3-08-1142/46 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1142 Haldusasi Helmut Pikmetsa kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 27.05.2008 otsuse nr 1-6/08/17722-2 tühistamiseks ja kaebuse esitajale juhiloa väljastamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Helmut Pikmets Vastustaja – Eesti Riiklik Autoregistrikeskus Menetluse alus ringkonnakohtus Helmut Pikmetsa apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2008. a otsus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Helmut Pikmetsa apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-1142 muutmata. Samuti jätta rahuldamata Helmut Pikmetsa esialgse õiguskaitse taotlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.04.1997 väljastati Helmut Pikmetsale juhiluba nr XXXXXXXX, millel oli kehtivuse lõppemise ajaks märgitud 04.04.2007.

19.05.2008 esitas H. Pikmets Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroole kirjaliku taotluse väljastada taotluse esitajale uus juhiluba ilma liiklusteooriaja sõidueksamit sooritamata. Taotleja väitel palus ta 13.05.2008 ARK Tallinna büroo ametnikul juhiluba XXXXXXXX välja vahetada, kuid ametnik keeldus sellest, väites et selleks on taotlejal eelnevalt vajalik taastada juhtimisõigus, sooritades edukalt liiklusteooriaja sõidueksami. ARK ametniku väide kae-

3-08-1142 2(9) buse esitajal juhtimisõiguse puudumisest on väär, sest taotleja suhtes ei ole kohaldatud liiklusseaduse (LS) §-de 42 ja 43 alusel juhtimisõiguse äravõtmist või kehtetuks tunnistamist.

ARK 27.05.2008 otsusega nr 1-6/08/17722-2 jäeti taotlus rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt.

LS § 24 lg 1 kohaselt on juhtimisõigust tõendav dokument juhiluba, mis kehtib LS § 25 lg 1 kohaselt 10 aastat. LS § 44 lg 3 kohaselt tuleb isikul sooritada juhtimisõiguse taastamiseks edukalt liiklusteooriaja sõidueksam juhul, kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates. Sama nõue tuleneb ka majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ja juhiloa vormid“ § 19 lg-st 1. Liiklusregistri andmete kohaselt kaotas taotleja juhiluba kehtivuse 04.04.2007, mistõttu puudus tal LS § 17 lg 1 ja LS § 24 lg 1 kohaselt alates 05.04.2007 õigus mootorsõidukit juhtida. Samast kuupäevast hakkas kulgema 12-kuuline tähtaeg, mille jooksul sai taotleda juhiloa vahetamist ilma liiklusteooriaja sõidueksamit sooritamata. Seega peab ARK LS § 44 lg 3 alusel nõudma taotlejalt enne juhiloa väljastamist liiklusteooriaja sõidueksami sooritamist. Taotluse rahuldamine oleks võimalik, kui ARK-l oleks alust ennistada haldusmenetluse seaduse § 34 alusel juhiloa vahetamiseks ettenähtud 12-kuuline tähtaeg.

2. H. Pikmetsa kaebuses taotleti kirjaga nr 1-6/08/17722-2 vormistatud ARK 27.05.2008 otsuse tühistamist ja ARK kohustamist väljastama kaebuse esitajale kehtiv juhiluba liiklusteooriaja sõidueksamit sooritamata. Põhjendused:

1) ARK tõlgenduse kohaselt ei lõppenud kaebuse esitaja 10-aastase tähtajaga juhtimisõigus 04.04.2007, vaid 04.10.2007, sest ARK 16.09.2005 otsusega nr 8453 peatati kaebuse esitaja juhtimisõigus 6 kuuks so ajavahemikuks 16.09.2005 kuni 15.03.2006;

2) Juhtimisõigus antakse isikule tähtajatult ning juhiloa kehtivus ei mõjuta juhtimisõigust. Seda tõlgendust toetab ka Riigikohtu 13.09.2006 otsus nr 3-1-1-76-06. LS § 44 lg 3 kohaldamine eeldab, et isikult on LS § 42 alusel juhtimisõigus ära võetud ja möödunud on 12 kuud juhiloa kehtivusest. Seega on kaebuse esitajal juhtimisõigus olemas;

