3-09-1444/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1444

Haldusasi S.J kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale (HKMS § 11 lg 3).

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 11 lg 8; § 471 lg 2). ASJAOLUD

1. 01.07.2009 saabus Tallinna Halduskohtule S.J kaebus, milles kaebaja taotles toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja märkis, et talle selgitati 30.06.2009 normi suuliselt, mis ei saa olla õiguspärane, kuna norm peab kaebajale olema teatavaks tehtud, näidates selle aluseks olevat normatiivset akti. Selgitatud normi kohaselt võib oma rahulolematuse valjuhäälne väljendamine olla hinnatud kui agressioon vangla töötaja vastu. Kaebaja leidis, et võib esitada taotluse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ehk normi rakendamise kohta. Teiseks oli kaebaja märkinud, et ametnik ei soovi allkirjastada enda poolt kinnipeetavale antud dokumenti. Kuna kõik on põhiseaduse kohaselt seaduse ees võrdsed, on kaebajal õigus võtta allkiri ka ametnikult. Kaebaja meelest ei ole õiguspärane ametniku keeldumine allkirjade andmisest. Kaebaja leidis, et ametniku allkirja on tal vaja enda õiguste tõhusaks kaitseks ja sellel on legitiimne eesmärk.

2. 10.07.2009 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus märkis, et toimingute õigusvastasuse nõue on küll esitatud tähtaegselt, kuid kaebusest ei selgu konkreetsed vangla või ametnike toimingud, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb kaebust täiendada, märkides konkreetselt, milliste toimingute õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb.

3. 27.07.2009 saabus kohtule kaebuse täpsustus. Kaebaja märkis esiteks, et rahulolematuse valjuhäälset väljendamist ei saa hinnata agressiooniks, kuna see on õigusvastane. Teiseks märkis kaebaja, et normatiivakti tutvustamata on ametniku toimingud õigusvastased. Kolmandaks selgitas kaebaja, et õigusvastane on ametnike tegevus, mis seisneb teo vahetu toimepanemise korral mitteteatamises ja pärast korrektuuri ettekande kätteandmises.

4. 12.08.2009 määrusega jättis kohus kaebuse uuesti käiguta, kuna kaebaja ei olnud oma kaebust täpsustanud. Kohus selgitas, et kaebaja peab välja tooma konkreetsed toimingud, mida ta vaidlustada soovib ning märkima põhjendatud huvi nende toimingute vaidlustamisel. Kohus lisas, et kohtul ei ole võimalik võtta seisukohta ebamäärase ja üldise rahulolematuse väljendamise põhjendatuse kohta, kuna puudub konkreetne toiming, mille õiguspärasust saaks kohus kontrollida.

5. 19.08.2009 kohtule saabunud täpsustuses märkis kaebaja esiteks, et agressioon peab vastama elule. Menetlusnormi ebaõige rakendamine viitab otseselt ebaõiguspärasele karistamisele. See rikub kaebaja õigust olla karistatud vastavalt seadusele ja ainult sellisel juhul, kui ta on seda rikkunud. Selline intsident juba leidis aset ja kaebajale oli määratud karistus, järelikult on fakti tuvastamine kaebajale vajalik tõhusaks kaitse ja õigeksmõistmise vahendiks. Teiseks märkis kaebaja, et tal on õigus olla algusest peale olla normiga tutvustatud talle arusaadavas keeles ja viisil. Kui normi pole tutvustatud, siis ei saa ka karistada. Kolmandaks selgitas kaebaja, et ebaõiguspärane normide rakendamine on jämedaim menetluse rikkumine, mis omakorda viib ebaseadusliku karistuseni. Kaebaja lisas, et tema huvi on arusaadav, kuna see juba viis ebaseadusliku karistamiseni ja kaebaja hakkab taotlema õigeksmõistmist ja talle mittevaralise kahju hüvitamist.

6. Kohus leidis, et kaebaja eesmärgiks kohtusse pöördumisel võis olla talle õigusaktide tutvustamata jätmise õigusvastasuse tuvastamine. Seetõttu palus kohus 15.09.2009 kohtunõudega vanglal edastada kaebaja poolt allkirjastatud teatis, mis tõendaks, et kaebajale on tema õigusi ja kohustusi tutvustatud. 18.09.2009 saabus kohtule vangla vastus koos allkirjalehe ja õigusaktide tutvustamise väljavõttega. KOHTU PÕHJENDUSED

7. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lõikele 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele. Kohus on jätnud kaebuse korduvalt käiguta, selgitamaks välja kaebuse esitaja tahet ning eesmärki kohtusse pöördumisel. Kohus hoiatas kaebuse esitajat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

8. Kaebaja ei ole käesoleva hetkeni kõrvaldanud kaebuse puudusi. Kohus märkis 12.08.2009 määruses, et kaebajal tuleb ära märkida konkreetsed vangla toimingud, mida kaebaja vaidlustada soovib. Kaebaja on oma viimases kaebuse täienduses 19.08.2009 selgitanud, et intsident juba leidis aset ja talle oli määratud karistus. Samas ei ole kaebaja kordagi selgitanud, millise intsidendiga on tegemist, ja millist konkreetset toimingut või haldusakti ta vaidlustab. Kaebaja lisas, et tal on õigus olla algusest peale olla normiga arusaadavas keeles ja viisil tutvustatud. Vanglalt saadud teabe ja dokumentide kohaselt on kaebajat tutvustatud õigusaktidega ning korduvalt antud talle õigusaktid kambrisse tutvumiseks. Kohus leiab, et käesolevast ei nähtu, et vangla oleks rikkunud oma kohustust tutvustada kaebajale norme ning kaebaja pole ka vastupidist tõendanud.

9. Kaebaja selgitas põhjendatud huvi osas, et tema huvi on arusaadav ning see viis juba ebaseadusliku karistamiseni ja ta hakkab taotlema õigeksmõistmist ja talle mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus märgib, et käesolevas kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja välja toonud, millise konkreetse haldusaktiga teda karistati ning kohtul ei ole seetõttu kaebuse eset, mida menetleda. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud ka kahju hüvitamise nõuet, seega ei saa kohus menetleda ka kahju hüvitamise taotlust. Kuna kaebaja ei ole toonud välja, mida ta üldse vaidlustada soovib ja seega kõrvaldanud kaebuse puudusi, tuleb kaebus selle esitajale tagastada.

10. HKMS § 11 lõike 3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. HKMS § 11 lõige 7 sätestab, et kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kuna kaebuse esitaja ei ole kaebuse menetlusse võtmist takistavat puudust käesoleva ajani kõrvaldanud, siis tuleb kaebus selle esitajale tagastada.

Kadriann Ikkonen kohtunik