2-09-27415/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-27415

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-27415 Tsiviilasi Kxxxxx Vxxxxxx hagi Axxx Pxxx vastu laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxxxx Vxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: ); Hageja lepinguline esindaja: jurist Rxxxx Pxxx (OÜ Legalitas; asukoht Endla 4, VI korrus, Tallinn 10142; e-post: raiko@legalitas.ee); Kostja: Axxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe-post: xxxxxxxx Kohtuistungi aeg 04.09.2009. a; 17.09.2009. a,

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Axxx Pxxxxxx KxxxxxxVxxxxxxxkasuks lapse GxxxxxPxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates 10.06.2009. a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxxx.

3. Välja mõista AxxxxPxxxxxx KxxxxxxVxxxxxx kasuks lapse Axxx-JxxxxxxxxPxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates 10.06.2009. a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxx.

4. Jätta rahuldamata Kxxxxx Vxxxxxx nõue Axxx Pxxxxxvastu laste ülalpidamiseks elatise saamiseks tagasiulatuvalt enne hagi esitamist alates 01.03.2009. a.

Menetluskulude jaotus:

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kxxxxx Vxxxxxxesitas 10.06.2009. a kohtule hagiavalduse Axxx Pxxxx vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel alaealised lapsed Gxxxx Pxxx ja AxxxxJxxxxxxx Pxxx. Lapsed elavad hageja juures. Kostja ei ole osa võtnud laste ülalpidamisest alates 01.03.2009. a. Selle aja jooksul on kostja maksnud hagejale 600 krooni taastusravi ja 500 krooni laste passide eest. Hageja on märkinud laps Gxxxx Pxxxx vajadusteks ühes kuus 6000 krooni ja laps AxxxxJxxxxxxx Pxxxx vajadusteks 6400 krooni kuus (kuluartiklid ühe lapse kohta ühes kuus: eluasemele 1500 krooni, toidule 2000 krooni, transpordile 500, sidekulud 200 - 250 krooni, tervishoiule 700 – 850 krooni, hügieenitarvetele

100 krooni, koolikohustuse täitmiseks 500 krooni, riietele-jalanõudele 300-400 krooni). Hageja sissetulek on 11 450 krooni kuus ja kostja sissetulek hagejale teadaolevalt on 15 000 krooni kuus. Pooltele kuulub kummalegi ½ osa kaasomandist elamus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostjale kuulub lisaks korter xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja palub kohtul kostjalt tema kasuks laste ülalpidamiseks välja mõista elatis 3630 krooni ühe lapse kohta kuus, s.o 3000 krooni + 21 % tulumaksuosa 630 krooni.

Kostja vaidles 22.06.2009. a kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja väitel ei ole ta rikkunud laste ülalpidamiskohustust. Pooled elasid koos ühise perena, 18.03.2008. a pangalaenuga kaasomandisse soetatud, eramus aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinnas kuni 01.06.2009. a. Pere ülalpidamises osalesid kuni nimetatud kuupäevani mõlemad pooled. xxxxxxxxxxxx eramuga seotud kulud (laenumakse, elekter, jm) on eramu soetamisest tasunud kostja. Alates 01.06.2009. a elab kostja pere lahus. Kostja on omal algatusel juunis 2009. a kandnud hageja pangaarvele raha summas 4400 krooni laste ülalpidamiseks. Kostja arvates on hageja elatisenõue põhjendamatult suur ja tõendamata. Kostja tugineb oma sellises väites Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ja TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiit 2004. a lõpus koostatud uurimistööle „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“. Vastavalt uurimistööle on ühe 7-13 aastase linnalapse ülalpidamiskulud 2182 krooni. Isegi kui oletada, et lapse ülalpidamiskulud oleksid võrreldes 2004. a lõpuga suurenenud, peaks vajalikud kulud tänasel päeval jääma seadusega määratud elatusmiinimumi (pool kehtivast miinimumpalgast ühe vanema kohta, s.o tänasel päeval 4350 krooni) piiridesse. Kostja arvates ei ole hagiavalduses paigas kulude proportsioonid kuluartiklite lõikes ja seda just võrreldes nimetatud uurimistööga. Kostja avaldas, et asi on võimalik lahendada kompromissiga.