3) Kui tõlgendada LS § 44 lg-t 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri määruse § 19 lg-t 1 nii, nagu seda teeb ARK, tuleb need jätta kohaldamata, sest need on vastuolus põhiseaduses sätestatud õiguspärase ootuse, õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetega. PS §-s 10 sätestatud õiguskindluse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima. Viidatud määruse § 8 lg 2 p-st 1 tuleneva nõudega läbida enne juhiloa vahetamist perioodiline tervisekontroll ei saa põhjendada eksamite sooritamise nõuet. LS § 44 lg 3 ebaselgus seisneb selles, et seadus ei sätesta juhtimisõiguse lõppemist seoses 10 aasta möödumisega juhiloa väljastamisest. Jääb ebaselgeks, miks peab isik, kellel on juhtimisõigus, tegema juhtimisõiguse saamiseks vajalikke toiminguid. Ebaselge ja vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega on nimetatud säte ka sellepärast, et kui lähtuda ARK tõlgendusest, et juhtimisõigus kehtib 10 aastat, pole selge, miks taastatakse juhtimisõigus 12 kuu jooksul pärast selle lõppemist, aga mitte enam 15 kuu möödudes juhtimisõiguse lõppemisest. Isik võib olla liiklusest eemal ka kogu juhiloa kehtivuse aja vältel, mistõttu ei ole õige põhjendus, et vaja on kontrollida liikluses 12 kuud mitteosalenud isiku teadmisi ja oskusi. Samuti on ebaõige võrdsustada liikluseeskirju oluliselt rikkunud isikud nendega, kes soovivad juhiluba vahetada pärast 12 kuu möödumist juhiloa kehtivuse lõppemisest.

3. Tallinna Halduskohtu 17.11.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused:

3-08-1142 3(9) 1) Õige pole kaebaja väide, et juhtimisõigus kehtib tähtajatult. Vastustaja leiab õigesti, et tulenevalt LS § 17 lg-st 1 ja § 24 lg-st 1, ei puudu isikul õigus mootorsõidukit juhtida mitte ainult siis, kui tema juhtimisõigus on ära võetud või kehtetuks tunnistatud, vaid ka siis, kui tema juhiluba on kaotanud kehtivuse. LS § 44 lg 3 ütleb selgelt, et kui isik 12 kuu jooksul juhiloa kehtivuse tähtaja möödumisest arvates ei ole oma juhiluba vahetanud, siis peab ta sooritama juhtimisõiguse taastamiseks liiklusteooriaja sõidueksami. Kui isik peab 12 kuu möödumisel juhiloa kehtivuse lõppemisest oma juhtimisõiguse taastama, siis isikul, kelle juhiluba on kaotanud kehtivuse, puudub järelikult õigus mootorsõidukit juhtida. Kuna kaebaja juhiluba on olnud kehtetu üle 12 kuu, on vastustaja õigesti kohaldanud LS § 44 lg-s 3 ettenähtud tagajärge ehk nõudnud enne uue juhiloa väljastamist teooriaja sõidueksami sooritamist;

2) LS § 44 lg 3 ei ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Normi grammatilisel tõlgendamisel võib esmapilgul jääda tõesti mulje, et liiklusteooriaja sõidueksami sooritamise kohustus on nii isikul, kellelt on juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks (LS § 44 lg 2), kui ka isikul, kes ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates. LS § 44 lg 2 tähendatud tagajärg on raskem, kuna see rakendub automaatselt juhul, kui isikult on juhtimisõigus karistusena ära võetud vähemalt 12-ks kuuks ja seda ei ole isikul, kellelt on juhtimisõigus ära võetud, võimalik vältida. LS § 44 lg 3 sätestatud tagajärg aga ei ole isiku jaoks vältimatu – isikul on võimalus juba enne juhiloa kehtivuse lõppemist esitada tervisetõend ja taotleda uut juhiluba, see võimalus säilib isikul ka 12 kuu jooksul pärast juhilubade kehtivustähtaja lõppu ja lisaks sellele on isikul ka pärast eelmainitud 12-kuuse tähtaja möödumist võimalus esitada HMS § 34 sätestatud korras juhiloa väljastamise kui haldusmenetluse tähtaja ennistamise taotlus;

