samuti rikkus

kaebaja arvates vanemvalvur Euroopa konventsiooni artiklit 8-10, mis kohustab

erakorrespondentsi austama.

Kaebaja märgib, et tema põhjendatud huvi kaebuse esitamisel seisneb selles, et edaspidi saaks

kirjavahetuse nõuete rikkumise eest nõuda Viru Vanglalt kompensatsiooni Eesti Vabariigi

Põhiseaduse § 25 ja Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi. Samuti usub kaebaja, et nimetatud

toimingu õigusvastasuse tuvastamine vähendab tõenäosust, et Viru Vangla võiks edaspidi

analoogsetes küsimustes kaebaja õigusi rikkuda.

Lähtuvalt eeltoodust palub X tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla ametniku toimingud -

22.01.2009.a kirja avamine kaebaja juuresolekuta ning kirja tagastamine kaebajale põhjusel,

et selles oli 6 fotot.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Viru Vangla leiab, et X’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu.

Vastavalt kuni 24.07.2009 kehtinud vangistusseaduse redaktsiooni § 28 lg 1 on kinnipeetaval

õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on

tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades

sätestatud korras. Vastavalt 10.01.2009 jõustunud vangla sisekorraeeskirja redaktsiooni § 48

lõikele 1 annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale

vanglatöötajate, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglatöötaja

juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja

vanglatöötajate edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetav kirja üleandmist

allkirjaga. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kinnipeetava kohta peetaval kirjavahetuse kaardil

registreeritakse järgmised andmed: 1) adressaadi ees-ja perekonnanimi või asutuse nimi; 2)

aadress; 3) kirja üleandmise kuupäev; 4) kinnipeetava kinnitus kirja üleandmise kohta.

X poolt 09.03.2009 esitatud vaide (reg nr 6-25/200) eelmenetluses kontrolliti vangla poolt ka

kinnipeetava poolt esitatud väiteid, mille käigus selgus, et 22.01.2009 võeti X kiri vastu ja

registreeriti kinnipeetava kirja registreerimislehel kaustas “Väljasaadetavad kirjad E1/E2“.

Kandest nähtub, et kiri oli adresseeritud Tallinna Vanglasse Aleksei Tšemjavskile, kuid

kaebaja võttis kirja tagasi. Seega registreeris vangla X poolt saadetava kirja ja kaebaja võttis

selle tagasi.

Vaide eelmenetluses küsitleti ka neljanda üksuse vanemvalvurit Aleksander Slovjantsevit.

Vanglaametniku seletuskirjast tuleneb, et kaebajale selgitati kirja täiendava kontrollimise

vajadust. Seejärel pani ametnik ümbriku söögiluugile, X võttis ümbriku enda kätte ja avas ise

selle. Ümbrikus oli 6 pilti ja postmargid. X ümbrikku tagasi ei andnud.

Eeltoodust järeldub, et kirja avas kaebaja, mitte vanglaametnik ning kaebaja ise otsustas kirja

mitte ära saata.

Vastustaja selgitab lisaks, et õigusaktidest ei tulene piirangut kinnipeetavate poolt

saadetavatele kirjadele lisatud fotode arvu kohta. Kaebajale 26.01.2009 kirjas nr 6-27/3760-1

“Kaebusele vastamine“ on ekslikult võetud seisukoht, et kinnipeetaval on lubatud posti teel

saata vaid 5 fotot. Vaide eelmenetluse käigus informeeriti eksiarvamusel ametnikke ning

vastustaja peab oluliseks rõhutada, et tegemist ei olnud sellise toimingu puhul vangla

tavapärase käitumisega.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel

jätta X kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ametniku toimingute (22.01.2009 kirja

avamine kaebaja juuresolekuta ning kirja tagastamine kaebajale põhjusel, et selles oli 6 fotot)

õigusvastasuse tuvastamiseks. Saab nõustuda väitega, et tal on põhjendatud huviks

preventiivne huvi – s.o et edaspidi analoogilistes situatsioonides väheneks kaebaja õiguste

rikkumine.

Toimingu sooritamise ajal (s.o 22.01.2009) kehtis vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1

redaktsioon, mille kohaselt kinnipeetaval oli õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud

mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni

kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras.

Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 48 lg 1 redaktsiooni kohaselt, mis kehtis vaidlustatava

toimingu sooritamise ajal (s.o 22.01.2009), annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle

kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib

kinnipeetav vanglatöötaja juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma

nime ning kirja vanglatöötajale edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetav kirja

üleandmist allkirjaga. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kinnipeetava kohta peetaval

kirjavahetuse kaardil registreeritakse järgmised andmed: 1) adressaadi ees- ja perekonnanimi

või asutuse nimi; 2) aadress; 3) kirja üleandmise kuupäev; 4) kinnipeetava kinnitus kirja

üleandmise kohta.

Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et 22.01.2009.a võeti X tema kiri vastu ja

registreeriti kinnipeetava kirja registreerimislehel kaustas „Väljasaadetavad kirjad E1/E2“.