Hageja teatas 16.07.2009. a kirjalikus arvamuses, et ei ole kostja seisukohtadega nõus. Hageja leiab, et antud juhul ei saa elatise arvutamisel aluseks võtta 2004. aasta uurimust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, kuna kulud on selle ajaga võrreldes tõusnud. Uuring tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. Arvestades tarbijahinnaindeksi ja tarbijahindade kasvu, mis 2004. a oli 3,0% (2247,46), 2005. a 4,1 % (2339,60), 2006. a 4,4 % (2442,50), 2007. a 6,6 % (2603,7) ja 2008. a 10,4 % (2874,48) oleks käesoleval hetkel lapse vanusegrupis 7-13 aastat elatamisele tehtud mõistlike kulutuste suuruseks 2470,20 krooni kuus. Selle järgi oleks mõlemale lapsele vajaliku elatise suuruseks kokku 2470,20 krooni pluss 2470,20 krooni, mis kokku teek elatisesummaks 4940,40 krooni. Sellele lisandub elatiselt tasumisele kuuluv tulumaks 1037,48 krooni, mis teeks elatise suuruseks kokku 5977,90 krooni. Hageja poolt nõutav elatis ei ole ülepakutud ka seetõttu, et mõlemad lapsed vajavad oma haiguse tõttu ravi, ravimeid ja toidulisandeid, mis ainuüksi maksavad 400 krooni kuus. Elatise määramisel arvestatakse kummagi vanema varalist seisundit. Hageja saab käesoleval ajal netopalgana kätte 9245 krooni. Kostja palk Lõuna-Eesti Päästekeskuses on 16 570 krooni. Hagejale teadaolevalt töötab kostja veel Sihtasutuses Tartu Kiirabi autojuhina. Hageja palus kohtul kostjalt laste ülalpidamiseks välja mõista elatis 2988,95 krooni ühe lapse kohta alates 01.05.2009. a kuni laste täisealiseks saamiseni.

Kostja teatas 10.08.2009. a kirjalikus vastuses, et on nõus hageja seisukohaga, et lapse elatamiseks tehtud mõistlikeks kuludeks käesoleval ajal on 2470,20 krooni kuus. Seega peaks kostja ühe lapse elatamisele tehtavatest mõistlikest kuludest kandma poole, s.o 1235,10 krooni kuus. Kostja on nõus elatist sellises määras maksma, samuti on ta nõus tasuma elatiselt tasumisele kuuluva tulumaksuosa 260 krooni, seega kokku 1495,10 krooni ühe lapse kohta kuus. Kostja arvates võiksid tänasel päeval ühele lapsele tehtavad mõistlikud kulutused olla vähemalt 3000 krooni kuus, millest üks vanem peaks kandma poole, s.o 1500 krooni. Kostja arvates võiksid mõistlikud kulutused lapse kohta ühes kuus olla kuluartiklite lõikes vähemalt järgmised: eluasemekulud 500 krooni, kulutused toidule 1000 krooni, kulutused transpordile

100 krooni, sidekulud 100 krooni, kulutused tervishoiule 200 krooni, kulutused hügieenitarvetele 100 krooni, kulutused koolile 300 krooni, garderoobikulud 400 krooni, muud ettenägematud kulutused 300 krooni, KOKKU 3000 krooni. Kostja arvamuse järgi võiks elatis olla vähemalt 1815 krooni ühe lapse kohta kuus. Kostja on seni maksnud ja on ka edaspidi nõus maksma elatist 2200 krooni ühe lapse kohta kuus. 11.09.2009. a kirjalikus vastuses muutis kostja oma seisukohta ja avaldas, et tema poolt makstav mõistlik elatis ühe lapse ülalpidamiseks peaks olema 2455 krooni kuus. Nimetatud summas sisaldub 2030 krooni elatis ja 425 krooni sellelt tasumisele kuuluv tulumaks. Kostja põhjendas arvestust sellega, et kuna poolte summaarsest sissetulekust 22 245 (hageja netosissetulek 9245 krooni ja kostjal 13 000 krooni) moodustab kostja sissetulek 58 %, siis tuleks temal kanda laste kuludest 58 % ja hagejal 42 %. Kostja on märkinud ühe lapse mõistlikeks kuludeks 3500 krooni kuus.