3) LS § 44 lg 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 § 19 lg 1 pole vastuolus PS §-s 13 sätestatud õiguskindluse põhimõttega. Üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuv kehtestamine ei ole õiguspärase ootuse põhimõtte vastane, kui tagasiulatuva mõju tingib ülekaalukas vajadus. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et liiklusohutuse tagamine on normi tagasiulatuvaks kehtestamiseks ülekaalukas põhjus. Üksikisiku juhtimisõiguse kontroll läbi perioodilise tervisekontrolli nõude kehtestamise (LS § 281) ja üle 6 kuu, kuid alla 12 kuu liiklusest eemalviibimise puhul läbi liiklusteooria eksamii (LS § 44 lg 1) ning üle 12 kuu liiklusest eemalviibimise puhul läbi liiklusteooria ja sõiduoskuste eksami (LS § 44 lg 2 ja 3) on liiklusohutust tagavad põhjendatud üksikisikut koormavad nõuded.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Helmut Pikmetsa apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule uueks lahendamiseks. Põhjendused:

1) Halduskohus jättis käsitlemata kaebuse olulise põhjenduse ja asjakohased tõendid hindamata.

Viitega LS § 44 lg-le 3 on kohus samastanud juhiloa kehtivuse juhtimisõiguse olemasoluga. Vastuoluliselt on kohus samas jõudnud järeldusele, et alles pärast 12 kuu möödumist juhiloa kehtivuse tähtaja möödumisest puudub isikul juhtimisõigus ja tal tuleb see eksamite sooritamisega taastada.

Kuigi LS § 17 lg 1 kohaselt peab juhil olema mootorsõiduki juhtimisel kaasas juhiluba, ei sätesta LS § 17 lg 1 ega § 24 lg 1, et juhiloata on mootorsõiduki juhtimine keelatud. Väidet toetab ka LS § 201 lg 2 p 3, mille kohaselt kõrvaldatakse juht sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Sama säte peab dokumenti oluliseks ja annab õiguse juht sõiduki

3-08-1142 4(9) juhtimisest kõrvaldada üksnes siis, kui isikul puudub sõiduki kasutamist õigustav dokument. LS § 201 lg 2 ei sätesta juhi sõiduki juhtimisest kõrvaldamise alusena juhiloa puudumist. Kaebuse esitaja viitas Riigikohtu 13.09.2006 otsuse nr 3-1-1-76-06 seisukohtadele, milles kohus rõhutas, et juhtimisõigust ei saa samastada juhtimisõigust tõendava dokumendi olemasoluga ja kui juht ei täida LS § 17 lg-s 1 sätestatud kohustust, ei pane ta toime mitte LS § 741 lg-s 1 sätestatud tegu (sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta), vaid LS § 7435 sätestatud teo (sõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine). Selle kohtulahendi seisukohad jättis kohus tähelepanuta;

2) Leides, et juhtimisõigus ei kehti tähtajatult, jättis kohus täielikult käsitlemata kaebaja väited ja tõendid seoses juhtimisõiguse peatumisega (katkemisega) 6 kuuks, mistõttu lõppenuks ka vastustaja ja kohtu tõlgenduse puhul juhtimisõiguse tähtaeg 04.10.2007. Sellega rikkus kohus oluliselt protsessiõiguse norme;

3) Kohtu põhjendused LS § 44 lg 3 kooskõlast võrdse kohtlemise põhimõttega on asjakohatud. Ka LS § 44 lg 2 kohaldamine on välditav, kui isik käitub liikluses seaduskuulekalt. Küsimus taandub sellele, millised on need põhjused, miks peab oluliselt seadust rikkunud (joobeseisundis sõidukit juhtinud) isikut kohtlema sarnaselt isikuga, kes ei pane tähele, et dokumendi kehtivus on möödunud.

Kohtu põhjendused seoses õiguskindluse põhimõttega ei ole samuti õiged. Apellant peab vajalikuks märkida, et väide, nagu viibiks isik 12 kuud pärast juhiloal märgitud dokumendi kehtivuse lõppemist liiklusest eemal, on meelevaldne. Sama hästi võib isik viibida liiklusest eemal nt 9 aastat juhiloa väljastamisest ning on liikluses ohtlikum kui see isik, kes on 11 aastat (10 aastat juhiloa kehtivuse ajal ja 12 kuud pärast seda) liikluses osalenud.

Kaebaja väited õigusselguse osas on kohtuotsuses jäänud analüüsimata, mistõttu on kohtuotsus motiveerimata;

4) Apellant taotleb ka esialgse õiguskaitse kohaldamist ja vastustaja kohustamist kaebuse esitajale kehtiva juhiloa väljastamiseks kohtuotsuse jõustumiseni, kui ringkonnakohus kaebaja kaebuse rahuldab ja vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistab.

