2-09-37901/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3) Tsiviilasi nr 2-09-37901

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.september 2009a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-09-37901 Tsiviilasi Kxxxxx Pxxxx Bxxxxhagi Ixxx Vxxxxxxx vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxxxx Pxxxx Bxxxx isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxx Kostja: IxxxxVxxxxxxxx isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

Kxxxxx Pxxxx Bxxx hagi IxxxxVxxxxxxx vastu lapsele elatise nõudes rahuldada.

Mõista välja Ixxx Vxxxxxxxxxx( ik xxxxxxxxxxx) Kxxxxx Pxxxx Bxxx( isikukood xxxxxxxxxxxx kasuks lapse Rxxxxx Pxxx- Bxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus. Elatis välja mõista alates hagi esitamisest, s.o. 04.aprillist 2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxx.a. IxxxxVxxxxxxxxtuleb temalt välja mõistetud elatis kanda igakuiselt Kxxxxx Pxxxx Bxxx arveldusarvele Swedbank a/a 1102466114, selgitusega „elatis“.

Menetluskulude jaotus:

Menetluskulud jätta IxxxxVxxxxxxxx kanda. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Kxxxxx Pxxx- Bxxx esitas 04.08.2009a. Tartu Maakohtule hagi Ixxx Vxxxxxxx vastu lapsele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps Rxxxxx Pxxx- Bxxx( ik xxxxxxxxxxx), kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja väitel kulub lapse ülalpidamiseks 2500 krooni kuus. Hageja sisetulek on olnud alates 01.01.2009a ca 4000 krooni. Hageja elab oma ema juures 2- toalises korteris ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Hageja andmetel omab kostja 4- toalist korterit ja sõiduautot Mercedes- Benz. Hageja

2(3) palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks lapse, Rxxxxx Pxxxx Bxxx, ülalpidamiseks elatis 2500 krooni kuus+ tulumaksuosa, alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kostja on last rahaliselt toetanud k.a.juunis. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama hiljemalt 10.09.2009a. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määrus koos hagimaterjalidega on kostja elukaaslase poolt vastu võetud 25.08.2009a.( tl 6). TsMS § 313 lg 2 järgi loeb kohus materjali edastatuks. Kostja on kohtule vastanud ja esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute( palgatõend tl 12) ja väljaminekute( auto liising, kodulaen tl 9-10) kohta ning praeguse elukaaslasega kooselust sündinud lapse sünnitunnistuse( tl 11) ning palub kohut otsuse tegemisel nendega arvestada.

Kuna hageja hagiavalduses ja kostja kirjalikus vastuses on väljendanud oma nõusolekut, lahendada asi kohtuistungit pidamata ja võttes arvesse poolte esitatud tõendeid, leiab kohus, et asi on võimalik lahendada lihtsustatud korras ja loobuda asjas kohtuistungi pidamisest Kohus teatas sellest ka pooltele ja TsMS § 405 lg.2, lg.3 alusel selgitas neile võimalusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kumbki pool ei taotlenud ärakuulamist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Kxxxxx Pxxxx Bxxx hagi Ixxx Vxxxxxxx vastu lapsele makstava elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on xxxxxxxxxxa. sündinud poeg Rxxxxx Pxxx- Bxxx( sünnitunnistus tl.5). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 2500 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 525 krooni, kokku on hageja elatise nõue 3025 krooni kuus. Hageja on nimetanud lapse kulutusteks igas kuus alljärgneva: eluasemekulud 800eek, toit 200eek, transport 350eek, kulutused tervishoiule 300, hügieenitarvetele 350eek, riietele ja jalanõudele 500, kokku 2500 krooni. Hageja on soovinud seega kostjalt elatist suuruses, mis kataks kõik lapsele vajalikud kulud.

