3-09-119/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-119 Haldusasi AS V.G.A.Kaubandus kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 10. oktoobri 2008. a otsuse nr 2-1/8566-1 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14. mai 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS V.G.A.Kaubandus apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja AS V.G.A.Kaubandus, esindaja v. adv Andres Hallmägi Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS V.G.A.Kaubandus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. mai 2009. a otsus muutmata. 2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS V.G.A.Kaubandus 26. augusti 2005. a taotluse alusel väljastas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 7. septembril 2005 Euroopa Ühenduse impordilitsentsi (AGRIM) EE I0025221 20 000 kg külmutatud veiseliha importimiseks. Litsentsi kohaselt on see kehtiv Eestis liha töötlemiseks (B toode) EÜ määruse nr 716/2005 alusel, kehtivusajaga kuni 2. jaanuar 2006.

3-09-119

2 AS V.G.A.Kaubandus esitas 10. oktoobril 2008 PRIA-le taotluse, milles palus teha litsentsil parandus ja märkida lahtris 20 B-toote asemele A-toode. Taotluse põhjenduse kohaselt töödeldi imporditud lihast tegelikult A-toodet, mitte B-toodet, mille tõttu ei vasta impordilitsentsil kajastatud informatsioon tegelikkusele ja seda informatsiooni tuleb muuta, kohaldades Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 art 26 lg-t 2.

PRIA 17. oktoobri 2008. a otsusega (vastuskiri) nr 2-1/8566-1 keelduti litsentsi muutmast. Otsuse kohaselt on impordilitsentsi väljaandmine ja selles kajastuvad andmed täies vastavuses taotleja poolt esitatud impordiõiguste ja impordilitsentsi taotlustega ning asjakohaste õigusnormidega. AS V.G.A.Kaubandus esitas 19. novembril 2008 vaide impordilitsentsi EE I0025221 muutmisest keeldumise peale ning palus keeldumisotsuse tühistada. PRIA 16. detsembri 2008. a vaideotsusega nr 10-10.13/5 jäeti vaie rahuldamata.

2. AS V.G.A.Kaubandus esitas 19. jaanuaril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 17. oktoobri 2008. a otsuse nr 2-1/8566-1 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt kehtib vaidlusaluse impordilitsentsi EE 10025221 lahtri 20 „Eriteave“ kohaselt litsents lihast B- toodete töötlemiseks. Tegelikult valmistab AS V.G.A.Kaubandus vinnutatud veiselihatooteid, mis kombineeritud nomenklatuuri kohaselt kuuluvad kaubakoodide CN 1602 ja CN 1601 alla ning on A-tooted. Vaidlustatava litsentsi taotlemisel lähtus AS V.G.A.Kaubandus valmistoodangu kirjeldusest, mille kohaselt on AS V.G.A.Kaubandus poolt toodetav toode A- toode. Haldusaktis olevat viga peab saama parandada ja on mõeldamatu, et selles olevad vead põlistuksid. Kuna vaidlustatav impordilitsents EE 10025221 on väljastatud AS V.G.A.Kaubandus taotlusel, peab see vastama aktsiaseltsi tegelikule tahtele ja tegelikule olukorrale.

3. Tartu Halduskohtu 14. mai 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: a) Kaebaja väide, et vaidlustatava litsentsi taotlemisel lähtus ta valmistoodangu kirjeldusest, mille kohaselt on tema toodetav toode A-toode, ei vasta impordilitsentsi taotluses esitatud andmetele, kus kaebaja seaduslik esindaja on omakäeliselt taotluse lahtrisse 20 märkinud: „Litsents on kehtiv Eestis liha töötlemiseks (B toode)“. Samuti on kaebaja poolt 27. mail 2005 vastustajale esitatud impordiõiguse taotluses kaebaja seadusliku esindaja poolt märgitud taotletava impordiõiguse tariifikvoodi numbriks 09.4058, millest määruse nr 716/2005 art 3 lg 2 teise taande kohaselt tuleneb õigus B-toodete valmistamiseks. Asjaolu, kas kaebaja valmistas imporditud veiselihast tegelikkuses A- või B-tooteid, ei oma käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust. Kaebaja pidi enne impordilitsentsi taotlemist jõudma selgusele, mida ta imporditavast kaubast toodab. b) Kaebuses ei ole kaebaja välja toonud oma nõude materiaalõiguslikku alust ja on viidanud ainult asjaolule, et litsents ei vastanud kaebaja tahtele. PRIA-le 10. oktoobril 2008 esitatud taotluses on kaebaja nõude õigusliku alusena tuginenud Euroopa Komisjoni määruse nr 1291/2000 art 26 lg-le 2. Nimetatud artikkel kohaldub ainult litsentsi kehtivusajal litsentsi parandustele tegemisele. Kuna kaebaja on litsentsiga antud õiguse realiseerinud ja litsentsi kehtivusaeg oli kaebaja poolt vastustajale taotluse esitamise ajaks möödunud, puudus vastustajal nii siseriiklikust kui Euroopa Ühenduse õigusest tulenev alus kaebaja taotluse rahuldamiseks. c) Kuna vaidlustatav otsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, puudub alus vaidlusaluse otsuse tühistamiseks.