5. ARK vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata.

1) Jääb arusaamatuks, millest on apellant välja lugenud, nagu oleks kohus jõudnud järeldusele, et üksnes 12 kuu möödumisel juhiloa kehtivusest puudub isikul juhtimisõigus. Kohus on lahendis ilmselgelt sidunud omavahel mõisted „kehtiv juhiluba“ ja „õigus mootorsõidukit juhtida“. Viitamisega lisaks LS §17 lg-le 1 ja 24 lg-le 1 ka § 44 lg-le 3 on kohus selgitanud, miks ARK enne uue juhiloa väljastamist eksamite sooritamist nõuab;

2) Kohtulahend on piisavalt põhjendatud – selgitatud on nii kehtiva juhiloa olemasolu seost õigusega juhtida mootorsõidukit kui ka LS § 44 lg 3 vastuolu puudumist põhiseadusega. Ka kohtu arvates tuleneb LS § 17 lg-st 1 § 24 lg-st 1 keeld juhtida mootorsõidukit ilma kehtiva juhiloata. Riigikohtu lahend nr 3-1-1-76-06 ei ole antud asjasse puutuv ning juhtimisõiguse peatumine 6 kuuks ei lükka edasi juhiloa kehtivust;

3) Kohus on leidnud, et LS § 44 lg-s 2 sätestatud tagajärg on raskem kui LS § 44 lg-s 3 sätestatud tagajärg, kuna rakendub automaatselt juhul, kui isikult on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Sellega on kohus asunud sisuliselt seisukohale, et ebavõrdseid ei kohelda võrdselt (nagu apellant väidab). ARK nõustub selle põhjendusega – see, kas isikul on võimalus vältida liiklusrikkumiste toimepanemist ja seeläbi juhtimisõiguse äravõtmist ning seeläbi omakorda ka LS §

3-08-1142 5(9) 44 lg-s 2 sätestatud tagajärje kohaldamist, ei tee veel iseenesest LS § 44 lg-s 2 ja LS § 44 lg-s 3 ettenähtud sanktsioone võrdselt raskeks. LS § 44 lg-s 2 ettenähtud tagajärje saabumist on isikul oluliselt väiksem võimalus mõjutada kui LS § 44 lg 3 ettenähtud tagajärje saabumist, kuna liiklusrikkumise toimepanemisel tuleb eksamid igal juhul sooritada, kuid isikul, kes ei pane tähele juhiloa kehtivuse lõppu, on aega 12 kuud juhiluba ilma eksamiteta vahetada.

Kohus on otsuses käsitlenud LS § 44 lg 3 vastuolu nii seaduse tagasiulatuva jõu keelu kui ka õigusselguse põhimõttega ning on jõudnud järeldusele, et kõnealune norm ei ole põhiseaduse vastane. Õiguse puudumine mootorsõiduki juhtimiseks kehtetu juhiloaga on õigustatav liiklusohutusega ning seeläbi inimelu kaitsega – seadusandja on ettenäinud teatud protseduuri (tervisekontroll), mis tuleb teatud aja tagant läbida ning ilma seda tegemata puudub seega ka õigus mootorsõidukit juhtida. Seadusandja on tõepoolest eeldanud, et seadusekuulekad isikud liikluses ei osale, mistõttu tuleb ka nende liiklusalaste teadmiste säilimist läbi eksamite sooritamise kontrollida.

Õigusselguse põhimõttele vastavust on kohus kontrollinud otsuse p-s 7.2, milles on leidnud, et õigus mootorsõidukit juhtida on tulenevalt LS § 17 lg 1 ja § 24 lg 1 üksnes kehtiva juhiloa olemasolu korral. Seega ei teki vastuolulist olukorda, mil ühest küljest seadus ütleb, et juhtimisõigus kehtib tähtajatult ning teisest küljest tuleb isikul teha toiminguid, mis on aluseks juhtimisõiguse omistamisele, nagu on väitnud kaebuse esitaja.

