2-08-69693/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-69693

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2009. a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-69693

Hagihind

233 876 krooni

Tsiviilasi

Roman Truuse hagi Helge R.P. OÜ vastu 116 938,00 krooni ja

leppetrahvi väljamõistmiseks.

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Roman Truuse

lepinguline esindaja Gunnar Leht, Narva mnt 25, 51013

Tartu);

Kostja Helge R.P. OÜ (registrikood: 10965566, Võru 126-2,

50111 Tartu, lepinguline esindaja Maiu Paloots).

Kohtuistungi toimumise aeg

07. september 2009. a

Protokollija

istungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Roman Truuse hagi Helge R.P. OÜ vastu 116 938,00 krooni ja leppetrahvi

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista Helge R.P. OÜ’lt Roman Truuse kasuks 93 210 (üheksakümmend kolm

tuhat kakssada kümme) krooni.

3. Jätta Roman Truuse hagi Helge R.P. OÜ vastu leppetrahvi 116 938,00 krooni

väljamõistmiseks rahuldamata.

4. Välja mõista Roman Truuse’lt riigilõiv 6 000 krooni riigituludesse. g

5. Riigilõiv tasuda otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi

kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank),viitenumber

mõlema konto puhul 2900078538 (TsMS § 179 lg 5). Otsuse võib saata sundtäitmisele,

kui kohustatud isik ei ole riigilõivu tasunud jõustumisest alates 15 päeva jooksul

(TsMS § 179 lg 6). Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

6. Jätta Tartu Maakohtu 4. novembri 2008. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu, Helge R.P. OÜ kontode arestimine Eesti pankades kokku 116 938 krooni

ulatuses Roman Truuse kasuks ja kontodel piisavate rahaliste vahendite puudumisel

puudujäävas ulatuses Helge R.P. OÜ vallasvara arestimine, jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata punkt 4 osas pärast lahendi jõustumist

Justiitsministeeriumile (TsMS 179 lg 4).

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 60 % ulatuses Roman Truuse ja 40 % ulatuses Helge R.P. OÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 5-8, 38).

Hagiavalduse

kohaselt

sõlmisid

pooled

28.02.2007.a

notariaalse

kinnistu

võlaõigusliku

müügilepingu, mille esemeks on Saamueli 6 kinnistu, mille koosseisu kuulub Vahi külas, Tartu

vallas, Tartu maakonnas asuv püstitatav elamu. Lepingu p 2.1. kohaselt kohustus kostja rajama

Saamueli 6 kinnistule elamu ehitustööde teostamise vastavalt Deristo OÜ poolt koostatud projektile

ning taotlema elamule kasutusloa hiljemalt 01.07.2007.a. Elamu ehitus-ja siseviimistlustööd ning

kinnistu heakorratööd pidid olema lõpetatud hiljemalt 01.07.2007.a. Lepingu pooled koostasid

16.11.2007.a valduse üleandmise akti, mis sisaldab vaegtööde nimekirja ühes nende täitmise

tähtaegadega, nimetatud vaegtööd on kuni käesoleva ajani tegemata. Hageja on kostjapoolse tööde

tegemata jätmise tõttu tasandanud käesolevaks ajaks omal kulu krundi ja külvanud muru, mille

maksumus kostjale OÜ Rimekol poolt tehtud hinnapakkumise järgi oli 43 789,80 krooni.

14.10.2008.a omaniku järelvalvet teostanud OÜ Ehitusseire tuvastas ekspertiisi käigus teostamata

tööd ja nende maksumuse 66 425 krooni, puuduste likvideerimise ehk garantiitööd ja nende

maksumuse 32 675 krooni, seega summa koos käibemaksuga 116 938,00 krooni. Kostja on lubanud

korduvalt puudused kõrvaldada, kuid pole seda kuni käesoleva ajani hagejale teadmata põhjusel

teinud. Hageja saatis 02.10.2008.a kostjale tähitud kirjaga pretensiooni, milles tegi viimasele

ettepaneku teostada vaegtööd hiljemalt 10.10.2008.a, selle lisandunud garantiitööd ja hüvitada

hagejale haljastustööde maksumus ning tasuda leppetrahv. Kostja pretensiooni vastu ei võtnud.

Kostja palub hagejalt välja mõista põhivõlana 116 938 krooni ja viivisena 116 938 krooni,

kokku 233 876 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 49–52).

Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kohtule esitatud vastuse kohaselt hageja poolt

esitatud viivisenõue on ebaselge. Poolte vahel 28.02.2008.a sõlmitud lepingu p 2.8. kohaselt pidid

pooled tööde lõpetamise kohta koostama kahepoolselt allkirjastatava kirjalikus vormis akti. Tööde

lõpetamise tähtajaks oli lepingu p 2.12 kohaselt 01.07.2007.a. Lepingu p 2.8 kohaselt pooled

sõlmisid nimetatud akti 16.11.2007.a ja seega tuleb nimetatud kuupäeva seisuga lugeda tööd

lõpetatuks. Isegi kui eeldada, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud, siis peaks see olema üle

kolme korra väiksem, sest ajavahemikus 01.07.2007.a kuni 16.11.2007.a on 139 päeva, mitte aga

460 päeva. Samuti on hageja vastavalt VÕS §-le 159 lg 2 alusel kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi.

Hageja esitas leppetrahvi nõude kostja vastu alles 02.10.2008.a. tähitud kirjaga ehk rohkem kui

kümme kuud peale kuupäeva, mil hageja oleks pidanud teadma kostja väidetava rikkumise lõplikust

suurusest ning ulatusest. Mõistlik aeg tulenevalt kohtupraktikast võib olla kuni kolm kuud. Juhul, kui

kohus leiab, et hageja ei ole leppetrahvi nõudmise õigust kaotanud, siis kostja palub leppetrahvi

vähendada, kuna hagejal ei ole tekkinud kostja väidetavast lepingurikkumisest mingit rahaliselt

hinnatavat kahju. Puudub vaidlus, et 16.11.2007.a aktiga loeti tööd lõpetatuks ja kostja andis

hagejale üle lepinguobjekti valduse. Kostja on teinud endast kõik, et kõrvaldada aktis näidatud

puudused, eelkõige lõpetada haljastustööd. Nimetatud tööde teostamiseks sõlmis kostja OÜ-ga

Eisentec lepingu ja teostas ka ettemaksu, kuid kahjuks ei täitnud OÜ Eisentec kostja ees võetud

kohustusi, mistõttu viibis ka puuduste lõplik kõrvaldamine. Samuti ei ole hageja oma kulutusi

tõendanud, hageja on esitanud ainult OÜ Rimekol hinnapakkumise ja samuti nähtub Kuldar Käsper’i

poolt esitatud ekspertiisiaktist, et haljastustööd olid vähemalt kaksteist päeva peale seda, mil nad

hageja sõnul olid juba teostatud, tegelikult endiselt teostamata. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

KOHTUISTUNG

Hageja lepingulise esindaja, Gunnar Leht’e, selgituste kohaselt jättis kostja tööd lõpetamata, jättis

kasutusloa taotlemata. Hageja pidi ise tegema ära tööd, mis on vajalikud kasutusloa saamiseks.

Kostja poolt on tegemata valduse üleandmise aktis loetletud vaegtööd. Teostamata tööde maksumus

on 66 425 krooni ja garantiitööd 32 675 krooni, koos käibemaksuga on kostja võlgnevus 116 938

krooni. Haljastustööd on hageja ise teinud ja seetõttu ei saa ta ka esitada kuludokumente. OÜ

Rimekol on esitanud haljastustööde hinnapakkumise summas 43 89,80 krooni, ehitusekspert on

andnud samasuguse hinnangu. Haljastus peab vastama nõuetele ja haljastus kindlasti ei seisne

ehitusprahi laialiajamises ja sellel muru külvamises.

Kostja esindaja, Maiu Paloots’a, poolt antud selgituste kohaselt kostja hagi ei tunnista, kuna tööde

lõpetamise tähtajaks lepiti lepingu muutmise lepinguga poolte vahel kokku 16.12.2007.a. Eramu anti

üle 12.11.2007.a. Ekspertiisi kohaselt on haljastustööde maksumus 50 740 krooni ja OÜ Rimekol

poolt on haljastustööde maksumuseks näidatud 43 000 krooni. Kostja on seisukohal, et

haljastustööde maht on nii eksperthinnangus kui ka OÜ-u Rimekol pakkumises ülehinnatud.

Tegemata vaegtööde osas kostja vastu ei vaidle, need tööd, mis on eksperthinnangus loetletud on

tegemata. Kostja tunnistab hagi summas 46 572 krooni. Leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku

aja jooksul ja on liiga suur.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded.

Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Rikkumise olemasolu üle ei ole

võimalik otsustada ilma välja selgitamata, kas kohustus on täidetud või mitte ning kas täitmine on

kohane või mitte. VÕS § 76 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvesse võttes tavasid ja praktikat.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

Pooled sõlmisid 28.02.2007.a kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (tl 9-14), mille p 2.1 kohaselt

kohustus müüja rajama Vahi külas, Tartu vallas, Tartu maakonnas asuvale Saamueli kinnistule

elamu, tagama ehitustööde teostamise vastavalt Deristo OÜ poolt koostatud projektile ning sõlmima

vajalikud lepingud ehitustööde teostamiseks, samuti elamu teenindamiseks vajalike välistrasside ja

liinide ehitamiseks ning taotlema elamule kasutusloa hiljemalt 01. juuliks 2007.a. Lepingu punktide

2.12.1 ja 2.12.2 kohaselt ehitus ja viimistlustööd ja heakorratööd lõpetatakse hiljemalt 01.07.2007.a.

Pooled sõlmisid 16.11.2007.a lepingu muutmise lepingu, kokkuleppe hüpoteegi kustutamiseks,

asjaõigusliku kokkuleppe kinnisomandi üleandmiseks ja hüpoteegi seadmise lepingu (tl 15-19), mille

p 2.1 kohaselt kohustus müüja rajama Vahi külas, Tartu vallas, Tartu maakonnas asuvale Saamueli

kinnistule elamu, tagama ehitustööde teostamise vastavalt Deristo OÜ poolt koostatud projektile

ning sõlmima vajalikud lepingud ehitustööde teostamiseks, samuti elamu teenindamiseks vajalike

välistrasside ja liinide ehitamiseks ning taotlema elamule kasutusloa hiljemalt 16. detsembriks

2007.a. Lepingu punkti 2.12.2 kohaselt tagama kinnistu heakorratööde lõpetamise. Lepingu eseme

otsese valduse üleandmisel allkirjastavad osalejad üleandmis-vastuvõtmisakti, kuhu märgitakse

valduse üleandmise ajaks teostamata tööd ning nende teostamise tähtajad.

Poolte poolt on 16. novembril 2007.a allkirjastatud valduse üleandmise akt (tl 20), mille kohaselt

Roman Truuse võtab vastu eramu kinnistul Saamueli 6. Muuhulgas on aktis loetletud tegemata tööd

koos nende teostamise tähtaegadega. Hageja esitas tegemata tööde osas kostjale pretensiooni

02.10.2008.a (tl 25-27), kus määras tööde tegemise tähtajaks 10.10.2008.a.

Poolte vahel sõlmitud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (edaspidi leping) näol on tegemist

töövõtulepingu regulatsioonile allutatud lepinguga VÕS § 635 lõike 1 mõttes. Tulenevalt VÕS § 635

lõikest 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Kostja esindaja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et kostja hageja poolt näidatud tegemata

tööde osas vastu ei vaidle, kostja on nõus, et kostja poolt jäid tegemata haljastustööd ning samuti ei

vaidle kostja vastu hageja poolt näidatud vaegtööde osas. Kostja vaidleb vastu hageja poolt nõutud

summadele haljastustööde ja vaegtööde osas, samuti viivise suurusele. Kostja tunnistab hageja nõuet

summas 46 572,00 krooni.

OÜ-u Rimekol poolt on 19.08.2008.a tehtud hinnapakkumine (tl 21), kus tehtavate haljastustööde

maksumuseks on näidatud 43 789,80 krooni. Hinnapakkumise on tellinud kostja, Helge R.P. OÜ.

Kohtule esitatud eksperthinnangust 14.10.2008.a, mis on koostatud OÜ Ehitusseire ehitusinsener -

ekspert Kuldar Käsper poolt (tl 22-25) nähtub, et haljastustööde maksumuseks on 43 000 krooni,

teostamata tööde maksumuseks 23 425,00 krooni, kokku vaegtööde maksumuseks 66 425,00 krooni

ja garantiitööde maksumuseks 32 675,00 krooni. Samuti on kohtule esitatud hinnapakkumised

RealBuild OÜ poolt 20.04.2009 (tl 68) kus vaegtööde likvideerimise maksumuseks, s.h.

haljastustööd, kokku on näidatud koos käibemaksuga 45 795,80 krooni ja RealBuild OÜ poolt

04.09.2009.a on vaegtööde likvideerimise maksumuseks näidatud kokku 46 572,00 krooni.

