2-08-23034/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 01. 10. 2009. a Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-23034

IG avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad Avaldaja: IG(ik XXX, elukoht XXX); Avaldaja esindaja N Revako (aadress XXX); Asjast puudutatud isik: JG(XXX, aadress XXX) Asjast puudutatud isik DG( sünd XXX); Eestkosteasutus: Tallinna Linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu Niine 2 Tallinn 10414

15.09.2009 Avaldaja: IG Avaldaja esindaja N Revako Puudutatud isiku DG esindaja adv H Tomberg AB Tibar & Partnerid Resolutsioon

Rahuldada osaliselt IG avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks ja määrata alaealise DG suhtlemise kord alljärgnevalt: 1. Laps viibib oma isa IG juures iga 4.nädala alates laupäevahommikust kuni järgmise laupäeva hommikuni. 2. Lisaks eeltoodule veedab IG lapsega 2 järjestikust nädalat oma suvepuhkusest. 3. Lisaks eeltoodule veedab IG lapsega 1 päeva lapse sünnipäeva paiku pooltele sobival jaanuarikuu päeval, isa sünnipäeval, isadepäeval, jõulupühade ajal, lihavõttepühade ajal ja jaanipäeva ajal. 4. Isal on õigus kohtuda lapsega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias või koolis, riigipühadega seotud üritustel, jms. Samuti on isal õigus teada lapse asukohta ja telefoni ning suhelda lapsega telefoni teel õhtuti kl.18.00 ja 20.00 vahel.

Menetluskulude jaotus

2 Menetluskulud jätta täielikult riigi kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.

Avalduse asjaolud 09.06.2008 esitas IG avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. IG ja JG abielust on sündinud XXX poeg DG. IG ja JG abielu lahutati jõustunud kohtuotsusega ts asjas nr 2-07-40426. 29.12.2007 sõlmisid lapse ema ja isa kokkuleppe lapsega suhtlemise korra kindlaks määramise osas. Avaldaja täidab kokkulepet nõuetekohaselt. JG ei täida kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Kuna avaldaja arvates JG ei või takistada avaldajat lapsega suhtlemast, on avaldaja avaldusega kohtusse pöördunud, et lapsega suhtlemise kord kindlaks määrata. Eestkosteasutuse Põhja-Tallinna Valitsuse kirjalik seisukoht, et kuna vanemate vahel on erimeelsused võiks laps elada kuus ühe nädala isa juures, vanematevahelisel kokkuleppel läheb isa aegajalt lapsele lasteaeda järele ning veedab osa oma puhkusest koos pojaga. Samuti on eestkosteasutus arvamusel, et ei ole midagi halba, kui isa reisib koos pojaga ka väljaspool Eestit. 13.06.2008 Harju Maakohtu määrusega on määratud alaealisele DG esindaja riigi arvel. Puudutatud isiku DG esindaja arvamus Lapse esindajana olen seisukohal, et perekondlike suhete selguse ja lapse õiguste tagamise huvides tuleks määratleda isa ja lapse suhtlemise kord. Kohtuistungil nõustus avaldaja, et laps ei saa viibida võrdselt ema ja isa juures. Avaldaja korrigeeritud seisukohtadest lähtudes koostasin isa ja lapse suhtlemise korra projekti. Ettepaneku kooskõlastasin avaldajaga ja edastasin J.G kahel korral postiga, kuid kahetsusväärselt J.G sellele ei vastanud. Seetõttu toetan lahendada I.G avaldus sisuliselt kohtumäärusega ja määrata IG suhtlemise kord alaealise poja DG alljärgmiselt: 1. Laps viibib oma isa IG juures iga 4.nädala alates laupäevahommikust kuni järgmise laupäeva hommikuni. 2. Lisaks eeltoodule veedab IG lapsega 2 järjestikust nädalat oma suvepuhkusest. 3. Lisaks eeltoodule veedab IG lapsega 1 päeva lapse sünnipäeva paiku pooltele sobival jaanuarikuu päeval, isa sünnipäeval, isadepäeval, jõulupühade ajal, lihavõttepühade ajal ja jaanipäeva ajal. 4. Isal on õigus kohtuda lapsega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias või koolis, riigipühadega seotud üritustel, jms. Samuti on isal õigus teada lapse asukohta ja telefoni ning suhelda lapsega telefoni teel õhtuti kl.18.00 ja 20.00 vahel. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused, eestkosteasutuse kirjaliku seisukoha ja alaealise esindaja arvamuse, leiab, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

Kohus menetleb käesolevat nõuet alates 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse sätete § 475-479, 550-553, 558 kohaselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PKS § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. PKS § 50 lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vanema nõudel vaidluse kohus. PKS § 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud,

3 mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. PKS § 58 ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 9 kohaselt on igal lapsel sünnihetkest alates õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt ning § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last.

Ka Riigikohtu 21.03.2007 otsuses 3-2-1-13-07 on antud juhised eelnimetatud õiguste ja kohustuste kooskasutuse kohta. Otsuse punkti 32 kohaselt ei pea kohus tagama lapsega suhtlemise korda kindlaks määrates vanemate võrdset õigust lapsega suhelda, kuid lapse huvidest lähtuvalt tuleb tagada lapse õigus suhelda temast lahus elava vanemaga. Otsuse punkti 33 kohaselt peab vanem oma õigusi teostades alati silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi hea usus. Vanema õigusi piiravad lapse huvid.

Kohus peab vajalikuks avaldaja osalust lapse kasvatamisel, et oleks tagatud lapse ja isa kontakti piisav säilimine. Asjas esitatud materjalidega leidis tõendamist, et vanemad ei ole jõudnud kokkuleppele lapse suhtlemise korras ning seetõttu on avaldaja nõue õigustatud. Kuna pooled ei ole suutnud siiani kokku leppida avaldaja ja lapse kohtumistes, ei ole otstarbekas jätta kohtumiste konkreetsed ajad poolte määrata.

Eelnimetatud määruse tegemisel juhindub kohus eelkõige alaealise lapse huvidest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata suhtlemiskord vastavalt lapse esindaja ettepanekule järgmiselt: 1. Laps viibib oma isa IG juures iga 4.nädala alates laupäevahommikust kuni järgmise laupäeva hommikuni. 2. Lisaks eeltoodule veedab IG lapsega 2 järjestikust nädalat oma suvepuhkusest. 3. Lisaks eeltoodule veedab IG lapsega 1 päeva lapse sünnipäeva paiku pooltele sobival jaanuarikuu päeval, isa sünnipäeval, isadepäeval, jõulupühade ajal, lihavõttepühade ajal ja jaanipäeva ajal. 4. Isal on õigus kohtuda lapsega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias või koolis, riigipühadega seotud üritustel, jms. Samuti on isal õigus teada lapse asukohta ja telefoni ning suhelda lapsega telefoni teel õhtuti kl.18.00 ja 20.00 vahel. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise asjas tehakse lahend lapse huvides. Antud juhul ei ole põhjendatud lapselt menetluskulud välja mõista, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta täielikult riigi kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik