2-09-7006/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 25.september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-09-7006 T.P. versus A.O. hagi põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks Määruse tegemine kirjalikus menetluses Kohtunik Kalev Kuningas Hageja T.P. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxx-x xxxxxxxx) Kostja A.O. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-xx xxxxx) Kostja esindaja Katrin Starkopf

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1. Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-09-7006 menetluse kompromissiga. Pooled käisid Tartus perekonnaseisuasutuses ning lasid teha poja xxxx xxxx xxxxxxxxx sünniakti muudatuse. Sünniakti märgiti isana kostja ning väljastati uus sünnitunnistus. 2. Pooled lepivad kokku ja tunnistavad vastastikku, et hageja kohustub perioodi 19.02.2008.a - 31.05.2009.a eest tagasiulatuvalt tasuma kostjale elatist 13000 (kolmteist tuhat) krooni. Nimetatud summa kohustub kostja tasuma hagejale igakuiselt 12 osamaksena, mille suuruseks on 1083 krooni. Osamaksed tasub kostja kuni võla täieliku tasumiseni iga vastava kalendrikuu 15-ndaks kuupäevaks hageja arveldusarvele nr xxxxxxxxxx Swedbank AS-is. Esimese osamakse tasumise tähtpäev on 15. juuli 2009.a. 3. Pooled lepivad kokku, et alates juunist 2009.a kohustub kostja igakuiselt tasuma hagejale elatist poja xxxx xxxx xxxxxxxxx ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, milleks on 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni. Nimetatud summa kohustub kostja tasuma hagejale igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks hageja arveldusarvele. 4. Hageja loobub põlvnemise tuvastamise taotlusest kostja vastu.

5. Poolte menetluskulud jäävad Poolte endi kanda. Muud otsustused

2. Seoses menetluse lõpetamisega:

2.1 jaotada menetluskulud ja jätta need kompromissi kohaselt poolte endi kanda;

2.2 toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist.

17.septembril 2009 esitas kostja esindaja kohtule seisukoha, mille kohaselt palub ta jätta tähelepanuta riigilõivu osas kompromissi punktid 5 ja 8. Kostja esindaja palub kinnitada kompromiss ja lõpetada asja menetlus.

Kompromissi kohaselt pooled menetluskulude nimekirju esitada ei soovi.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kuivõrd 17.septembril 2009 kohtule esitatud kostja esindaja seisukohast tulenevad asjaolud ei riiva hageja õigusi, siis peab kohus mõistlikuks kompromiss kinnitada arvestades eelmärgitud seisukohas esitatud asjaolusid. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Kalev Kuningas

Kohtunik