Kohus arutas kohtuistungil 04.09.2009 pooltega menetluse seisu ja väljavaateid poolte seisukohtadega arvestada. Seejärel kohtuistungil muutis hageja oma nõuet ja palus kohtul kostjalt välja mõista elatis 2500 krooni ühe lapse kohta kuus. Kostja vaidles elatisele sellises ulatuses vastu. Kostja teatas, et on nõus tasuma elatist 2400 krooni ühe lapse kohta kuus. Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida elatise maksmise osas kompromiss. Pooled kokkuleppele ei jõudnud ja kompromissi ei saavutanud. Kohtuistungile 17.09.2009 esitas kostja oma seisukoha, et vajalik elatis ühe lapse kohta on 2455 krooni kuus ja ta on pakkunud hagejale kohtuvälise kokkuleppe puhuks 2500 krooni kuus. Hageja jäi oma varasemate seisukohtade juurde ja palus määrata õiglase elatisraha.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hageja elatisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tegi kindlaks, et hagejal Kxxxxx Vxxxxxxxxja kostja Axxx Pxxxxx on kaks alaealist last: Gxxxx Pxpoolte kooselu lõppes. Poolte lapsed elavad pärast kooselu lõppemist hageja juures. Kostja ei ole maksnud laste ülalpidamiseks elatist hageja poolt nõutavas määras.

Kostja ei vaidle vastu elatise maksmise kohustusele. Kostja on avaldanud, et on nõus lastele elatist maksma ja ta on esitanud kohtule ka tõendid, et ta on hagejale laste jaoks raha kandnud alates 2009. aasta juunist 4400 krooni kuus kahe lapse kohta kokku (tl.28-30). Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja muutis menetluse kestel mitmel korral oma nõuet. Hagis palus ta kostjalt välja mõista elatise 3000 krooni koos tulumaksuga 21 % 630 krooni, kokku 3630 krooni ühe lapse kohta kuus. Hageja lõplikuks nõudeks kohtuistungil jäi elatis 2500 krooni ühe lapse kohta kuus, mille kohta ta oli nõus sõlmima kokkuleppe. Ka kostja muutis mitmel korral oma seisukohti lastele makstava elatise suuruse osas. Kohtuistungil oli kostja lõplik seisukoht, et mõistlik elatis, mida tal tuleks lastele maksta on 2455 krooni ühe lapse kohta kuus.

Kostja on tuginenud oma vastuväidetes Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ja 2004. a valminud Ene-Margit Tiidu poolt koostatud uuringule „Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika“, milles on leitud, et 7-13 aastase linnalapse ülalpidamiskulud on 2182 krooni kuus. Kohus leiab, et antud juhul ei saa elatise nõude lahendamisel aluseks võtta nimetatud uurimuses välja toodud elatisesummat. Nimetatud uuring võib olla vaid abiks lapse kulutuste osa leidmisel pere ühistest kulutustes ja lapse kulude diferentseerimisel vastavalt lapse vanusele, tema võimalikele erivajadustele ja elupiirkonnale (linn, vald). Vastavalt PkS § 61 lg-le 2 tuleb kohtul lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks määrata lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on avaldanud oma sissetulekuks on 9245 krooni (neto) kuus ja kostja 13 200 krooni kuus. Vaidlust selle üle poolte vahel ei ole. Poolte kaasomandis on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu, millel asuvas elamus hageja koos lastega elab. Kohtu hinnangul on nii hageja kui ka kostja varaline seisund selline, mis võimaldab anda lastele ülalpidamist laste vajalike kulutuste ulatuses, kuid suuremas määras, kui on minimaalne elatisemäär. Hageja on märkinud hagiavalduses ühe lapse kuludeks 6000 kuni 6400 krooni kuus. Hageja on laste vajadused välja toonud alljärgnevalt: eluasemele 1500 krooni, toidule 2000 krooni, transpordile 500, sidekulud 200 - 250 krooni, tervishoiule 700 – 850 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, koolikohustuse täitmiseks 500 krooni, riietele-jalanõudele 300-

400 krooni. Kostja on kulud vaidlustanud. Kostja arvates on hageja teinud lastele ülemääraseid kulutusi ja optimaalsed kulud ühe lapse kohta on 4400 krooni kuus, millest poolt summat on kostja hagejale asunud juba maksma. Kohtu hinnangul on hageja poolt märgitud laste vajadused kuluartiklite kaupa proportsionaalsed, kuid säästliku käitumise ja mõistlike kulutuste juures loeb kohus lastele vajalikeks kulutusteks kulud umbes 5000 krooni ulatuses kuus. Kohus leiab, et lapse vajadused heale toidule on tagatud ka siis, kui toidukulud on väiksemad kui 2000 (või 2500 ) krooni kuus, eriti arvestades, et kahe lapsega peres ei suurene kulud aritmeetilises progressioonis.