6. H. Pikmetsa seisukohtades apellatsioonkaebuse vastuse suhtes märgitakse täiendavalt järgmist:

1) Kohtu järelduste vastuolulisus seisneb selles, et kui siduda juhiloa kehtivus ja juhtimisõiguse olemasolu (st juhtimisõigus kehtib samuti 10 aastat), siis on järeldus, et isik saab ka pärast juhtimisõiguse lõppemist eksamiteta juhiloa taastada, vastuolus käsitlusega, et juhiluba antakse õiguse tõendamiseks. See toetab kaebaja seisukohta, et ka pärast juhiloa kehtivuse lõppemist on kaebajal juhtimisõigus alles. Samuti toetab seda käsitlust Riigikogu menetluses olevas eelnõus 475 SE kavandatav regulatsioon, mis sätestab esmakordselt juhtimisõiguse peatumise juhiloa kehtivuse lõppemisest;

2) Apellant kordab, et tähelepanuta on jäänud väited juhtimisõiguse peatumisest ja Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-76-06 seisukohtadest. Lahend on asjakohane, kuna selgitab juhtimisõiguse (sh tõendava dokumendi kehtivusega) seonduvat. Samuti ei nõustu apellant väitega, et juhtimisõiguse peatumisel ei ole mingit tähendust juhtimisõiguse tähtaja kulgemisele. Selline lähenemine ei ole kooskõlas tähtaegade kulgemist käsitlevate põhimõtetega (vt TsÜS § 136 lg 2 ja § 168 lg 1, KarS § 81, MKS § 99);

3) LS § 44 lg 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 § 19 lg 1 on vastuolus PS §-s 13 sätestatud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega, samuti proportsionaalsuse põhimõttega. Ebaproportsionaalne on pärast 10 aasta möödumist ja liikluses osalemist kaebaja asetamine 12 kuu möödudes olukorda, kus ta peab tegema samad toimingud, mida pidanuks tegema isik, kellel ei ole kunagi juhtimisõigust olnud. Kaebaja seisukohta toetab ka uue liiklusseaduse regulatsioon, mis muudab nimetatud perioodi 5-aastaseks. Sätted on vastuolus ka õigusselguse põhimõttega, kuna ühest küljest ütleb seadus, et juhtimisõigus antakse isikule tähtajatult, ja teisalt kohustab seadus dokumendi kehtivuse lõppemisel tegema toiminguid, mis on aluseks juhtimisõiguse omistamisele. Kui juhtimisõigus lõpeb 10 aasta möödudes, siis kuidas on seletatav, et juhiluba väljastatakse eksamiteta isikule, kellel vastav luba puudub. Samuti ei ole vaidlusaluste sätete kehtimist võimalik mõistlikult põhjendada. Ka on ebaselge, miks tuleb seadusest aru saada nii, et kui juhtimisõigus on peatunud, siis ei saa isik oma õigusi kasutada, kuid teisalt õiguste kasutamiseks antud aeg ikkagi kulgeb edasi; selline regulatsioon on ka ebapro-

3-08-1142 6(9) portsionaalne. Võrdse kohtlemise põhimõttega on vastuolus liikluseeskirjade oluliste rikkujate kohtlemine sarnaselt isikutega, kelle dokumendi kehtivus on lõppenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

7. Vaidlus on tekkinud sellest, et kaebuse esitajale keelduti juhiloa väljastamisest.

LS § 24 lg 1 kohaselt on juhiluba juhtimisõigust tõendav dokument. Eeltoodust tulenevalt võib juhiloa väljastada isikule, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, sh isikule, kes on täitnud juhtimisõiguse taastamiseks seaduses ettenähtud tingimused.

Seega tuleb ARK poolt juhiloa väljastamisest keeldumise põhjendatuse kontrollimiseks hinnata, kas kaebuse esitajal oli juhtimisõigus.

8. Kaebuse esitaja väitel on tal juhtimisõigus, sest erinevalt juhiloast antakse isikule juhtimisõigus tähtajatult ning kaebuse esitaja juhtimisõigust ei ole temalt LS §-de 42 ja 43 kohaselt ära võetud või kehtetuks tunnistatud.

Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Kaebuse esitajal on õigus, et juhiloa kehtivust ning juhtimisõiguse olemasolu ei saa samastada. See ei tähenda, nagu ei võiks juhtimisõiguse olemasolu olla sõltuvuses juhiloa kehtivusest.

Liiklusseadus ei sätesta expressis verbis kõiki juhtimisõiguse lõppemise aluseid ja LS §-d 42 ja 43 ei ole juhtimisõiguse kaotamise juhtude osas ammendavad. See ilmneb LS 44 lg-st 3, mis reguleerib juhtimisõiguse taastamist olukorras, mil pole tegemist isikult juhtimisõiguse äravõtmisega LS § 42 tähenduses või juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamisega LS § 43 alusel. Nimelt näeb LS § 44 lg 3 ja sellega kooskõlas majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 § 19 lg 1 ette juhtimisõiguse taastamise tingimused juhuks, kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates. Et LS § 44 lg 3 ja viidatud määruse § 19 lg 1 kohaselt tuleb sättes viidatud isikul enda juhtimisõigus taastada, ilmneb nendest sätetest, et see isik on juhtimisõiguse kaotanud. Teistsugusel tõlgendusel oleks LS § 44 lg 3 täielikult ja majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 § 19 lg 1 osas, mis viitab LS § 44 lg-le 3, sisutu.

