3-09-1007/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-1007 Otsuse kuupäev 25.09.2009 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Kalev Mikkuse kaebus Tartu Vangla toimingute peale seoses kohtutäituri poolt esitatud täitenõuete täitmisega ning raha suunamisega vabastusfondi. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

08.05.2009 saabus Tartu Halduskohtule Kalev Mikkuse kaebus. K. Mikkuse arvates pöörab Tartu Vangla igakuiselt õigusvastaselt täitmisele summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale ja arestimisele ei kuulu. Kohus jättis 25.05.2009.a. määrusega kaebuse käiguta. Kuna kaebuses ei olnud sõnastatud kaebuse taotlust, kohustas kohus esitama kaebuse täpsustuse, milles tuleb märkida, kas kaebaja vaidlustab Tartu Vangla või kohtutäituri tegevust ning sõnastada sellest lähtuvalt konkreetne taotlus. Taotluse formuleerimisel tuleb lähtuda halduskohtumenetluse seadustiku §-st 6 ( tl 7).

26.05.2009 esitas Kalev Mikkus kohtule kaebuse täpsustuse, milles taotles Tartu Vangla poolt täitenõuete täitmisel tehtavate toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja moraalse kahju õiglast hüvitamist kohtu äranägemisel. Kohus tagastas kaebuse 04.06.2009.a. määrusega HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna Kalev Mikkusel on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata (tl 12).

08.06.2009 saabus halduskohtusse 04.06.2009.a. kohtumääruse peale Kalev Mikkuse määruskaebus. Mikkus selgitas määruskaebuses, et soovib muuta kaebuse taotlust ja palub käesoleva asja raames lahendada üksnes tema taotlus Tartu Vangla poolt täitenõuete täitmisel tehtavate toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus rahuldas Kalev Mikkuse määruskaebuse ja tühistas 04.06.2009.a.kohtumääruse kaebuse tagastamise kohta. Samas asus kohus seisukohale, et Kalev Mikkus ei ole täitnud kõiki Tartu Halduskohtu varasemates määrustes esitatud nõudeid kaebuse täpsustamise kohta. Kohus jättis Mikkuse kaebuse 11.06.2009.a. määrusega teist korda käiguta. (tl 17-19).

2 Kohtumääruse täitmiseks esitas Kalev Mikkus 14.06.2009.a. kaebuse täpsustuse (vigade paranduse), milles olid konkretiseeritud toimingud, mida ta vaidlustab, kuid olid esitatud ka täiesti uued kaebuse taotlused. Kaebaja taotles kohustada Tartu Vanglat vabastama vabastusfondist summa 6497 krooni ning kohustada Tartu Vanglat hüvitama talle kahju summas 3400 krooni.

17. juuni 2007.a. määrusega jättis kohus Kalev Mikkuse kaebuse veelkord käiguta. Kohtu veendumuse kohaselt ei olnud kaebuse esitaja ilmselt saanud aru sellest, millal on võimalik pöörduda kohtusse otse ja millal tuleb enne kohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus selgitas kaebuse esitajale, et ilma kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata on kinnipeetavatel võimalik pöörduda otse kohtusse üksnes vangla haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlusega. Kohus kohustas kaebuse esitajat teatama kohtule, milline on tema kaebuse lõplik taotlus (või taotlused) (tl 25-26).

21. juunil 2009 esitas K. Mikkus kaebuse täpsustuse. Kohus võttis 02.07.2009.a. määrusega kaebuse menetlusse. Pooled on teatanud kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kaebuse taotlus ja põhjendused.

Kalev Mikkus taotleb Tartu Vangla poolt täitenõuete täitmise ning raha vabastusfondi suunamise õigusvastasuse tuvastamist.

Kaebaja arvates on Tartu Vangla toimingud õigusvastased seetõttu, et vangla peab kaebaja tahte vastaselt kinni 70 % summast, mis igakuiselt kaebaja arvele laekub: 50% summast suunatakse täitenõuete täitmiseks ja 20% vabastusfondi. Kaebuse esitaja viibib Tartu Vanglas alates 05.09.2007.a. Ajavahemikul 05.09.2007- 05.09.2009 on kaebuse esitaja vanglasisesele arveldusarvele laekunud 8890 krooni, sellest on täitenõuete täitmiseks kinni peetud 3400 krooni ja vabanemisfondi hoiustatud 2623 krooni.