Kohus hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et kohtule esitatud

erinevad hinnapakkumised haljastustööde maksumuse kohta on ülepakutud võrreldes RealBuild OÜ

poolt esitatuga, ei ole asjakohased. Kostja on ise tellinud OÜ-lt Rimekol hinnapakkumise

haljastustööde tegemiseks, mis omakorda on lähedane hinnale, milleni jõudis OÜ Ehitusseire

ehitusinsener - ekspert Kuldar Käsper. Seega arvestades eelnevat, on kohus seisukohal, et

haljastustööde hüvitamise aluseks hagejale tuleb võtta OÜ-u Rimekol poolt 19.08.2008.a tehtud

hinnapakkumine ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tegemata haljastustööde eest 37 110,00

krooni, ilma käibemaksuta, kuna hageja on kohtule kinnitanud, et haljastustööd on ta kõik ise teinud.

Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga sõlmitavate töövõtulepingute puhul võib töövõtjalt

alati oodata erilist asjatundlikust, seega on töövõtjal kohustus lepingulised kohustused täita hea ja

asjatundliku töövõtja hoolsusega. Antud juhul, kuna poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, kostja

oma hoolsuskohustust ei täitnud.

VÕS § 635 lg 1 mõtte kohaselt on töövõtuleping tulemusele suunatud ning töövõtja vastutab

silmaspeetava tulemuse mittesaavutamise eest ka juhul, kui ta oma muid kohustusi on täitnud

nõuetekohaselt.

Vaatamata valduse üleandmise aktis loetletud vaegtöödele ja hageja poolt esitatud pretensioonile

kostja puudusi ei kõrvaldanud.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt

muul põhjusel hüvitamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja

selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kuna kostja eksperdikulude katteks kohtu poolt määratud summat (tl 79-80) ei tasunud ja

kohtuistungil loobus taotlusest ekspertiisi määramiseks, siis on kohus seisukohal, et tegemata

vaegtööde ja garantiitööde maksumuse määramisel tuleb lähtuda hageja poolt kohtule esitatud OÜ

Ehitusseire ehitusinsener - ekspert Kuldar Käsperi poolt esitatud arvamusest. Kohtule muid tõendeid

teostamata tööde ja puuduste likvideerimise maksumuse kohta esitatud ei ole ning kohtul ei ole alust

kahelda OÜ Ehitusseire poolt antud eksperthinnangus.

Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele 56 100,00 krooni tegemata vaegtööde ja garantiitööde

maksumuse eest.

Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele 93 210,00 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.9 järgi

viivist summas 116 938 krooni (tl 38). Hageja on arvestanud viivist alates 01.07.2007.a.

Kohus on seisukohal, et hageja lepingujärgne nn. viivisenõue kokkulepitud tähtajaks tööde

mitteteostamise eest on leppetrahvinõue VÕS § 158 mõttes, mille lõike 1 kohaselt leppetrahv on

lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma.

Kostja on seisukohal, et hageja on oma leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud vastavalt VÕS § 159

lõikele 2 ning samuti ei ole hagejal õigus nõuda leppetrahvi alates 01.07.2007.a, kuna pooled

muutsid tööde teostamise tähtaega.

Kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (tl 9-14) punktist 2.9 nähtub, et pooled on leppinud kokku

leppetrahvis lepingu mitteõigeaegse täitmise puhuks. Punkti 2.9 kohaselt kokkulepitud tähtajaks

tööde mitteteostamisel on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 0,027 % lepingu eseme ostuhinnast

iga tööde teostamisega viivitatud päeva eest. Lepingu punktide 2.1, 2.12.1 ja 2.12.2 kohaselt

rajatakse elamu ning taotletakse kasutusluba, samuti lõpetatakse elamus ehitus- ja siseviimistlustööd

ning kinnistu heakorratööd hiljemalt 01.07.2007.a. Pooled sõlmisid 16.11.2007.a lepingu muutmise

lepingu, kokkuleppe hüpoteegi kustutamiseks, asjaõigusliku kokkuleppe kinnisomandi üleandmiseks

ja hüpoteegi seadmise lepingu (tl 15-19). Punkti 2.2 kohaselt muudeti muuhulgas 28.02.2007.a

võlaõigusliku müügilepingu punkte 2.1 ja 2.12.2. Sellest tulenevalt müüja kohustus rajama elamu

ning taotlema elamule kasutusloa hiljemalt 16.12.2007.a, samuti kohustus müüja tagama kinnistu

heakorratööde lõpetamise. Seejuures avaldasid pooled, et ei oma seoses lepingu punktis 2 toodud

lepingu muutmisega teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone ning kumbki pool ei pea

maksma teisele poolele kompensatsiooni ega hüvitist (punkt 2.2). Seega on pooled tähtaja

pikendamise kokkuleppega ise välistanud võimaluse nõuda leppetrahvi aja eest, mille võrra

kohustuse täitmise tähtpäev edasi lükati.