9. Seaduses ei ole tõepoolest määratletud juhtimisõiguse tähtaega. Kuid LS § 25 määratleb juhiloa kehtivuse tähtajad ning selle paragrahvi lg 1 kohaselt kehtib juhiluba kümme aastat (kui seaduse § 281 lõike 4 järgi kehtestatud nõuded ei näe ette lühemat tähtaega). On põhjust arvata, et juhiloa kehtivuse tähtaja määratlemise eesmärgiks polnud üksnes tagada dokumendi vastavus muutuvatele tehnilistele nõuetele, vaid ka juhi jätkuv vastavus juhtimisõiguse andmise tingimustele. Seda näitab ilmekalt asjaolu, et LS § 25 eristab esmase juhiloa kehtivuse tähtaega (2 aastat) juhiloa kehtivuse tähtajast. LS § 28 lg 1 kohaselt on juhtimisõiguse saamiseks mh nõutav isiku terviseseisundi vastavus kehtivatele nõuetele ja LS § 281 lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuht perioodiliselt läbima tervisekontrolli. LS § 281 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.09.2005 määruse „Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisetõendite vormid“ § 8 lg 2 p 1 kuni 07.06.2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt tuli perioodiline tervisekontroll läbida mh enne juhiloa vahetamist (käesoleval ajal sätestab määruse § 8 lg 2, et perioodilise tervisekontrolli peab juht läbima iga 10 aasta järel, mis on juhiloa kehtivuse tähtaeg). Juhiloa kehtivuse tähtaja

3-08-1142 7(9) eesmärk tagada isiku vastavus juhtimisõiguse andmise tingimustele näitab ringkonnakohtu arvates ka seda, et LS §-s 25 sätestatud tähtaja jooksul lõpeb ka isiku juhtimisõigus, kui enne nimetatud tähtaja lõppemist ei väljastata isikule uut juhiluba. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitaja juhtimisõigus lõppes 04.04.2007.

10. Kaebuse esitaja viidatud lahendis nr 3-1-1-76-06 leidis Riigikohus, et juhtimisõigust omavat juhti, kel pole sõiduki juhtimisel kaasas juhiluba või muud juhtimisõigust tõendavat dokumenti, ei saa karistada LS § 741 lg 1 järgi, mis näeb ette karistuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt. Selle lahendi asjaolud pole üle kantavad käesolevale vaidlusele. Riigikohtu lahendis avaldatud seisukoht, et juhtimisõigust ei saa samastada juhtimisõigust tõendava dokumendi olemasoluga, ei välista, et seadus võib siduda juhtimisõiguse olemasolu juhtimisõigust tõendava dokumendi kehtivusega. LS § 25 lg-st 1 ja § 44 lg-st 3 tulenevalt oli kaebuse esitaja juhtimisõigus lõppenud.

11. Kuna juhtimisõiguse lõppemine on LS § 25 lg 1 ja § 44 lg 3 kohaselt seotud juhiloa kehtivuse tähtaja lõppemisega, ei mõjuta juhtimisõiguse peatamine juhiloa kehtivuse tähtaega. Juba seepärast ei ole asjakohane kaebuse esitaja viide sellele, et ARK 16.09.2005 otsusega nr 8453 oli kaebuse esitaja juhtimisõigus ajavahemikuks 16.09.2005-15.03.2006 peatatud, ja arutlus tähtaja kulgemise peatumise mõjust tähtaja lõppemise ajale.

12. LS § 44 lg 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 § 19 lg 1 sätestavad juhtimisõiguse taastamise tingimuseks liiklusteooriaja sõidueksami sooritamise. Vaidlus puudub selles, et neid tingimusi kaebuse esitaja täitnud ei ole. Seega ei ole kaebuse esitaja enda kaotatud juhtimisõigust taastanud.