3-09-119

3 ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. AS V.G.A.Kaubandus apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a) Halduskohus ei ole aru saanud vaidluse olemusest, mida kinnitab asjaolu, et kohus on motiveerinud pikalt asjaolusid, mille üle ei olegi vaidlust. Vaidluse olemus seisneb selles, kas haldusakti, mille kehtivusaeg on lõppenud, kuid mille mõju kestab üle kehtivusaja, puudutades seega adressaadi õigusi ja kohustusi, saab muuta. b) Väär on halduskohtu väide, et asjaolul, kas kaebaja valmistas imporditud veiselihast tegelikkuses A- või B-tooteid, ei ole käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust. Sellega väidab kohus, nagu ei saakski kord juba välja antud litsentsi muuta ja selles vigu parandada Iga haldusakti peab saama vigade ilmnemisel muuta, niisamuti ka impordilitsentsi. Igas haldusaktis olevat viga peab saama parandada ja on mõeldamatu, et selles olevad vead põlistuksid. Kuna vaidlustatav impordilitsents EE 10025221 on väljastatud AS V.G.A.Kaubandus taotlusel, peab see vastama AS V.G.A.Kaubandus tegelikule tahtele ja tegelikule olukorrale. c) AS V.G.A.Kaubandus ei vaidlusta kohtuotsuses toodud asjaolu, et tema seaduslik esindaja on omakäeliselt taotluse lahtrisse 20 „Eriteave“ märkinud: „Litsents on kehtiv Eestis liha töötlemiseks (B toode)“. Vaidlus ongi selles, et hiljem sai AS V.G.A.Kaubandus aru, et ta on eksinud ja tegelikult ei vasta tema taotlus tehioludele, sest tegelikult valmistab ta imporditud lihast A-tooteid. Vaidlustatava litsentsi taotlemisel lähtus AS V.G.A.Kaubandus valmistoodangu kirjeldusest, mille kohaselt on tema toodetav toode A-toode. d) Väär on halduskohtu seisukoht, nagu ei rikuks vaidlustatav haldusakt AS V.G.A.Kaubandus subjektiivseid õigusi ega piiraks vabadusi või nagu saaks haldusakt rikkuda kellegi õigusi ainult tema kehtivusajal. Antud juhul rikub AS V.G.A.Kaubandus tegeliku tahteavalduse väär kajastamine litsentsis AS V.G.A.Kaubandus õigusi ka pärast litsentsi lõppemist, mistõttu on vajalik selle sisu AS V.G.A.Kaubandus tahtega kooskõlla viimine.

5. PRIA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: a) Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et asjas ei oma tähtsust, kas kaebaja valmistas imporditud veiselihast tegelikkuses A- või B-tooteid ja et kaebaja pidi enne impordilitsentsi taotlemist jõudma selgusele, mida ta imporditavast kaubast toodab. b) Kuna PRIA lähtus impordiõiguse andmisel ja litsentsi väljaandmisel taotleja kirjalikest taotlustest ja asjakohastest õigusnormidest, siis on litsents välja antud õigesti ja litsentsil ei ole vääralt kajastatud AS V.G.A.Kaubandus tegelik tahteavaldus. c) Kuna AS V.G.A.Kaubandus taotles ja sai impordilitsentsi külmutatud veiseliha sisseveoks B-toodete valmistamiseks, siis oli tal õigus importida selle alusel veiseliha vaid B-toodete valmistamiseks. Kui litsentsiomanik valmistas imporditud lihast midagi muud kui B-toodet, siis kannab ta ka tagajärgede eest vastutust. Litsentsil märgitust erineva toote valmistamine toob endaga kaasa seaduses selleks spetsiaalselt sätestatud sanktsioonid, mitte ei ole aluseks väljaantud litsentsi tagantjärele muutmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et AS V.G.A.Kaubandus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

3-09-119

4 7. Halduskohus ei ole väitnud, et kord juba välja antud litsentsi ei saa muuta või selles vigu parandada. Halduskohus on asunud seisukohale, et käesoleval juhul puudus alus impordilitsentsi muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.

8. Haldusmenetluse seadus (HMS) võimaldab haldusakti muutmist kahel viisil – kas haldusaktis ilmse ebatäpsuse parandamisena (HMS § 59) või haldusakti kehtetuks tunnistamisega sarnasel viisil (HMS § 64 lg 1), st haldusakti kehtetuks tunnistamist reguleerivaid sätteid (HMS § 64-70) järgides.

9. Käesoleval juhul ei saa AS-i V.G.A.Kaubandus taotlust impordilitsentsi muutmiseks käsitada ilmse ebatäpsuse parandamise taotlusena HMS § 59 mõttes. Impordilitsentsi sooviti parandada selliselt, et seal oleks A-toote asemel märgitud B-toode. Euroopa Komisjoni määruse nr 716/2005 eristab veiseliha puhul A-toodet ja B-toodet, millel on erinevad kvaliteedinõuded. Sellest, kas impordilitsentsile on märgitud A- või B-toode, sõltub see, millist tootegruppi võib isik importida. Seega tähendaks impordilitsentsil tootegrupi muutmine haldusakti (impordilitsentsi) regulatsiooni muutmist. Tegemist ei oleks järelikult üksnes vea parandamisega haldusaktis, nagu väidab apellant, vaid haldusakti muutmisega haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsiooni järgides.

10. Sellisel viisil impordilitsentsi muutmiseks puudub haldusasjas alus. Halduskohus on õigesti leidnud, et impordilitsents vastab apellandi seadusliku esindaja poolt esitatud taotlustele. 24. mail 2005 esitatud impordiõiguse taotluses on märgitud kvoodi järjekorranumber 09.4058, mis vastavalt määruse nr 716/2005 art 3 p-le 2 tähistab B-toodet. Ka pärast impordiõiguse saamist esitas AS V.G.A.Kaubandus impordilitsentsi taotluse selgesõnaliselt just B-toote töötlemiseks (tl 34-45). Seega on AS V.G.A.Kaubandus soovinud impordilitsentsi just B-toote jaoks. Seega vastas haldusakt selle andmise ajal esinenud asjaoludele ning on järelikult õiguspärane.

Asjaolu, et AS V.G.A.Kaubandus importis või tootis imporditud lihast mitte B-toodet, vaid A-toodet, ei tähenda, et impordilitsents oleks ekslik või õigusvastane, vaid seda, et AS V.G.A.Kaubandus ise ei järginud vaidlusaluse impordilitsentsi tingimusi. See tähendab, et õigusvastane ei ole mitte haldusakt, vaid haldusakti adressaadi käitumine. Sellise olukorra lahenduseks ei ole impordilitsentsi muutmine apellandi soovitud viisil.

11. Apellandi väide, et ta sai hiljem aru oma eksitusest ja sellest, et ta valmistab hoopis A- toodet, ei muuda impordilitsentsi tagantjärele õigusvastaseks, kuna impordilitsentsi väljaandmisel lähtuti AS-i V.G.A.Kaubandus esitatud taotlustest. See, kas kaebaja eksis ja kas tema eksimus on vabandatav, tuleb lahendada juhul, kui kaebaja suhtes otsustatakse kohaldada sanktsioone.

12. Haldusmenetluse seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene praeguses olukorras alust impordilitsentsi muutmiseks ka õiguspärase haldusakti muutmise korras. HMS § 65 lg 2 võimaldab õiguspärast haldusakti isiku kasuks muuta üksnes edasiulatuvalt. Kuna vaidlusalune impordilitsents kehtis kuni 2. jaanuarini 2006 ning V.G.A.Kaubandus tagastas impordilitsentsi 8. märtsil 2006, siis on impordilitsentsi kehtivusaeg möödunud ning see on ka realiseeritud. Taotluse impordilitsentsi muutmiseks esitas apellant alles 2. oktoobril 2008. Sellises olukorras puudub võimalus impordilitsentsi edasiulatuvaks muutmiseks. Kuna haldusakti muutmine ei toimuks isiku kahjuks, ei kuulu kohaldamisele ka HMS § 66 lg-d 2-4. Samuti ei ole neis sätetes ette nähtud regulatsioon käesoleval juhul kohaldatav.

3-09-119

5 13. Kuna impordilitsents on õiguspärane ning selle muutmiseks AS V.G.A.Kaubandus soovitud viisil puudub õiguslik alus, siis on halduskohus õigesti märkinud, et PRIA otsus impordilitsentsi muutmisest keeldumise kohta ei riku AS V.G.A Kaubandus õigusi.

14. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. mai 2009. a otsus muutmata. HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda.

Ivo Pilving Agu Timmi Einar Vene