2-09-38915/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-38915 Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi E.E. hagi R.E.i vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Hagihind

19 575 krooni (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

E.E. (IK xxx, elukoht: xxx)

R.E. (IK xxx, elukoht:xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R.E.ilt elatis hageja E.E. kasuks poja A.E.i (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 10.08.2009 kuni poja A.E.i (sünd xxx) täisealiseks saamiseni, so kuni 03.07.2023 või kuni lapse vajaduse või vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Kui hageja on saanud elatisabi, läheb elatisabi saaja nõue väljamakstud elatisabi osas üle riigile.

4. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele.

5. Jõustunud kohtuotsus saata teadmiseks Sotsiaalkindlustusametile.

Edasikaebe kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on E.E. hagi R.E.i vastu elatise nõudes. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise poja A.E.i, kes on sündinud 03.07.2005.a, ülalpidamiseks igakuiselt summas 2 175 krooni. Laps on hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt ei toeta.

2. Hageja taotles kohtult menetluse ajaks seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimist. 11.08.2009 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat R.E.it tasuma hagejale E.E.le menetluse ajal elatusrahana alaealise poja A.E.i ülalpidamiseks 2 175 krooni kuni kohtumenetluse lõppemiseni. Kohtule ei ole esitatud andmeid, kas hageja on pöördunud elatisabi saamiseks sotsiaalkindlustusameti poole ning kas talle on elatisabi määratud.

3. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja kohustas kostjat kirjalikult vastama. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastamata jätmisel võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte isiklikult 16.08.2009 (12). Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ega vastuväiteid hagile ei esitanud.

4. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning haginõue tuleb rahuldada.

7. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

8. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, § 61, § 70 lg 1. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 2 ja 3).

Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PkS § 61 lg 4). Kuupalga alammäär 2009. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär seega 2 175 krooni kuus. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni. Vastavalt PkS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 10.08.2009 ning kohus mõistab kostjalt elatise välja alates 10.08.2009.a.

9. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus E.E. hagi ja mõistab kostjalt R. E.ilt välja elatise hageja E.E. kasuks poja A.E.i ülalpidamiseks.

10. Kohtu 11.08.2009 määrusega kohustati menetluse ajaks R.E.it tasuma hagejale E.E.le menetluse ajal elatusraha poja A.E.i ülalpidamiseks alates 10.08.2009 kuni menetluse lõppemiseni. Kohus selgitas hagejale õigust esitada Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikule pensioniametile taotlus riigilt elatisabi saamiseks.

Kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas hageja on vastava taotluse pensioniametile esitanud ning kas talle on elatisabi määratud. Vastavalt elatisabiseaduse § 10 lg 1 läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend riigile läinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi suhtes. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused (elatisabiseaduse § 10 lg 2) Seega, kui hageja E.E. on riigilt saanud elatisabi, läheb elatisabina väljamakstu ulatuses hageja nõudeõigus ühe riigile.

Kohtunik