13. Kuna eeltoodud põhjendustel puudub kaebuse esitajal juhtimisõigus, pole tal õigust nõuda endale juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamist. Kehtetu juhiloa saaks kaebuse esitaja neist sätetest tulenevalt vahetada kehtiva vastu üksnes tingimusel, et ta sooritab edukalt liiklusteooriaja sõidueksami. Seega välistavad LS § 44 lg 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 § 19 lg 1 kaebuse rahuldamise.

14. Arutlemata selle üle, kas LS § 44 lg-s 3 sätestatud 12-kuulise tähtaja puhul on üldse tegemist menetlustähtajaga HMS §-de 33 ja 34 mõttes, nendib ringkonnakohus, et käesolevas asjas ei ole esitatud mingeid asjaolusid, mis annaksid alust kaaluda selle tähtaja ennistamist, kui ennistamine oleks seaduse kohaselt võimalik. Samas märgib ringkonnakohus, et taotluse rahuldamisest keelduvat haldusakti on asjakohatu põhjendada taotleja võimalusega esitada taotlus möödalastud menetlustähtaja ennistamiseks. HMS §-st 6, § 15 lg-st 2, § 36 lg-st 1 ja § 38 lg-st 1 tulenevalt tuleb menetluse läbiviijal hoolitseda, et asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad taotlused, tõendid jm teave, sh tähtaja ennistamise taotlus ja selle põhjendused, esitataks haldusmenetluses enne asjas otsuse langetamist.

II

15. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus kaebuse esitaja väidete alusel seda, kas LS § 44 lg 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 § 19 lg 1, millest tulenevalt on kaebuse esitaja juhtimisõiguse kaotanud ning omab võimalust juhtimisõigus taastada üksnes liiklusteooriaja sõidueksami sooritamise kaudu, on põhiseadusega kooskõlas.

16. Kaebuse esitaja väide LS § 44 lg 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 § 19 lg 1 vastuolust õiguspärase ootuse ja õiguskindluse printsiibiga on üldsõnaline ja ebamäärane. Kaebuse esitaja ei ole selgitanud, milles vastuolu seisneb. Õiguskindluse ja

3-08-1142 8(9) õiguspärase ootuse põhimõttega ei ole vastuolus, et seadus näeb ette juhtimisõiguse lõppemise ja taastamise tingimused. LS § 44 lg-st 3 tulenev piirang ei omanud tagasiulatuvat mõju – kaebuse esitajal oli võimalik sellega arvestada ja uute eksamite sooritamise vajadust vältida.

17. Kaebuse esitaja väitel tuleks LS § 44 lg 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 § 19 lg 1 kohaldamata jätta ka vastuolu tõttu õigusselguse põhimõttega.

Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (vt Riigikohtu üldkogu 22.12.2000 otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 10). Säte on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral (vt Riigikohtu üldkogu 28.10.2002 otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15).

Käesoleval juhul ei saa väidetav vastuolu õigusselguse põhimõttega olla asjas otsustava tähtsusega. Ringkonnakohus on LS § 44 lg-s 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 § 19 lg-s 1 sätestatud reeglite sisu ja kohaldatavuse käesolevas asjas tuvastanud (vt käesoleva otsuse p 8). Kuigi liiklusseaduse regulatsioon ei ole ülevaatlik ja selge selles mõttes, et juhtimisõiguse lõppemise alused ei ole ammendavalt, eraldi ja sõnaselgelt reguleeritud, on seadus käesoleval juhul siiski rakendatav. Seaduse selgema sõnastuse korral ei saaks kohus haldusasja lahendada teisiti. LS § 44 lg 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 § 19 lg 1 on eraldi võetuna selged vähemalt selles osas, et sätestavad üheselt ja täpselt juhtimisõiguse taastamise tingimused, mille täitmist kaebuse esitaja poolt on võimalik kontrollida.

Õigusselguse põhimõtte seisukohast on asjakohatud kaebuse esitaja väited LS § 44 lg-s 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 § 19 lg-s 1 sisalduva regulatsiooni põhjuste ja eesmärkide ebaselguse kohta. Regulatsiooni põhjendatust tuleb hinnata sätete kooskõla kontrollimisel proportsionaalsuse põhimõttega.

18. Meetme kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega hinnatakse läbi kohasuse, vajalikkuse ja mõõdukuse kategooriate.

Kohane on meede, mis sobib eesmärgi saavutamiseks. Enam kui 12 kuud kehtivat juhiluba ja juhtimisõigust mitteomanud isikule juhtimisõiguse taastamiseks liiklusteooriaja sõidueksami sooritamise nõude esitamises seisneva meetme eesmärgiks on tagada liiklusohutus ja vältida mootorsõidukite juhtimist isikute poolt, kelle sellekohased teadmised ja oskused on aja jooksul oluliselt kahanenud.

