2-08-9566/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S (OSAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON 1. T.U. hagi V.U.i vastu elatise väljamõistmiseks ja ühisvara jagamiseks rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt V.U.ilt (IKxxx) elatis hageja T.U. (IK xxx) kasuks poja I.U.i (IKxxx, sünd. xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 01.01.2008.a kuni poja I.U.i täisealiseks saamiseni so kuni 26.01.2010 või kuni lapse vajaduse või vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei saa olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Jagada abikaasade ühisvara:

3.1 Hageja T.U. omandisse jätta hoonestusõigus (mis on sisse kantud kinnistu nr 9837 kolmandasse jakku) elamumaale Narva linnas AÜ Berjozka, xxx (Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr xxx) ja teha vastav kanne kinnistusraamatus.

3.2 Kostja V.U.i omandisse jätta sõiduauto xxx.

Kohtuasja number 2-08-9566 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi T.U. hagi V.U.i vastu abielulahutuse, ühisvara jagamise ja elatise nõudes Hagihind 37 500 krooni

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

T.U. (IK xxx, elukoht: xxx)

J.T. (volikirja alusel)

V.U. (IK xxx, elukoht:xxx)

3.3 Välja mõista kostjalt V.U.ilt hageja T.U. kasuks rahaline hüvitis summas 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni.

4. Menetluskulud kannab kumbki pool ise.

5. Osaotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis 30. septembril 2009 kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGIAVALDUS

1. T.U. esitas 13.03.2008 Viru Maakohtule hagi V.U.i vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja elatise nõudes.(tl 1-2)

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 13.07.1991 Narvas, abielust sündis 26.01.1992 poeg I.U.. Poolte abielusuhted lõppesid 2007. aasta detsembrikuus. Kostja ei töötanud, perekond teda ei huvitanud, kõigi probleemidega tuli toime tulla hagejal. Hageja leiab, et perekondlike suhete taastamine on võimatu ja palub abielu lahutada.

3. Kostja V.U. ei osale poja ülalpidamises alates 2008. aasta jaanuarikuust. Hageja hindab 16 aastase nooruki ülalpidamiseks vajaminevad kulud keskmiselt 5 000 kroonile kuus. Lisaks pidevatele kuludele tuleb vanemal, kelle ülalpidamisel on laps, kanda ka muid ettenägematuid kulusid. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise poja I.U.i ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus alates 01.01.2008.a.

4. Abielu kestel soetasid pooled järgmise vara: - elamumaa Narva linnas, AÜ Berjozka, xxx (registriosa nr xxx) maksumusega 10 000 krooni - sõiduauto xxx maksumusega 35 000 krooni.

5. Hageja hindab ühisvara väärtuseks 45 000 krooni. Kuna abikaasade osad ühisvaras loetakse võrdseks, on kummagi poole osa ühisvarast 22 500 krooni.

6. Hageja palub enda omandisse jätta aiamaa AÜ-s Berjozka, xxx, kostja omandisse jätta sõiduauto xxx. Kuna kostjale jääva ühisvara osa väärtus on suurem osast, mis hageja ettepanekul peaks jääma hagejale, soovib hageja hüvitise väljamõistmist kostjalt summas 12 500 krooni.

7. Kostja kohtule vastust T.U. hagiavaldusele esitanud ei ole. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 22.08.2009.

KOHTUISTUNG 17. 09. 2009

8. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks kohut ei informeerinud.

9. Hageja jäi kohtuistungil hagiavalduses esitatud nõuete juurde ning taotles elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise suhtes osaotsuse tegemist. Hageja ja tema esindaja leidsid, et menetlust tuleks jätkata abielu lahutamise osas, tehes Eesti ja Vene Föderatsiooni õigusabilepingu kohaselt õigusabitaotluse Venemaa kompetentsele kohtule kostjalt abielu lahutamise suhtes seisukoha võtmiseks.

10. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise poja ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus alates 01.01.2008 ehk ajast, kui kostja ei osale lapse ülalpidamises. Poeg õpib 11. klassis.

11. Ühisvara jagamise osas palus hageja jätta hagejale hoonestusõigus xxx aiandusühistus Berjozka maksumusega 10 000 krooni. Sõiduauto BMW oli ja on tänaseni kostja käsutuses ning hageja palub sõiduauto jätta kostjale. Kuna kostjale jääv ühisvara osa väärtus ületab hagejale jääva osa väärtuse, palub hageja kostjalt välja mõista hüvitise hageja kasuks.

II KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et elatise väljamõistmise ja abikaasade ühisvara jagamise osas saab teha osaotsuse. 13. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. 14. Kuna abieluasja lahendamiseks on vajalik poolte istungil kohalolek ja nende ärakuulamine (TsMS § 346 lg 2), ei saa kohus abielu lahutamise nõuet lahendada ilma kostjat ära kuulamata. Lahendada saab elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise nõuet. 15. Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetatud isiklikult 22.08.2009 (tl 53) Kostja kohtule vastust ega vastuväiteid ei esitanud, samuti jättis kostja ilmumata 17.09.2009 määratud kohtuistungile. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja taotles kohtuistungil asja sisulist lahendamist ja elatise väljamõistmise ning ühisvara jagamise osas osaotsuse tegemist. 16. Arvestades asjaolu, et kostja elab Venemaal (Ivangorodis, Leningradi oblast) ning abielu lahutamise nõuet ei saa lahendada kostjat ära kuulamata, tuleb kohtul võtta kostjalt V.U.ilt seisukoht abielu lahutamise suhtes erinõude korras Venemaa kompetentse kohtu kaudu. Erinõude lahendamine võib võtta aga aega ning kohus peab otstarbekaks lahendada elatise ja ühisvara jagamise nõuded osaotsusega ja jätkata menetlust abielu lahutamise nõudes.

17. T.U. elatisenõue V.U.i vastu

17.1 Kohus tuvastas: - poolte abielu sõlmiti 13.07.1991.a Narva Linna Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr 370 (tl 4); - poolte abielust sündis 26.01.1992.a poeg I.U. (tl 5);

17.2 Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 1 kohaselt kui vanema ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

17.3 Elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsus 3-2-1-57- 04). Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.

17.4 Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja V.U. poja ülalpidamises alates 01.01.2008.

17.5 PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2008.a oli ja 2009. aastal on kuupalga alammäär 4350 krooni, elatusraha miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist PkS 61 lg 4 sätestatud miinimummääras.

17.6 Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Seega kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

17.7 Kostja oma seisukohta elatise väljamõistmise suhtes poja ülalpidamiseks esitanud ei ole.

17.8 Hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.01.2008 (ajast, mil kostja lapse ülalpidamises ei osale) PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Elatisehagi on kohtule esitatud 13.03.2008.a

Kohus mõistab kostjalt V.U.ilt elatise välja tagasiulatuvalt alates 01.01.2008

18. T.U. ühisvara jagamise nõue V.U.i vastu

18.1 PkS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara

18.2 Hagiavalduse kohaselt soetati abielu ajal:

- elamumaa Narva linnas, AÜ Berjozka, xxx maksumusega 10 000 krooni (tl 10-16) - sõiduauto BMW 892 ASE maksumusega 35 000 krooni.

18.3 Hageja hindab ühisvara väärtuseks 45 000 krooni. Kuna abikaasade osad ühisvaras loetakse võrdseks, on kummagi poole osa ühisvarast 22 500 krooni. Hageja palub enda omandisse jätta hoonestusõiguse AÜ-s Berjozka, xxx, kostja omandisse jätta sõiduauto xxx. Kuna kostjale jääva

ühisvara osa väärtus on suurem osas, mis hageja ettepanekul peaks jääma hagejale, soovib hageja hüvitise väljamõistmist kostjalt summas 12 500 krooni.

18.4 Kostja omapoolset seisukohta ühisvara väärtuse ega jagamise ettepaneku suhtes esitanud ei ole.

18.5 PkS § 18 lg 2 järgi määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Seega määratakse abielusuhete lõppemise aja seisuga kindlaks ühisvara koosseis ehk millised esemed kuuluvad ühisvarasse ja millised mitte. Lähtudes PkS § 19 lg 1 loetakse abikaasade osad abikaasade ühisvara jagamisel võrdseks, Sama paragrahvi lg 2 sätestab ammendavalt alused, millal võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Lähtudes eeltoodust ei leia kohus alust abikaasade osade võrdsusest kõrvalkaldumiseks. Seega lähtub kohus otsust tehes põhimõttest, et abikaasade osad ühisvara jagamisel on võrdsed. Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena (PkS § 19 lg 4) ning kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse (PkS § 19 lg 4).

18.6 Hageja hindab ühisvara väärtuse 45 000 kroonile. Hageja palub enda omandisse jätta aiamaa AÜ-s Berjozka, xxx (väärtus 10 000 krooni) , kostja omandisse jätta sõiduauto xxx (hageja hinnanguline väärtus 35 000). Hageja palub kostjalt V.U.ilt välja mõista rahalise hüvitise 12 500 krooni.

18.7 Kuna kostja V.U. on hagimaterjalid kätte saanud, kuid pole hagile vastanud (omapoolset seisukohta ühisvara ja selle väärtuses osas esitanud) ning jättis ka kohtuistungile ilmumata, loeb kohus lähtudes TsMS § 407 lg 1 sätestatust, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

18.8 Lähtudes eeltoodust, jagab T.U. ja V.U.i abielu kestel soetatud ühisvara alljärgnevalt: - T.U. omandisse jätta hoonestusõigus elamumaale aiandusühistus Berjozka, xxx Narva linnas (registriosa 3056309) ja teha vastav kanne kinnisturaamatus; - V.U.i omandisse jätta sõiduauto xxx - mõista kostjalt V.U.ilt hageja T.U. kasuks välja rahaline hüvitis 12 500 krooni.

19. Abielu lahutamise nõude osas jätkab kohus menetlust ja esitab Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule õigusabi taotluse V.U.i seisukoha ärakuulamiseks abielu lahutamise nõude osas.

Menetluskulude jaotus

20. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik