2-08-23296/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-23296 Tsiviilasi OOavaldus AO’lt vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja OO(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob, Tondi 1-309, 11313 Tallinn) Asjast puudutatud isik AO (isikukood XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isiku määratud korras esindaja Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, Keemia 23-1, 10616 Tallinn) Asjast puudutatud isik alaealine laps KO(isikukood XXX, elukoht XXX) Alaealise lapse määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg (AB Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn) Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, ), esindaja N Metus Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu ), esindaja K Luik Istungi toimumise aeg 16.09.2009. Istungil osalenud isikud Avaldaja OO Avaldaja määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Asjast puudutatud isiku AO määratud korras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Alaealise lapse määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg Asjast puudutatud isiku Haabersti Linnaosa Valitsuse esindaja K Luik Asjast puudutatud isiku Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja N Metus

2 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OO avaldus.

2. Võtta AO’lt (isikukood XXX) ära vanema õigused KO(isikukood XXX) suhtes.

3. Saata vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada põhjendatud määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

Esitatud asjaolud ja menetluse käik

Esitatud avalduse kohaselt palub OO ära võtta vanema õigused AO’lt tütre KO suhtes.

Avaldaja ja AO abielust sündis XXX tütar KO. AO ei ole lapse sünnist peale lapse eest hoolitsenud ega last kasvatanud ning kandnud lapse ülalpidamisega seotud kulusid. AO kuritarvitab alkoholi ning ei ole suuteline kontrollima oma käitumist. Peale sünnitust ei aidanud AO avaldajat ja last koju, ega valmistanud kodu ette lapse tulekuks.

Asjast puudutatud isiku AO seisukoht

Asjast puudutatud isik AO leiab, et kuna laps ei elanud temaga koos, siis ei saanud ta ka lapse eest hoolitseda ja last kasvatada. AO leiab, et selles puudus ka vajadus, kuna imikueas ei ole lapsel hea kohtuda teiste isikutega, kes võivad lapsele edasi anda viiruseid. Laps vajab eelkõige turvalist keskkonda. AO väitel asjaolu, et pooled lahutasid abielu ei tähenda, et vanemate halvad suhted peaksid üle kanduma tütre ja isa suhetele. Samuti on ta seisukohal, et lapse nii varajases eas ei tohiks otsustada lapse ja isa suhete üle ja tuleb arvestada ka isapoolse suguvõsaga, kellest lapsel võib tulevikus palju rõõmu olla.

AO soovib ja tahab oma tütre eest hoolitseda ja tütart kasvatada, kuid keerulised suhted avaldajaga takistavad seda. Asjaolu, et AOl ei olnud võimalik raske majandusliku seisu tõttu ning seoses enda haigusega lapsele maksta ülalpidamiseks raha, ei saa olla aluseks vanema õiguste äravõtmisel. AO on last toetanud vastavalt võimalustele.

Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja seisukoht

Alates oma sünnist elab K oma emapoolsete vanavanemate kodus. Pere elukohaks on väga heakorrastatud korter Tallinnas XXX. Kodu külastamisel veendus esindaja, et lapse kasutada on tuba, mis on sisustatud eakohaselt ja kus on olemas kõik lapsele vajalik. K ümbritseb tugev perevõrgustik. Teda hoiavad väga nii vanavanemad kui vanavanaema.

Vestluses avaldajaga kui ka avaldaja isa VZ’iga kinnitasid mõlemad, et AO lapse kasvatamisest ega lapse eest hoolitsemisest osa ei võta. Ka ei anna isa lapsele ülalpidamist. Laps isa ei tunne. AO on teadlik nii lapse elukohast kui sidevahendite numbritest, kuid ei ole soovinud last külastada. Viimati nägi laps isa 2008 aastavahetusel, kui AO tuli koos oma vennaga last vaatama ja tõi mänguasju. Avaldaja sõnul ei ole avaldaja kunagi teinud isale mingeid takistusi lapsega suhtlemiseks, vaid isa ise ei tunne huvi ega helista.