22.01.2009.a kandest nähtub, et kiri oli adresseeritud Tallinna Vanglasse Aleksei

Tšernjavskile. On märgitud „võttis kirja tagasi“. (t.l. 30 ja pöördel)

Viru Vangla neljanda üksuse vanemvalvur A.Slovjantsev täpsustab oma 01.04.2009.a

seletuskirjas Viru Vangla direktorile, et 22.01.2009.a õhtuses vahetuses kell 22.15 pöördus

tema poole valvur Pille Kask ja ütles, et vahistatu X ei võtnud tagasi kirja. „Läksin koos Pille

Kasega vahistatu kambri juurde ja selgitasin talle, et kirja tuleb veel kord kontrollida. Seejärel

panin ümbriku söögiluugile. X võttis selle ümbriku oma kätte ja ise avas ümbriku. Ümbrikus

olid 6 pilti ja postmargid. Vahistatu X ei andnud tagasi ümbrikud.“ (t.l. 31)

26.01.2009.a kirjas nr 6-27/3760-1, millele kirjutas alla direktori asetäitja noorte vangistuse

alal K.Kulo ning mis oli saadetud X tema kaebusele vastamiseks, on kirjas, et „Esitasite

22.01.2009.a kaebuse, milles väitsite, et andsite valvurile kirja, mille sisu kontrollis valvur

ilma kinnasteta ning mis tagastati teile hiljem avatuna, kuna selles oli rohkem fotosid, kui ette

nähtud. Selgitame, et Vangla sisekorra eeskirja § 48 lg 1 kohaselt kinnipeetav annab oma kirja

avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku

sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglatöötaja juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab

ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja vanglatöötajale edastamise kuupäeva. Kirja

üleandmist kinnitab kinnipeetav oma allkirjaga. Vangistusseaduse § 29 lg 21 kohaselt vangla

kontrollib, kellega kinnipeetav suhtleb või kirjavahetust peab. Vangistusseaduse § 29 lg 4

kohaselt on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile,

kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Kuna teie poolt edastatud kirjas oli 6 fotot,

lubatud 5 foto asemel, siis vanglaametnik tagastas teile kirja, et saaksite kirjale lisatud fotode

arvu vastavusse viia õigusaktides sätestatuga. Selgitame teile, et vangistust reguleerivad

õigusaktid ei sätesta vanglaametnike kohustust kanda kirjade vastu võtmisel ja edastamisel

kaitsekindaid. Kaitsekinnaste kasutamine toimub ametniku enese vastutusel tööohutuse

eesmärgil. Teatame, et teie kirja tagastamine oli õiguspärane ja vangla ametniku tegevus

kooskõlas vangistust reguleerivate sätetega.“ (t.l. 5)

Seega võttis vastustaja omaks, et X edastas kirja koos 6 fotoga, kuid lubatud on 5 fotot ja

sellel põhjusel tagastas vanglaametnik X kirja, et ta saaks fotode arvu viia vastavusse

õigusaktides sätestatuga.

Selles vastuses teatas Viru Vangla X, et „teie kirja tagastamine oli õiguspärane ja vangla

ametniku tegevus kooskõlas vangistust reguleerivate sätetega“.

Kohtu nõudmisel 28.08.2009 tunnistas vastustaja, et kaebajale 26.01.2009.a kirjas nr

6-27/3760-1 „Kaebusele vastamine“ on ekslikult võetud seisukoht, et kinnipeetaval on

lubatud posti teel saata vaid 5 fotot“. Vastustaja rõhutab, et „tegemist ei olnud sellise

toimingu puhul vangla tavapärase käitumisega“. (t.l. 36 ja pöördel)

Analüüsides asjaolusid kogumis, teeb kohus järelduse, et Viru Vangla ametnikud tagastasid X

tema kirja põhjusel, et selles oli 6 foto ja see toiming on õigusvastane, sest toimingu

sooritamise ajal kehtinud õigusaktid ei näinud ette piiranguid fotode arvu suhtes.

Vangla sisekorraeeskirja § 461 kohaselt on kirja definitsioon järgmine: vanglas käsitatakse

sissetuleva kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti

või fotot kaaluga kuni 250 grammi, mis edastatakse posti teel. Kirjaga võib saata viis marki ja

viis ümbrikku.

Seega kirja tagastamine X 22.01.2009.a fotode arvu vastavusse viimiseks õigusaktides

sätestatuga on õigusvastane.

Ei leidnud tõendamist see asjaolu, et 22.01.2009 kaebaja kiri oli avatud kaebaja juuresolekuta.

Kaebaja ise kinnitab, et ta andis oma kirja avatud ümbrikus üle vanglatöötajale, kes kontrollis

ümbriku sisu. Seejärel kleepis kaebaja vanglatöötaja juuresolekul ümbriku kinni, kirjutas

ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja üleandmise kuupäeva. Kaebaja kinnitas kirja

üleandmist. Vangistusseaduse § 29 lg 21 kohaselt vangla kontrollis, kellega kinnipeetav

suhtleb või kirjavahetust peab ja sellest lähtuvalt väljasaadetavate kirjade žurnaalis oli tehtud

kanne – saaja aadress ja nimi.

A.Slovjantsev seletas (t.l. 38), et X ei võtnud tagasi kirja Pille Kaselt ja tema läks koos Pille

Kasega vahistatu kambri juurde ja seletas kaebajale, et kirja tuleb veel kord kontrollida.

(ilmselt fotode arvu tuvastamiseks) Seejärel pani ta ümbriku söögiluugile. X võttis selle

ümbriku oma kätte ja ise avas ümbriku, kus oli 6 pilti ja postmargid. Väljasaadetavate kirjade

E1/E2 žurnaalis on märgitud, et X „võttis kirja tagasi“.

Kohtul ei ole põhjust mitte usaldada seda seletuskirja. Ei ole tõenäoline, et vanglaametnik

teeb lahti erakirjavahetuse ümbriku. Seda, et ümbrikus oli 6 fotot, nägi Pille Kask alguses

sellel ajal, kui kontrollis talle saatmiseks antud kirja ja tal ei olnud vajadust seda lahti teha.

A.Slovjantsev’i seletuskirjaga on tuvastatud, et vangla ametnikud ei teinud lahti X kirja, vaid

panid selle kinnisena toiduluugile ja seega kaebus selles osas ei kuulu rahuldamisele.

Tamara Hristoforova

kohtunik