16.11.2007.a andis kostja lepingu eseme otsese valduse üle ja selle kohta koostati valduse

üleandmise akt (tl 20), milles on toodud välja vaegtööd, mis tuli kostjal likvideerida kokkulepitud

tähtaegadeks. Aktist nähtuvalt oli viimaste vaegtööde (määrdunud kivi voodri puhastus ning krundi

tasandamine ja muru külvamine) valmimise tähtajaks lepitud kokku kevad 2008.a. Hageja esitas

02.10.2008.a kostjale pretensiooni (tl 25-26), milles tegi ettepaneku teostada pretensioonis loetletud

garantiitööd ja valduse üleandmise aktis toodud vaegtööd hiljemalt 10.10.2008.a. Seega nõudis

hageja lepinguliste kohustuste täitmist ja andis kostjale selleks VÕS § 114 lõike 1 järgi täiendava

tähtaja. Ühtlasi nõudis hageja pretensioonis kostjalt haljastustööde maksumuse ja leppetrahvi

hüvitamist.

Täiendava tähtaja andmine ei välista VÕS § 114 lõike 2 kohaselt hageja leppetrahvi nõudmise

õigust, leppetrahvi nõudest teatamise tähtaega tuleb VÕS § 159 lõike 2 kontekstis aga arvestada

alates täiendava tähtaja möödumisest. Kohus leiab, et hageja poolt 02.10.2008.a pretensioonis

kostjale antud täiendav tähtaeg lepingu täitmiseks hiljemalt 10.10.2008.a on ebamõistlik, mistõttu

VÕS § 114 lõikest 1 tulenevalt pikeneb see mõistliku tähtajani. Arvestades pretensioonis loetletud

töid, mille tegemist hageja 8 päeva jooksul nõudis, leiab kohus, et mõistlik täiendav tähtaeg

kohustuse täitmiseks on üks kuu, s.o hiljemalt 02.11.2008.a. Seega saaks hageja nõuda kostjalt

leppetrahvi alates 03.11.2008.a. Hageja esitas kohtule hagi 23.10.2008. a ehk enne leppetrahvi nõude

sissenõutavaks muutumist. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus rahuldamata

Roman Truuse nõude Helge R.P. OÜ-lt leppetrahvi summas 116 938 krooni väljamõistmiseks.

04.11.2008. a rahuldas kohus Roman Truuse avalduse hagi tagamiseks ja arestis Helge R.P. OÜ

kontod Eesti pankades kokku 116 938 krooni ulatuses Roman Truuse kasuks; kontodel piisavate

rahaliste vahendite puudumisel arestida puudujäävas ulatuses Helge R.P. OÜ vallasvara. TsMS § 445

lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu

jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik

ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi

tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu. Hagi tagamise määruse

tühistamiseks tuleb hagejal tulenevalt TsMS § 386 lõikest 2 esitada kohtule avaldus.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt

ja alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu

tuleb menetluskulud jätta 93 210 / 233 876 x 100 = 40 % ulatuses kostja ning 60 % ulatuses hageja

kanda.

Riigilõiv

Hageja on esitanud kostja vastu hagi kokku 233 876 krooni (põhinõue 116 938 krooni ja leppetrahv

116 938 krooni) väljamõistmiseks ja on 23.10.2008. a tasunud hagi esitamisel riigilõivu 6 250 krooni

(tl 3). TsMS § 139 lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu ja sama paragrahvi lõike 3

kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS

§ 122 lõike 1 ja 2, § 133 lõike 1 ja 2 ning § 134 lõike 1 järgi on käesoleva hagi hinnaks 233 876

krooni (116 938 + 116 938), millelt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1

ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 12 250 krooni. TsMS § 147 lõige 3 sätestab, et kui menetlusse

võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist

seaduses sätestatud suuruses. Kuivõrd hageja on tasunud riigilõivu 6 250 krooni, tuleb hagejal tasuda

puuduolev riigilõiv summas 6 000 krooni.

TsMS § 179 lõike 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lõike 1 alusel mõistab kohus hagejalt välja

vähem tasutud riigilõivu summas 6 000 krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda otsuse

jõustumisest alates 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB

Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), viitenumber mõlema konto puhul 2900078538 (TsMS

§ 179 lõige 5). Otsuse võib saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole riigilõivu tasunud

jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lõige 6). Riigilõivu tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lõige 9).

Kohtunik