AO väitel on tema elukohaks tema ema korter Tallinnas XXX. Kodukülastusel oli esindajal võimalik vestelda vaid A ema P O ’ga, sest A seal püsivalt ei ela. Tegemist oli samuti väga

3 heakorrastatud ja ilusa koduga. PO kinnitusel elasid noored O raseduse ajal koos tema juures. Kooselu juhtis avaldaja, kellel olid P. O sõnul väga kõrged nõudmised, muuhulgas P. O enda suhtes. Avaldaja kritiseeris kogu aeg ja kõiki, millegagi ei olnud rahul. AO oli ema sõnul rahulik, vastu ei vaielnud, pigem tõmbus eemale. Vanaema kinnitusel tahtis poeg lapsega suhelda, kuid avaldaja tekitatud õhkkond, pidevad etteheited, surve ja karjumine, oli lapse isale raskesti talutav. PO sõnul elas poeg asja raskesti üle, jõi, neelas tablette, mis viis väide-tavalt enesetapu katseni. PO kutsus pojale kiirabi ja hoidis halvima tagajärje ära.

Uuritud väidetest ilmnes üheselt, et K vanemate vahel valitsevad pingelised suhted. Vanemate erinevad iseloomud ning emotsionaalne valmisolek võivad avaldada mõju isa käitumisele ja suunata teda eemalehoidmisele lapse praegusest kasvukeskkonnast ning lapse ema pereliikmetest.

Samuti ei ole AO täitnud esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumäärust, millega määrati kohtumenetluse ajaks kindlaks lapse ja isa suhtlemiskord. AO ei ole kohtumistele ilmunud. Nädalalõppudel, kui avaldaja on tööl, on laps avaldaja vanaema juures Lasnamäel. AO elavat kõrvalmajas, kuid mingit huvi lapse vastu ei ole üles näidanud. Seega on vastupidiselt tema erinevatel kohtuistungitel antud lubadustele A huvi K vastu jätkuvalt olematu. Kohtu poolt talle antud võimalused on kasutamata. Nii avaldaja kui kohus on pakkunud AO’le võimalust K suhelda, kuid AO ei soovi suhelda ega oma last tunda. Samuti on PO oma poega veennud lapse vastu huvi tundma, kuid ka see ei ole andnud tulemust.

Lapse määratud esindaja on seisukohal, et vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud. Esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist AO soovimatus hoolitseda oma lapse eest ja huvi puudumine lapse käekäigu vastu. Huvi puudumine on väljendunud ka ülalpidamise andmata jätmises, sest isa ei ole tundnud endal vastutust ei ema ega lapse rahalise toimetuleku eest. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks isa ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Isa ei ole olnud võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda oma soovimatuse tõttu. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks AO’l jääda õigust nõuda ülalpidamist oma tütrelt. Seetõttu leiab esindaja, et vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud.

Eestkosteasutuse (Haabersti Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) arvamus

Eestkosteasutuse esindaja märgib, et poolte perenõustamine ei andnud tulemusi, kuna mõlemad vanemad koos ilmusid perenõustamisse ainult ühe korra 05.02.2009. Järgmisel korral 09.03.2009 ilmus ainult avaldaja ning 06.04.2009 kohtus terapeut eestkosteaustuse initsiatiivil AO’ga, kus lepiti kokku ka järgmine kohtumine 30.04.2009.a.. 30.04.2009 jäi kohtumine ära, kuna AO teavitas oma haigestumisest ning kokku lepiti uus kohtumine 07.05.2009, kuhu kumbki osapooltest ei ilmunud ning teateid mitteilmumise kohta ei jäetud. 14.05.2009 vestles lastekaitsetöötaja mõlema vanemaga. Avaldaja sõnul teatas AO avaldajale, et ei saa tervislikel põhjustel nõustamisele minna ning, et terapeut on kohtumise ärajäämisest teadlik. AO teavitas lastekaitsetöötajat, et põdes grippi, samuti, et terapeut oli temale teatanud, et enam ei ole mõtet nõustamisele minna. AO käis eestkosteasutuse ja pereterapeudi ühiste pingutuste tulemusena last vaatamas ühe korra lapse sünnipäeval. Avaldaja sõnul AO lapse käekäigu vastu huvi ei tundnud ega tasunud ka elatist. Kokkuvõtvalt tõdeb terapeut, et puudusid võimalused abi pakkumiseks, kuna protsessi takistas peamiselt AO vähene koostöövalmidus.