Kaebuse esitaja arvele igakuiselt laekuvast rahast pööratakse Vangistusseaduse § 44 lg 2 alusel tehtava mahaarvamisega täitmisele täituri nõuded summalt, mis täitemenetluse seadustiku järgi arestimisele ei kuulu. Täitenõuete täitmise ja raha vabastusfondi suunamise tõttu jääb kaebaja käsutusse summa, mis ei ole piisav vangistusseadusest tulenevate õiguste ja huvide rahuldamiseks. Rahaliste vahendite ebaseadusliku kinnipidamisega on rikutud kaebaja õigust kasutada telefoni, teostada õigust kokkusaamisele vanglas, ei ole võimalik tasuda elektrikulu, tellida ajakirju/ajalehti ja muretseda piisaval määral hügieenitarbeid.

Vastuseks Tartu Vangla poolt kaebuse kohta esitatud kirjalikule seisukohale märkis kaebuse esitaja, et vastustaja seisukoht nagu oleksid kinnipeetavad täielikul riiklikul ülalpidamisel ei vasta tegelikkusele. Oma väite kinnitamiseks esitas ta kohtule ülevaate summadest, mis kuluksid riietusele, kirjatarvetele, isikliku hügieeni vahenditele, spordiga tegelemiseks ja muudeks vajadusteks ( tl 41-42). Kinnipeetav vajab isiklikke rahalisi vahendeid selleks, et vangistuse ajal ennast täiendada ja valmistuda õiguskuulekaks eluks peale karistuse kandmist. Kaebuse esitaja arvates piiravad VangS § 44 ja TMS § 31 õigusvastaselt neid võimalusi, mida kinnipeetaval on vangistusseaduse muude sätete kohaselt õigus kasutada.

Tartu Vangla vastuväited kaebusele

Tartu Vangla leiab, et Kalev Mikkus'e kaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata.

3 Kaebuses märgitu kohaselt leiab K.Mikkus, et Tartu Vangla toiming, temale laekuvatelt summadelt kinnipidamiste teostamine on õigusvastane põhjusel, et mahaarvamised tehakse summadelt, mis on väiksemad ühe kuupalga alammäärast, viidates seejuures täitemenetluse seadustiku (TMS) § 133 lg 1. Samuti ei tohi vangla suunata raha vabastusfondi, kuna temale jääb vanglasiseseks kasutamiseks väga väike summa, mistõttu jäävad kasutamata teenuseid, mille eest on kinnipeetav vanglas kohustatud tasuma.

Kaebaja arvab ekslikult, et Tartu Vangla on arestinud tema raha. Arestimise aktid on koostatud kohtutäiturite poolt ning nendes märgitu alusel teostab vangla ainult kinnipidamisi vastavalt seaduses kehtestatule. TMS-s on arvestatud kinnipeetavate eripäraga, nad on täilikult riigi ülalpidamisel ning seetõttu on täitemenetluse teostamiseks ette nähtud eriregulatsioon.

TMS § 31 lg 1 sätestab rahalise nõude täitmise korraldamise vanglas, mille kohaselt vangla kannab kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 44.

Nimetatud normis viidatud vangistusseaduse (VangS) § 44 sätestab täpsemalt, kuidas vanglas kinnipeetavale laekuvad summad jagunevad. Kinnipeetavale laekuva rahasumma alammäära, mille suhtes jaotust ei tehta, kehtestatud ei ole. Seega teostatakse igalt kinnipeetavale laekuvalt summalt, selle suurusest olenemata VangS § 44 nimetatud kinnipidamised.

Kaebaja poolt viidatud TMS § 133 lg 1 sätestab, et arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa.

