2-08-52449/15 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-52449 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.september 2009, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Tsiviilasi

S. L. hagi R. R. vastu lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks Tsiviilasja hind

16 200 krooni Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 03.aprilli 2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. R. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S. L. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-X, XXXXXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX) Kostja R. R. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X/XX-X, XXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 03.aprilli 2009 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Kõik menetluskulud jäävad kostja, R. R. kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

1. S. L. esitas 06.08.2008 Pärnu Maakohtule hagi R. R. vastu lapse ülalpidamiseks 2175 krooni suuruse elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust XX.XX.XXXX poeg A. R., kes elab hageja juures. Kooselu lõppes 2002.aastal. Kostja ei osale lapse kasvatamises ja alates maist 2008.a ei toeta last ka rahaliselt. Kuni märtsini 2008.a maksis kostja elatist vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 1000 krooni kuus. Siis leppisid nad kokku 1500 krooni suuruse elatise tasumises, mille kostja aprillis ka tasus. Alates maikuust kostja kokkuleppest kinni ei pea. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ja saab kuni detsembrini 2008.a vanemahüvitist 5631 krooni kuus, millele lisandub 600 krooni lastetoetus kahe lapse kohta. Alates jaanuarist jääb hageja sissetulekuks ainult lastetoetus krooni. Kostja töötab XXXXXX, firmas B. XXXXXXX- XXXXXXXXXXXX ja tema töötasu on mitteametlikel andmetel alates 15 000 kroonist kuus. Kohtuistungil avaldas hageja, et ta läks 2008.a detsembris tööle, saab brutopalka 8500 krooni kuus ning ta nõustus 1800 krooni suuruse igakuise elatise väljamõistmisega.

Kostja vastus

2. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele ei saatnud. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta on töötu ja tema ülalpidamisel on veel kaks last. Kostja oli nõus maksma elatist 1800 krooni kuus.

Maakohtu otsuse põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja alates 06.08.2008 elatise 1800 krooni kuus poja A. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni 08.02.2017. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

4. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada poolte poolt kohtus kokkulepitud ulatuses - 1800 krooni kuus - alates hagi esitamisest. Poolte kooselust on XX.XX.XXXX sündinud poeg A., kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks ei ole isa pärast kodust lahkumist elatist andnud. Poeg on käesoleval ajal juba koolipoiss ning vajab nii toitu, kehakatet kui ka õppevahendeid. Ema soovib poja ülalpidamiseks isa majanduslikku olukorda arvestades 1800 krooni kuus. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ja PKS § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk. Seetõttu on hageja poolt pojale küsitud elatis igati põhjendatud ning selles osas ei ole mingit eraldi põhjendamist vaja, sest see on isegi tunduvalt alla minimaalmäära. Kostjal vastuväiteid sellisele minimaalsele elatisele ei ole. Kuna isa jättis oma kohustused unarusse, tuleb kohtukulud panna tema kanda. Kohus rahuldas hagi

Apellatsioonkaebus

5. Kostja vaidlustas kohtuotsuse tervikuna. Kohus ei arvestanud otsuse tegemisel kostja majanduslikku olukorda ja asjaolu, et ta kasvatab veel kahte alaealist last ja tema ülalpidamisel on lapsehoolduspuhkusel olev abikaasa. Kohtuotsuse põhjendavas osas välja toodud faktid on ebaõiged. Vale on väide, et kostja ei ole pärast poolte kooselu lõppemist poja ülalpidamiseks elatusraha üldse maksnud. Kostja on teinud seda kogu aeg. Vaid viimasel aastal on maksed olnud kostja majandusliku olukorra tõttu ebaregulaarsed. Kostjal on seda võimalik dokumentidega tõendada, kuid kohus seda ei arvestanud. Kohus oli selgelt meelestatud hageja poolt. Kostja selgitusi arvesse ei võetud. Kohus käitus kostja suhtes üleolevalt ja ülbelt, püüdes teda oma kommentaaridega igati maha teha. Kohtus lepiti kokku, et tagasiulatuvalt, st hagi esitamise päevast alates raha ei nõuta ja maksmine hakkab alates kohtuotsuse tegemise päevast, kuid kohtuotsuses see ei kajastu. Lisaks ei öeldud kohtus midagi selle kohta, kes peab tasuma kohtukulud. Kostja praegune majanduslik olukord ei võimalda maksta igakuiselt kohtuotsusega väljamõistetud summat ega teha seda tagasiulatuvalt hagi esitamise päevast. Ka ei ole kostjal võimalik kanda kohtukulusid ega tasuda kohtutäituri poolt nõutud summasid, sh täituri tasu. Kostja soovib kohtuotsuse ülevaatamist, kuna kahtleb sügavalt kohtunik Mart Reino kompetentsuses.

Vastus apellatsioonkaebusele

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu otsus

7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.

8. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kohtuotsuse põhjendavas osas on märgitud ebaõigesti, nagu ei oleks kostja pärast poolte kooselu lõppemist lapse ülalpidamiseks elatusraha andnud. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja seda teinud alates 2008.a maikuust. See eksimus ei anna aga iseenesest alust lõppjärelduses õige kohtuotsuse tühistamiseks.

9. PKS § 60 lg 1 järgi on mõlemal vanemal kohustus ülal pidada oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses asjaolu, et ta on lapse ülalpidamiskohustust rikkunud. Vastupidi, ta kinnitab ka ise, et maksed on olnud ebaregulaarsed.

10. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Käesoleval ajal on kuupalga alammäär 4350 krooni ja seega PKS § 61 lg 4 järgi elatise miinimumsumma 2175 krooni kuus. Kohus võib PKS § 61 lg 5 järgi elatise suurust vähendada alla nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus mõistis antud juhul kostjalt elatise välja seadusega kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses. Kohtuistungi protokollist (t lk 19-20) nähtuvalt nõustusid nii hageja kui ka kostja 1800 krooni suuruse elatise väljamõistmisega. Kohtul ei olnud antud juhul alust kalduda elatusraha suuruse määramisel kõrvale poolte avaldatust, so summast, mida hageja oli nõus saama ja kostja nõus maksma.

11. Kohtuistungi protokollist nähtub, et pooltega arutati muu hulgas ka kostja majandusliku olukorraga seonduvaid asjaolusid, sh kostja töötust ja temal teiste ülalpeetavate olemasolu. Nende asjaolude ja kohtuniku selgituste tõttu nõustuski hageja saama elatusraha väiksemas suuruses, kui hagiavalduses märgitud. Seega puudub kostjal alus väita, et tema selgitusi arvesse ei võetud. Kostja etteheited kohtuniku erapooletu ja kohatu käitumise kohta ei ole asja materjali järgi kontrollitavad.

12. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et pooled oleks kokku leppinud selles, et kostjal tuleb 1800 krooni suurust elatusraha maksta kohtuotsuse tegemise päevast. PKS § 70 järgi mõistab kohus elatise välja elatisehagi esitamisest. Seega mõistis maakohus elatise õigesti välja alates 06.08.2008.

13. Ringkonnakohus mõistab kostja muret, et elatise maksmise kohustuse täitmine võib olla tema jaoks raske. Samas tuleb kostjal mõista lapse ülalpidamise kohustuse täitmise olulisust. PKS § 50 lg-tes 1 - 4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, ning vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Lapsevanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanema kohustus lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et vanemal lasub kohustus hankida sissetulekuid lapse ülalpidamiseks vajalikus ulatuses.

14. Menetluskulud jättis maakohus õigesti kostja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja.

Gaida Kivinurm Kaupo Paal Ande Tänav