On õige, et lapsed on erivajadustega. Laps Gxxxx Pxxxxx on diagnoositud lülisamba xxxxxxxxxx mistõttu vajab ta ravivõimlemist ja massaaži ning ujumistreeninguid haiguse süvenemise vältimiseks (tl.46). Laps AxxxxJxxxxxxx Pxxxxx on diagnoositud ebatäiuslik luuteke ja hammaste kõvakudede haigus, mistõttu vajab iga päev D vitamiini ja lisaks ravivõimlemist luustiku ja lihaskonna tugevdamiseks (tl.47) Laste erivajadused nõuavad lisaväljaminekuid. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Seadusandja on eeldanud, et tavapäraselt kulub lapse ülalpidamiseks teatud summa ja määranud lapsele tehtavateks mõistlikeks kuludeks vähemalt miinimumpalga suuruse summa (4350), millest pool tuleb vanemal kanda. Arvestades poolte varalist seisundit, s.o mõlemad vanemad käivad tööl ja saavad keskmisest suuremat töötasu, ei tuleks laste kulude arvestamisel lähtuda seadusega ettenähtud miinimumist.

Kohtuistungil veendus kohus, et pooled on igakülgset arendamist ja õppimist toetavad ja edasipüüdlikud ja kohus leiab, et vanemad peaksid sellised arenemisvõimalused tagama ka oma lastele. Samas kulud lastele peavad olema mõistlikud ja põhjendatud. Hageja elatisenõudeks on 2500 krooni ühe lapse kohta kuus. Elatise määramisel tuleb arvestada ka, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt tulumaksu. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 kohaselt on tulumaksu määr 2009. aastal 21 %.

Arvestades hageja nõuet 2500 krooni kuus, tuleb tal maksta selliselt summalt tulumaksu 21 %, s.o 525 krooni. Seega lapse ülalpidamiseks jääks hageja poolt nõutavast summast 1975 krooni. See on allapoole seadusega ettenähtud elatise alammäära. Kostja on ka ise nõustunud, et elatis võib küündida peaaegu 2500 kroonini kuus. Vastavalt PkS § 51 lg-le 6 võib kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse kui:

1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Selliseid asjaolusid antud juhul ei esine. Ka kostja ise on väitnud ja nõustunud, et lastele tuleks elatist maksta vähemalt seadusega ettenähtud alammäära ulatuses. Nõue lastele elatise summas 2500 krooni ühe lapse kohta kuus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Hagiavalduses on hageja taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.03.2009. a. Vastavalt PkS § 70 lg-le 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja väitel ei võtnud kostja laste ülalpidamisest osa alates 01.03.2009. a kuni hagi esitamiseni, s.o 10.06.2009. a. Hageja väitis hagiavalduses, et pooled ei ela koos alates 01.03.2009. a. Hiljem hageja muutis oma seisukohti ja avaldas, et nad elavad kostjaga lahus alates maikuust 2009. a. Kirjalikus arvamuses (tl.21) on hageja avaldanud, et „kostja viibis 2009. a maikuu esimesel nädalal õpingutel sisekaitseakadeemias ning sealt tulles teatas, et hageja peab edaspidi lastega ise hakkama saama“. Sellest võib järeldada, et kuni maikuuni elati koos perena, ühises leibkonnas. Kostja seletas, et tema maksis maksud. Hageja on kohtuistungil seletanud, et tema maksis oma palgast kõik laste kulud ja kostja maksis muud kulud. Seega saab lugeda, et kooselu ajal on kostja võtnud kaudselt osa ka laste kulude katmisest ja seega puudub alus temalt elatise väljamõistmiseks kooselu ajal. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millal kooselu lõppes. Hageja väitel lõppes see maikuu alguses, kostja väitel 01.06.2009.a. Hageja on esmakordselt esitanud kostja vastu elatisenõude juunikuus. Pärast elatisenõude esitamist on kostja asunud hagejale elatist ka maksma. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on maksnud hagejale elatist alates juunikuust 2009. a 4400 krooni kuus (tl.10). Seega puudub kohtu hinnangul alus kostjalt elatise väljamõistmiseks enne hagi esitamist. PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 10.06.2009. a.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Ülle Raag Kohtunik