2-09-2585/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL (Hagi õigeksvõtul põhinev)

Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-09-2585 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28.09.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi AMM hagi H V vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.09.2009 Menetlusosalised Hageja: AMM , isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja esindaja määratud korras vandeadvokaat Annemarie Kunila, Kentmanni 20, Tallinn, epost: abyroo@yahoo.com Kostja: H V , isikukood XXX, elukoht XXX Resolutsioon Hagi rahuldada.

Tuvastada, et B M , (sündinud XXX, ik XXX, kelle kohta on tehtud Tallinna Perekonnaseisuametis sünniakt nr XXX, XXX) põlvneb H V `st, isikukood XXX, mille kohta teha kanne B M sünniakti.

Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata Tallinna Perekonnaseisuametile.

Menetluskulud.

Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja H V kanda.

Jätta asja menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust ja riigiõigusabist, täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude väljamõistmine toimub Eesti Vabariigi kasuks TsMS § 179 lg 4 alusel.

Tunnistada käesolev kohtuotsus kui hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta v tamata täidetavaks ( TsMS § 468 lg 1 p 1).

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

22.01.2009 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt tutvus raske vaimupuudega hageja 2006 aasta augustis interneti teel RATE portaali vahendusel 30- aastase H V ga.. Hoolimata oma ema L M ja teiste lähedaste inimeste keelust hakkas hageja H V t tema elukohas Elvas külastama, veetes seal ka öid, jäädes hiljem sinna ka elama. 2007 aasta alguses teatas hageja oma rasedusest kostjale, kes vastas, et last ei soovi, hageja tuli Tallinnasse oma ema juurde. Vahetult pärast kostja juurest äratulekut sai hageja temalt sõnumi, kus ta teatas, et sõidab Eestist ära. XXX sünnitas hageja tütre B M , isikukood XXX. Hageja on raske vaimupuudega ja ühest silmast pime, tema võimalused tööd leida on piiratud. Hageja taotleb DNA ekspertiisi. Hageja taotleb tuvastada, et tütar B M , isikukood XXX, põlvneb H V st.

Menetluse käik.

Kohus määras asjas korraldava istungi menetlusosaliste ärakuulamiseks 16.06.2009, asjaosalised nõustusid kohtu ettepanekuga läbi viia molekulaargeneetiline ekspertiis Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis.

Kostja seisukoht.

Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, nõustus ekspertiisi tulemustega, kus leiti, et H V isadus DNA analüüsi tulemuste alusel lapse suhtes ei ole välistatud ja ta saab suure tõenäosusega olla tema bioloogiline isa. 17.09.2009 toimunud kohtustungil võttis kostja hagi õigeks.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas tsiviilasjas on kostja hagi õigeks võtnud 17.09.2009 toimunud kohtuistungil, tema nõusolek on kantud kohtuistungi protokolli.

TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse, lg 4 kohaselt ei ole põlvnemisasjas kohus hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS §

444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja(te) õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine ei ole kohaldatav põlvnemisasjas ( TsMS § 444 lg 3 p 1), mistõttu arvestab kohus kostja õigeksvõttu, kuid hindab ka asjas esitatud tõendeid.

Kohtule on esitatud B M sünnitunnistus, millest nähtub, et ta on sündinud XXX, tema ema on AMM ning isa kohta kanne puudub. Perekonnaseaduse § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus lapse ema nõudel, lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus asub seisukohale, et menetluse käigus esiletoodud asjaolud võimaldavad tuvastada, et XXX sündinud B põlvneb kostjast. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kohtu ettepanekul on pooled läbinud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis DNA ekspertiisi ja uuringuakti nr XXXjärgi H V isadus DNA analüüsi tulemuste alusel lapse suhtes ei ole välistatud ja ta saab suure tõenäosusega olla tema bioloogiline isa. 17.09.2009 toimunud kohtustungil võttis kostja hagi õigeks.

Menetluskulud ja tsiviilhagi hind.

TsMS § 125 kohaselt on tegemist käesoleva hagi puhul hinnata hagiga, millelt tasutav riigilõiv on 5000 krooni. Hageja on taotlenud TsMS § 180 alusel riigi menetlusabi. Harju Maakohtu 08.05.2009 määrusega on hagejale antud riigipoolset menetlusabi ja vabastatud riigilõivu tasumisest ning antud õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub täies ulatus rahuldamiseke, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Liili Lauri kohtunik