PerS § 49 järgi on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hageja sissetulek on olnud jaanuarist aprillini 2009a keskmiselt 4143.25 krooni kuus, hageja ei ole avaldanud Sotsiaalkindlustusametist saadavaid toetusi. Arvestades lapse sünniaega (16.06.2009) on tõenäoline ja seadusekohane, et lapse sünnile eelnes hageja sünnituspuhkus ja peale lapse sündi on hagejal õigus saada vanemapalka kuni lapse 14-kuu vanuseks saamiseni. Hageja elab emaga ühel elamispinnal, seega ei tule tal kanda kulutusi eluasemele kõigi kulude ulatuses, vaid tema enda ja lastele langevas osas.

Hageja poolt nõutav elatisesumma on seaduses ettenähtud elatise alammäära lähedal. Kuna hageja on soovinud elatisele ka tulumaksu lisamist, siis kohus järeldab, et nõutav summa 2500 krooni sisaldab ka tulumaksuosa. Kostja ei ole vaidlustanud lapse vajadusi ja nõutava elatisesumma suurust ega ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel. Kostja esitatud palgatõendist lähtuvalt on tema keskmine sissetulek käesoleval aastal olnud keskmiselt 9800 krooni kuus( tl 12). Kostja omandis on järelmaksuga soetatud sõiduauto Mercedes- Benz Vito ( tl 9) ja sellest tulenev liisingukohustus, kohustusena pangalaen korteriomandi soetamiseks( tl 10) ja

järelikult ka korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxx linn. Kostja laenu tagatiseks on ka hüpoteek korteriomandile asukohaga

3(3) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja ülalpidamisel on xxxxxxxxxx.a. sündinud alaealine laps (tl.11). Seega on kostjal kahe üheealise lapse ülalpidamiskohustus, laste emad on erinevad.

Kohus leiab, et arvestades lapse vanust praegu ( laps on 3-kuune), on hageja hinnang lapsele vajalikele kulutustele kokkuvõttes õige – 2500 krooni kuus. Samas on hageja ilmselt alahinnanud hügieenija toidukulutusi ja ülehinnanud eluasemekulusid. Hageja on soovinud elatisele tulumaksu lisamist. Hinnates poolte varalist seisundit, tuleb järeldada, et hageja on minimaalsete võimalustega varalises olukorras ja tema toimetuleku peab tagama igakuine sissetulek. Seni on tema igakuine sissetulek olnud minimaalpalga suurune. Kostja sissetulek on olnud kaks korda suurem kui hageja oma. Kostja on pidanud võimalikuks soetada endale vara arvestatavas väärtuses, võtta endale vara soetamiseks rahalisi kohustusi. Selle tulemusena on kostjal kinnisvara, mahtuniversaal tüüpi mootorsõiduk. Fakt, et finantsasutused on kostjat krediteerinud, viitab kostja heale maksevõimele juba varasemal perioodil. Selliste andmete põhjal tuleb kostja varaline olukord lugeda heaks. Kostjalt elatist välja mõistes hageja nõude alusel tuleb tõepoolest arvestada, et kostjal on kohustused ka teise väikelapse ülalpidamiseks. Kohus elatisesumma määramisel võtabki arvesse seda, et kostja on käesolevaks ajaks ennast kindlustanud eluks kõige vajalikuga ja tema sissetulek võimaldab ka laste ülalpidamise. Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks hageja taotletud määras, eriti võttes arvesse, et hageja on seotud imiku hooldamisega, mis piirab tema võimalusi panustada lapse ülalpidamisse rahaliselt. Kostja võimalusi teha pingutusi oma sissetuleku suurendamiseks ei piira miski. Väljamõistetav elatise miinimumsumma võib PkS § 61 lg.4 järgi olla 2175 krooni ja arvestades ka tulumaksuosa, on kohane mõista elatisena välja 2500 krooni kuus. Elatis mõistetakse välja PkS § 70 lg 1 alusel alates hagi esitamises, s.o.04.08.2009a. Kohus mõistab elatise välja PkS § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxx. Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus PkS § 63 lg 1 järgi elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Ü.Raag

4(3)