Seoses esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumäärusega, millega määrati kohtumenetluse ajaks kindlaks lapse ja isa suhtlemiskord selgitas eestkosteasutuse esindaja AO’le telefonis põhjalikult, et kohtu poolt määratud suhtlemiskord on parim võimalus näidata oma huvi lapse vastu ning palus AO’l end kokku võtta ja kõigist takistustest hoolimata oma võimalus ära kasutada. AO oli nõus ja tundus mõistvat olukorda. Kohtumispäeva hommikul helistas aga OO, kes olevat saanud oma lapse isalt kiire telefonikõne, et ärgu mingu Perekeskusesse. Eestkosteasutuse esindaja helistamisele vastas AO, et ta ei saa kohtumisele minna peavalu tõttu ja palus määrata uue aja. Järgmine kõigile

4 osapooltele sobiv päev oli 19.06.2009. Eelnevatel päevadel helistas eestkosteasutuse esindaja ka AO emale ja palus tal määratud kohtumisaega pojale meelde tuletada. Perekeskus soovis esimesel kohtumisel tutvuda vaid vanematega, aga kuna OO’l ei olnud võimalik lapsehoidjat leida, olid pereteenistuse töötajad vastutulelikud ja otsisid lisatöötaja K jaoks selleks ajaks kui vanematega toimub vestlus. Kohtumispäeva hommikul helistas AO ema, et edastada oma poja sõnum selle kohta, et kohtumisele ei saa minna, kuna puudub bussipileti ostmiseks vajalik raha. Pärast seda ei ole eestkosteasutuse esindajal õnnestunud AO't enam telefonitsi tabada. Suve jooksul on eestkosteasutuse esindaja üritanud helistada paarikümnel korral, alates 14.07. hakkas neid kordi ka üles märkima ja sellest ajast on teinud 11 kõnet, kuid telefoni vastu ei võeta. Mõned korrad helistas eestkosteasutuse esindaja ka OO’le lootuses, et lapse isa on nendega ühendust võtnud, aga kahjuks ei olnud.

Seega pingutustest hoolimata ei olnud võimalik isa ja tütre kohtumisi korraldada. Põhjuseks AO täielik soovimatus osaleda KO elus.

Eestkosteasutuse (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) arvamus

OO ja AO elasid koos lühikest aega. Nende kooselust sündis XXX tütar KO, kelle sünniakti on emana kantud OO ja isana AO.

AO hoolimatus oma pere vastu ilmnes kohe, kui laps oli sündinud. Mõni päev hiljem, kui ema pidi tütrega turvaliselt koju jõudma ei tulnud A oma perele sünnitusmajja järgi. K ja OO elavad vanavanemate juures XXX. Juba siis olid noorte suhted sassis ja A ei soovinud isa rolliga leppida. Käesoleva ajani pole A lapsest hoolinud ega tegelenud tütre kasvatamisega. Kahjuks laps ei tunne isa.

