Legislator Case Law & Legislation
2-09-884/3 AI generated

2-09-884/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-09-884/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Kohtuasi K.L.i hagi V.L.i vastu lastele elatise nõudes Hageja K.L. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-x xxxxxxxx ) Hageja esindaja Advokaat Pille Toom Kostja V.L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx-x xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Asja läbivaatamise kuupäev 21.september 2009

Legislator headnote

AI generated

2-09-884/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Keywords

AI generated
parental alienation syndrome living expenses childcare allowance change of residence changed financial circumstances delayed asylum application
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-09-884 Otsuse kuupäev 24.september 2009

Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Kohtuasi K.L.i hagi V.L.i vastu lastele elatise nõudes Hageja K.L. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-x xxxxxxxx ) Hageja esindaja Advokaat Pille Toom Kostja V.L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx-x xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Asja läbivaatamise kuupäev 21.september 2009

Resolutsioon Välja mõista V.L.ilt K.L.i kasuks elatis S L ( sündinud xx.xxxxxxxxx xxxx) ülalpidamiseks 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus alates 21.septembrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni ja elatis S L ( sündinud xx.xxxxxx xxxx) ülalpidamiseks 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus alates 21.septembrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Välja mõista V.L.ilt K.L.i kasuks tagasiulatuvalt elatis S L ( sündinud xx.xxxxxxxxx xxxx) ülalpidamiseks 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus alates 21.septembrist 2008 kuni 20.septembrini 2009 ja elatis S L ( sündinud xx.xxxxxx xxxx) ülalpidamiseks 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus alates 21.septembrist 2008 kuni 20.septembrini 2009.

Viivitamata täidetavaks tunnistada elatis alates 21.septembrist 2009.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud Hagiavalduse järgi poolte abielu on lahutatud 30.oktoobril 2008. Abielust on sündinud xx.xxxxxxxxx xxxx poeg S L ja xx.xxxxxx xxxx poeg S L .

Kostja jättis pere maha märtsis 2008, s.o. ajal mil hageja ootas teist last ja suundus elama uue elukaaslase juurde. Peale lahkuminekut kostja lapsi ülal pidada pole aidanud.

Hageja sissetulek on emapalk 3909 krooni ja lapsetoetus 600 krooni.

Hageja taotleb, et kostjalt mõistetaks välja elatis 3000 krooni kuus kummagi lapse ülalpidamiseks, välja mõista elatis ka tagasiulatuvalt alates 01.04.2008 poeg S ülalpidamiseks ja alates 01.08. 2008 poeg S ülalpidamiseks.

Kostja kohtule hagi kohta ei vastanud.

Kohtuistungil leppisid pooled kokku elatise maksmises alljärgnevalt: Hageja nõustub elatise suurusega 2175 krooni kuus lapse kohta ja palub see välja mõista tagasiulatuvalt aasta arvestades kohtuistungi kuupäevast. Kostja võttis omaks hageja ettepaneku ja on nõus elatise väljamõistmisega hageja kohtuistungil pakutud nõude suuruses.

Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. TsMS § 231 järgi ei ole tsiviilkohtumenetluses vaja tõendada asjaolu, mille kohus loeb üldtuntuks või mille teine pool omaks võtab. TsMS § 231 lg 2 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus leiab, et kuna pooled saavutasid kokkuleppe, millega mõlemad ka nõus olid ja seda kohtuistungil kinnitasid, tuleb välja mõista elatis kostjalt S L ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 21.septembrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni ja elatis S L ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 21.septembrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti välja mõista tagasiulatuvalt elatis S L krooni kuus alates 21.septembrist 2008 kuni 20.septembrini 2009 ja elatis S L ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 21.septembrist 2008 kuni 20.septembrini 2009.

Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osavõi solidaarvõlgnikena.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Silvi Maiste kohtunik