Eelkirjeldatud säte reguleerib kohtutäituri mitte vangla tegevust. Vangla täidab arestimisaktides märgitut. Kaebaja poolt kaebusele lisatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt on mõeldud krediidiasutusele, kus võib olla kaebaja hoiud või arveldusarve. Vangla ei ole krediidiasutus. Teine lisatud akt on nõude arestimise akt kinnipeetava sissetulekust ning selles puudub viide TMS § 133 lg-le 1 ning vangla täidab seda vastavalt aktis märgitule ja teostab kinnipidamisi TMS § 31 ja VangS § 44 märgitud alustel.

VangS § 44 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks.

Vabastusfondi summade hoiustamise võib lõpetada VangS § 44 lg 3 kohaselt pärast seda, kui vabanemisfondi on hoiustatud summasid kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani, samas võib VangS § 44 lg 4 kohaselt kinnipeetava soovi korral hoiustada vabanemisfondi suurema summa.

Eeltoodut arvestades ei ole Tartu Vangla toiminguga, kaebajale igakuiselt saadetud raha VangS § 44 lg-s 2 nimetatud alustel jaotamisel kaebaja õigusi rikkunud, kuna Tartu Vangla teostab toimingud seaduse alusel. Kaebaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et vabastusfondi kogunevat raha ei võeta temalt ära, vaid makstakse temale välja vabanemisel. Asjaolu, et kaebaja sooviks ühes kuus vanglas rohkem raha kulutada, ei ole veel tema õiguste rikkumine.

Kohtu otsus ja põhjendused

Kohus jätab Kalev Mikkuse kaebuse rahuldamata.

4 Kalev Mikkus taotleb Tartu Vangla poolt tema isikuarvele igakuiselt laekuvate summade arvelt täitenõuete täitmise ning raha vabastusfondi suunamise õigusvastasuse tuvastamist.

Vastavalt HKMS § 7 lg 1 teisele lausele võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohtule esitatud (korduvates) kaebuse täpsustustes märgitust lähtudes on kaebuse esitaja põhjendatud huviks jätkuvate õigusvastaste toimingute lõpetamine ( preventiivne huvi) ja ka soov esitada vangla vastu kahjunõue. Kohus on seisukohal, et Kalev Mikkuse poolt esitatud tuvastamiskaebus on lubatav.

Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Vangla toiming - temale laekuvatelt summadelt kinnipidamiste teostamine on õigusvastane põhjusel, et mahaarvamised tehakse summadelt, mis on väiksemad ühe kuupalga alammäärast. Siinkohal viitab kaebuse esitaja TMS § 133 lg-le 1. Raha vabastusfondi hoiustamine on kaebuse esitaja arvates õigusvastane seetõttu, et kaebuse esitajal jääb vanglasiseseks kasutamiseks liiga väike summa. Sellest ei jätku, et tasuda teenuste eest, mida kinnipeetaval on õigus kasutada, kuid mille eest on ta kohustatud ise tasuma.

Kohus on seisukohal, et viide TMS § 133 lg-le 1 ei ole asjakohane. Täitemenetluse seadustiku nimetatud säte räägib konto arestimisest krediidiasutuses. Kaebusele lisatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt on saadetud kaebuse esitajale teadmiseks, et arestitakse tema konto, aktil märgitu kohaselt krediidiasutuses Swedbank (tl 4). Asjassepuutuv on kaebusele lisatud teine akt - nõude arestimise akt kinnipeetava sissetulekust (tl 3). Selles aktis osundab kohtutäitur TMS §-le 31 ja VangS §-le 44.

Rahaliste nõuete täitmiseks vanglas on täitemenetluse seadustikus sätestatud erikord. TMS § 31 lg 1 kohaselt vangla kannab kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 44.

Vastustaja märgib õigesti, et kinnipeetavale laekuva rahasumma alammäära, mille suhtes jaotust ei tehta, kehtestatud ei ole. Seega teostatakse igalt kinnipeetavale laekuvalt summalt, selle suurusest olenemata VangS § 44 nimetatud kinnipidamised.