Ringkonnakohtu hinnangul on kõnealune meede eeltoodud eesmärgi saavutamiseks sobiv. Juhiloa kehtivuse lõppemisega seoses juhtimisõiguse lõppemise tõttu ei tohi isik mootorsõiduki juhina liikluses osaleda. Seega on ebaõige apellandi seisukoht, et eeldus, nagu viibiks isik 12 kuud pärast juhiloal märgitud dokumendi kehtivuse lõppemist liiklusest eemal, on meelevaldne. Eeldus, et õiguskuulekas isik ei juhi mootorsõidukit juhtimisõiguse ja seda tõendava dokumendi puudumisel, pole meelevaldne. Meetme sobivuse seisukohast on asjakohatu apellandi arutlus, et mootorsõiduki juhtimisõigust mittekasutav isik võib vastavad oskused minetada ka juhiloa kehtivuse ajal. Meedet ei saa pidada ebakohaseks üksnes seetõttu, et sellega ei ole võimalik liiklusest kõrvaldada kõik potentsiaalselt ohtlikud juhid.

3-08-1142 9(9) Ringkonnakohtu arvates on meede ka vajalik. Kohtule ei ole teada ühtki vahendit, mis oleks isikule vähem koormav kui liiklusteooriaja sõidueksam, kuid võimaldaks veenduda tema mootorsõiduki juhtimiseks vajalikes oskustes ja teadmistes sama hästi.

Meedet võib selle eesmärgi suhtes pidada ka mõõdukaks. Regulatsiooni kui terviku mõõdukuse hindamisel tuleb arvestada, et isikul on võimalik uute eksamite sooritamise nõuet vältida suhteliselt hõlpsalt, vahetades kehtetu juhiloa kehtiva vastu enne 12 kuu möödumist juhiloa kehtivuse lõppemisest.

Seega ei ole LS § 44 lg 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 § 19 lg 1 vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

19. Võrdse kohtlemise põhimõtte, täpsemalt õigusloome võrdsuse põhimõtte rikkumist seletab apellant väitega, et LS § 44 lg 3 kohaselt koheldakse teda sarnaselt liikluseeskirjade oluliste rikkujatega. Apellant peab silmas seda, et LS § 44 lg 2 kohaselt saab isik, kellelt on juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks, juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaja sõidueksami. LS § 42 kohaselt on juhtimisõiguse äravõtmine liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhivõi lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit.

Sellest väitest ei piisa õigusloome võrdsuse põhimõtte rikkumise tuvastamiseks. Apellanti kohtleb seadus samamoodi kui liikluseeskirjade olulisi rikkujaid väga paljudes õigussuhetes, kus erinevaks kohtlemiseks ei ole piisavat põhjust. LS § 44 lg-tes 2 ja 3 toodud isikute grupid sarnanevad selles, et mõlema puhul on alust eeldada isikute mitteosalemist liikluses mootorsõiduki juhina 12-kuulise perioodi vältel.

20. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et LS § 44 lg 3 ja majandusja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 § 19 lg 1 ei ole vastuolus põhiseadusega ning nende kohaldamata jätmiseks puudub alus.

III

21. Eeltoodud põhjustel ei ole halduskohtu otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks alust. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

22. Menetlusosalised ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlusi.

23. Apellatsioonkaebuses palus kaebuse esitaja kohaldada esialgset õiguskaitset, „kui ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud õigusvastaselt kaebaja taotluse rahuldamata või kui ringkonnakohus kaebaja kaebuse rahuldab ja vaidlustatud otsuse tühistab“. Kuna ringkonnakohus ei rahulda kaebust, ei rahulda ringkonnakohus ka esialgse õiguskaitse taotlust. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas on ringkonnakohus kaebuse esitaja määruskaebuse alusel kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlust juba lahendanud (10.07.2008 määrus tl 43-45) ja pidanud seda põhjendamatuks, leides, et kaebuse rahuldamise välistab LS § 44 lg 3 üheselt ja vaidlusalune piirang kaitseb avalikke huve. Käesolevas otsuses on ringkonnakohus asja sisulise läbivaatamise põhjal leidnud, et kaebus on põhjendamatu. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust juba kaebuse perspektiivituse tõttu.

Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus