2-08-79064/16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-79064 Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2009.a. Kuressaares Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar, sekretär Elle Kuusksalu Tsiviilasi K R hagi A A vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K R ( )

Kostja: A A ( )

Kostja esindaja: Eero Lapp (EL Invest OÜ Õigusbüroo Eero Lapp, Tallinn tn1 93801 Kuressaare linn)

Asja läbivaatamine Kohtuistungil 14. Septembril 2009.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostja A A’ alt hageja K R kasuks elatis alates 24. novembrist 2008.a. laste H A ) ja H A (ik. ülalpidamiseks 2175 krooni lapse kohta kuus, so. 4350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni kuus kuni tütre H Aa täisealiseks saamiseni ( ) ja sealt edasi 2175 krooni kuus kuni poja H A täisealisuseni (.) kuid mitte vähem, kui seadusega lapse kohta kehtestatud minimaalmäär kuus, milleks on ½ Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Otsuse täitmisel võlgnevuse arvutamisel arvata võlgnevusest maha kostja poolt 09.06.2009.a. tasutud elatisraha 1000 krooni ja 07.07.2009.a. tasutud 500 krooni. Võlgnevuse arvestamisel arvestada samuti hagejale Elatisabi seaduse alusel makstud summasid.

4. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda, hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Pärnu Maakohtu 08. Aprilli 2009.a. määrusega on käesolevas tsiviilasjas hagi tagatud, kuna hageja soovis taotleda riiklikku elatisabi. Hagi tagamise määrusega on kostjat A Aa kohustatud maksma kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni laste H ja H Aa ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kummagi lapse kohta kuus. Määrus on jõustunud.

6. Kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamise määrus tühistada.

7. Otsuse ärakiri saata Sotsiaalkindlustusametile. Edasikaebamise kord Pool võib esitada esimese astme kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule TsMS §-s 633 märgitud kaebuse vormi ja sisunõudeid järgides. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD XXXXXXXXXXXXX sündinud H A ja XXXXXXXXXXXXX. sündinud H Aa vanemateks on kostja A A ja hageja K R (tl.10-11). Lapsed elavad hageja K R juures. Kuigi A A on sissekirjutatud hageja elukoha aadressil, siis hageja ütluste kohaselt kostja seal pidevalt ei ela, mida tunnistas kostja ise istungil (tl.9). Kostjal ei ole rohkem lapsi ülalpidamisel.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt kostja A A laste ülalpidamises ei osale juba pikemat aega. Hageja ise töötab, kuid ainuüksi tema sissetulekust ei piisa kahe lapse ülalpidamiseks. Hageja soovib saada laste ülalpidamiseks regulaarset sissetulekut, lapse ülalpidamine on mõlema vanema kohustus. Hagiavalduses taotles hageja mõlema lapse ülalpidamiseks kokku 6000 krooni kuus (3000 krooni lapse kohta). Kohtuistungil nõustus hageja arvestades, seda, et kostja on hetkel töötu, elatise suurusega minimaalsummas, ehk 2175 krooni lapse kohta kuus. Elatist taotles hageja hagiavalduses alates 2008.a. juulikuust kuna kostja maksis laste ülalpidamiseks raha viimati 2008.a. juunikuus. Kohtuistungil nõustus hageja sellega, et kohus mõistab elatisraha välja hagi esitamise kuupäeva seisuga.

KOSTJA ARVAMUS Kostja tunnistab hagi osaliselt pidades elatise põhjendatud suuruseks seadusega kehtestatud minimaalmäära kuus. Kostja esitas kohtule kaks makse kviitungit, millest nähtub, et ta on 2009.a. juuni ja juulikuus tasunud hagejale laste ülalpidamiseks kokku 1500 krooni. Kostja selgituste kohaselt on laste kasvatamisel hagejat aidanud ka kostja ema. Kostja arvates võiks elatise välja mõista 2009.a. septembrikuu seisuga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus olles läbiviinud kohtuliku uurimise leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende alaealised lapsed elavad koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust ka laste ülalpidamiskohustuse üle. Kostja tunnistab hagi osaliselt pidades põhjendatud elatisraha suuruseks seadusega kehtestatud minimaalmäära lapse kohta kuus. Perekonnaseaduse § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama seaduse §-de 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada oma vanemalt ülalpidamist. Perekonnaseaduse § 61 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seaduse sõnastusest tuleneb seega kohtu kohustus mõista elatis välja nõude esitanud vanema kasuks. PerekS § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PerekS §-le 50 lg2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Sellest tulenevalt juhul, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt on last kasvatav vanem lapse huvidest juhtuvalt kohustatud teiselt vanemalt PerekS § 60 lg1 sätestatud elatist nõudma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III,2004,12,155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Perekonnaseaduse §

61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a. on seadusega kehtestatud kuupalga alammääraks 4530.00 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175 krooni. Hageja on kohtuistungil nõustunud, et kohus mõistaks kostjalt välja igakuise elatisraha lapsele minimaalsummas, so. 2175 krooni ühele lapsele, kahele 4350 krooni ja seda alates elatishagi esitamisest kohtule. PerekS § 61 lg4 sätestatud elatise minimaalmäär on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, mistõttu elatise väljamõistmisel minimaalmääras ei ole lapse vajadusi tarvis tuvastada. Eesti Vabariigi Riigikohtu 23.04.2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Varasemas, 30.11.2004.a. otsuses 3-2-1-121-04, on Riigikohus väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kostja on juba mõnda aega töötu ja seega puudub temal regulaarne sissetulek. Arvestades poolte poolt kohtuistungil väljendatud seisukohti, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis laste ülalpidamiseks minimaalmääras, so. 2175 krooni lapse kohta kuus. PerekS § 70 lg1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest. Elatishagi käesolevas asjas on esitatud 24.11.2008.a. Samas on hageja võtnud omaks ja kostja on esitanud ka makse dokumendid, mille kohaselt on kostja tasunud 2009.a. juuni ja juulikuus kokku 1500 krooni elatisraha, mida tuleks täitmise korral arvestada võlgnevuse arvutamisel. Pärnu Maakohtu 08. Aprilli 2009.a. määrusega on käesolevas tsiviilasjas hagi tagatud, kuna hageja soovis taotleda riiklikku elatisabi. Hagi tagamise määrusega on kostjat A Aa kohustatud maksma kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni laste H ja H Aa ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kummagi lapse kohta kuus. Määrus on jõustunud .

MENETLUSKULU JAOTIS Riigilõivuseaduse § 22 lg1 p2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagides riigilõivu ja seega ei pea kumbki pooltest seda tasuma. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Hageja ei ole kohtulikus menetluses menetluskulude nõuet esitanud.

Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 404, 413, 434-442, 468.

Kristel Pedassaar Kohtunik