15.09.2009 tegi eestkosteasutuse esindaja etteteatamata kodukülastuse, kuna A t oli võimatu telefonitsi tabada. Kell 10.15 fonoluku kaudu helistas esindaja korterisse. Vastas naiste-rahvas, kes esitles ennast A elukaaslasena. Esindaja soovis olukorda täpsustada ja vestelda korteris, selle peale öeldi, et jaa ja vestlus katkes. Esindaja helistas uuesti, et mis toimub, miks välisuks ei avane. Selle peale öeldi, et A läks alles kodunt välja, pani ukse lukku ja võttis võtmed kaasa. Kuhu A läks ja kui kauaks, naine ei öelnud. Eestkosteasutuse esindaja tuletas meelde, et 16.09.2009 toimub kohtuistung ja tahaks veel A vestelda, et võib olla on A mingi veenev põhjus, mis sunnib teda nii käituma. Selle peale öeldi, et helistagu ma A ise. Palusin täpsustada telefoninumbri aga naine andis kõigile teadaoleva numbri, mis pideval helistamisel ei vasta. Esindaja jättis oma telefoninumbri ja palus tulla osakonda või helistada. Jäi mulje, et naine oli olukorrast teadlik, kuna vestluse käigus andsis mõista, et ei saa anda objektiivset hinnangut olukorrale, kui inimene ei kontakteeru ega muul viisil ei väljenda lapse suhtes hoolivuse tunnuseid. Naine vastas, et ta räägib A veel sellel teemal. Tänaseni pole A ühendust võtnud. Raske on mõista inimest, kes ei võitle oma lapse eest, kes ei ole aldis kaasa rääkima ja töötama olukorra muutmiseks. Eestkosteasutuse esindaja veendus, et tegu ei ole depressiooni all kannatava isaga, kes ise vajab abi, vaid passiivse ja hoolimatu isiksusega. Seega eestkosteasutus toetab AO’lt vanemaõiguse äravõtmist alaealise KO suhtes.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ja lapse määratud korras esindaja ja eestkosteasutused toetasid avaldust. AO esindaja jäi esitatud kirjalike seisukohtade juurde, milles vaidleb avaldusele vastu.

Kohus, tutvunud kirjalike tõenditega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseadus (PKS) § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti

5 Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus kuulas AO ära 14.01.2009 ja 20.05.2009 toimunud istungitel. AO ei nõustu vanema õiguste äravõtmisega. Ta soovib lapsega suhelda ning lapse ülalpidamiseks elatist maksta, kuid hetkel on töötu, aga plaanib ametlikult tööle minna. AO tunneb ennast peale traumat halvasti ja on tihti haige ning seega on raske liikuda ja ei saa last vaatamata minna. Samuti märgib AO, et avaldaja keeldub last näitamast ning tal on avaldajaga keerulised suhted ja ta ei taha avaldaja solvanguid kuulata. AO nägi last viimati jaanuaris 2008 ning elatist maksis detsembris 2007, ta möönab, et on jätnud lapse ilma vanemliku hoolitsuseta. AO’t on karistatud kriminaalkorras rahatrahviga 12 000 krooni auto ärandamise eest, karistus on kandmata. Perenõustamise kohta selgitab AO, et ei käinud seal, kuna leppisid nii avaldajaga kokku. Kohtumenetluse käigus on AO enda initsiatiivil lapsega kohtunud ühe korra, 06.04.2009 lapse sünnipäeval. Ta soovis veel lapsega kohtuda, kuid oli haige ning rohkem võimalusi ei tulnud.

Alaealise lapse määratud korras esindaja toetab avaldust, kuna on leidnud tõendamist AO soovimatus hoolitseda oma lapse eest ja huvi puudumine lapse käekäigu vastu. Huvi puudumine on väljendunud ka ülalpidamise andmata jätmises, sest isa ei ole tundnud endal vastutust ei ema ega lapse rahalise toimetuleku eest. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks isa ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Isa ei ole olnud võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda oma soovimatuse tõttu. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks AO’l jääda õigust nõuda ülalpidamist oma tütrelt.

Samuti toetavad avaldust eestkosteasutused, kes leiavad, et tegu ei ole depressiooni all kannatava isaga, kes ise vajab abi, vaid passiivse ja hoolimatu isiksusega, kes ei soovi osaleda oma tütre elus.

Vastavalt KO sünniaktile on KO ema OO ja isa AO (tl 14).

Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et AO ei ole täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel, hoolitsemisel ja lapse ülalpidamisel, kuigi AO väitel soovib ta lapsega suhelda. Enne kohtumenetlust ei olnud AO last näinud alates jaanuarist 2008 ja elatist maksnud alates detsembris 2007. Kohtumenetluse käigus on AO eestkosteasutuse initsiatiivil kohtunud lapsega ühe korra, 06.04.2009 lapse sünnipäeval. AO ei ole esitanud tõendeid ega usutavaid väiteid, miks ta ei ole lapse hoolitsemisest ja ülalpidamisest osa võtnud. AO väited tema haiguse kohta, et ta ei saa liikuda ja töötuse kohta on tõendamata ja alusetud. Samuti ei ole AO kasutanud kohtu poolt antud võimalusi lapsega kohtumiseks ning avaldajaga kokkulepete sõlmimiseks. 19.01.2009 kohtumäärusega suunas kohus OO ja AO perenõustamisse, et nad saaksid kujundada ühise seisukoha lapse hooldamisel ja lapse eest vastutamisel. Perenõustamine ei andnud aga tulemusi, kuna mõlemad vanemad koos ilmusid perenõustamisse ainult ühe korra 05.02.2009. Järgmisel korral 09.03.2009 ilmus ainult avaldaja ning 06.04.2009 kohtus terapeut eestkosteaustuse initsiatiivil AO , kus lepiti kokku ka järgmine kohtumine 30.04.2009, milline jäi ära, kuna AO teavitas oma haigestumisest ning kokku lepiti uus kohtumine 07.05.2009, kuhu kumbki osapooltest ei ilmunud ning teateid mitteilmumise kohta ei jäetud. 14.05.2009 vestles lastekaitsetöötaja mõlema vanemaga. Avaldaja sõnul teatas AO avaldajale, et ei saa tervislikel põhjustel nõustamisele minna ning, et terapeut on kohtumise ärajäämisest teadlik. AO teavitas lastekaitsetöötajat, et põdes grippi ning, et terapeut oli teatanud, et enam ei ole mõtet nõustamisele minna. Kokkuvõtvalt tõdes terapeut, et puudusid võimalused abi pakkumiseks, kuna protsessi takistas peamiselt AO vähene koostöövalmidus. Seega on tõendatud, et AO ei ole koostöövalmis ning ei soovi kujundada

6 seisukohta lapse eest hoolitsemiseks ja vastutamiseks. 19.06.2009 kohtumäärusega andis kohus AOle võimaluse näidata üles soovi lapsega suhtlemisel ning määras esialgse õiguskaitse korras kindlaks lapse ja isa suhtlemiskorra. AO, aga ei ilmunud ühelegi kohtumisele lapsega, seega on tõendatud AO täielik soovimatus osaleda KO elus. Samuti ei ole AO võtnud ühendust eestkosteasutustega ega vasta ka nende kõnedele.

AO käitumist saab kirjeldada kui vastutustundetut ja hoolimatut. AO on ilma mõjuvate põhjusteta jätnud täitmata kohustuse lapse eest hoolitseda ja last ülal pidada, isegi olukorras, kus talle on antud võimalus lapsega kohtuda ning talle on põhjalikult selgitatud lapsega kohtumise vajadust. AO ei tunne huvi lapse käekäigu, arengu ega toimetuleku vastu, isegi peale kohtumenetluse algatamist ei ole AO näidanud mingit huvi lapse vastu. Mõjuvaid põhjusi lapse hooldamata ja kasvatamata jätmiseks AOl ei ole.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna AO on ilma mõjuvate põhjusteta jätnud täitmata kohustuse lapse eest hoolitseda ja last kasvatada. Seega tuleb AO’lt vanema õigused ära võtta tütre KO suhtes.

PKS § 53 lg 4 kohaselt võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. PKS § 54 lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et antud asjas on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Taimi Kollom Kohtunik