Õige on kaebuse esitaja seisukoht, et TMS-s § 31 ning VangS §-s 44 sätestatu piirab kinnipeetavale laekuva raha oma huvides kasutamise võimalusi. Samas ei ole kohtu arvates alust asuda seisukohale, et selline piirang on õigusvastane. Täitemenetluse algatamise aluseks on jõustunud kohtulahendid. Jõustunud kohtulahendite kui täitedokumentide alusel toimub võlgnikult võlgade sissenõudmine täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgade tasumise kohustus on ühesugune nii vabaduses viibival isikul kui kinnipeetaval. Seaduslik võlgade tasumise kohustus piirab rahaliste vahendite kasutamise õigust ja võimalusi kõikidel isikutel, nii vanglas karistust kandvatel isikutel kui vabaduses viibivatel isikutel.

VangS § 44 lg 2 sätestab rahaliste nõuete täitmise korra vanglas. Õige on vastustaja seisukoht, et võimaluste puudumine ühes kuus vanglas rohkem raha kulutada ei tähenda, et rikutakse kaebaja õigusi.

Raha kulutamise võimalused sõltuvad kinnipeetava sissetulekutest. Kinnipeetava kindlustamine tööga vanglas tähendaks võimalust suurendada tema sissetulekuid. Samas saab vangla kindlustada kinnipeetavad tööga vastavalt võimalustele (VangS § 38 lg 1).

Kohtu veendumusel on õige vastustaja väide, et rahaliste nõuete vanglas täitmise korra kehtestamisel on arvestatud kinnipeetavate eripäraga, st asjaoluga, et nad on riigi ülalpidamisel.

5 Riiklik ülalpidamine tähendab kohtu arvates seda, et riik tagab vangistuses viibivatele isikutele elementaarsete vajaduste rahuldamise riigi kulul. Kinnipeetavatele peavad riigi kulul olema tagatud nõuetele vastavad elamistingimused (kamber) ja toitlustamine, vajadusel vangla riietus, võimalus lugeda raamatukogus üleriigilisi ajalehti ja ajakirju, jälgida üldkasutatavates ruumides TV saateid, antud võimalus tegelda kehakultuuriga. Riigieelarvest finantseeritakse põhi- ja keskhariduse ning kutsehariduse omandamine vanglas ning tervishoiuteenuste osutamine.

On loomulik, et vangistusseaduses sätestatud täiendavate võimaluste kasutamine saab toimuda kinnipeetava enda kulul. Nii kannab kinnipeetav elektriseadmete kasutamise kulud juhul, kui tal on lubatud omada isiklikku raadiot või televiisorit või muid elektriseadmeid, oma tarbeks ajalehtede või ajakirjade tellimise eest tuleb kinnipeetaval samuti ise tasuda. Kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise kulusid ei pea tingimata tasuma kinnipeetav, seda võib teha ka kokkusaamisele tulnud isik. Kirjavahetuse pidamiseks on lubatud saata vanglasse kirjaümbrikke ja marke.

Summade hoiustamine vabastusfondi toimub kinnipeetava huvides, et vabanemisel oleksid olemas esmaseks toimetulekuks vajalikud vahendid. Vabastusfondi hoiustatud raha makstakse välja vabanemisel. Vabastusfondi summade hoiustamise võib lõpetada VangS § 44 lg 3 kohaselt pärast seda, kui vabanemisfondi on hoiustatud summasid kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani, samas võib VangS § 44 lg 4 kohaselt kinnipeetava soovi korral hoiustada vabanemisfondi suurema summa.

Kohtu veendumuse kohaselt ei ole TMS §-s 31 sätestatud rahaliste nõuete täitmise kord ja VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kinnipeetavale laekuvate rahaliste vahendite jaotus vastuolus vangistuse täideviimise eesmärgiga (VangS § 6 lg 1) ega Euroopa Ministrite Komitee soovitusega liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta /(Rec (2006) 2/. Tartu Vangla tegevus kaebuse esitaja vastu suunatud rahaliste nõuete täitmisel ja kaebuse esitajale igakuiselt laekuvate rahaliste vahendite osaline suunamine vabastusfondi on toimunud õiguspäraselt.

Eeltoodud põhjustel jääb kaebus rahuldamata.

Mai Saunanen kohtunik