2-07-19453/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-19453 Tsiviilasi JJ hagi GM’i vastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JJ (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja GM (isikukood xxx registriaadress xxx, tegelik elukoht teadmata) Isungi toimumise aeg 14.09.2009 Istungil osalenud isikud Ilma poolte osavõtuta RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista GM’ilt JJ kasuks tütar J M (sünd xxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni alates 21.05.2007 kuni 31.12.2007 ja 2600 (kaks tuhat kuussada) krooni alates 01.01.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o xxx.a.

3. Välja mõista GM’ilt JJ kasuks poeg R M’i (sünd xxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni alates 21.05.2007 kuni 31.12.2007 ja 2600 (kaks tuhat kuussada) krooni alates 01.01.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni s.o xxx.a.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud

1. Kohtule esitatud hagiavalduse ning hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2000 krooni alates hagi esitamisest kuni 01. jaanuar 2008 ning 2600 krooni alates 01. jaanuarist 2008 kuni laste täisealiseks saamiseni.

2. Poolte kooselust sündis xxx tütar J Ma ning xxx poeg R M. Pooled elasid peale kooselu lõppemist 2002 küll ühes korteris, kuid eraldi majapidamistega. Hageja väitel kostja ei toeta lapsi piisavalt. Hageja on seisukohal, et laste ülalpidamine ei ole ainult ema kohustus, vaid on ka isa kohustus.

3. Tütrele kulub keskmiselt ühes kuus 3 780 krooni (toit kodus 1 000 krooni, kantseleitarbed 150 krooni, riided 300 krooni, jalanõud 300 krooni, kulud tervisele 300 krooni, kommunaalkulud 300 krooni, sideteenused 250 krooni, inglise keele eratunnid 480 krooni, modellikool 500 krooni, vabaaeg 200 krooni). Pojale kulub keskmiselt ühes kuus 3 630 krooni (toit kodus 1 000 krooni, kantseleitarbed 150 krooni, riided 300 krooni, jalanõud 300 krooni, kulud tervisele 300 krooni, kommunaalkulud 300 krooni, sideteenused 200 krooni, ujula 400 krooni, inglise keele eratunnid 480 krooni, vabaaeg

200 krooni).

4. Hageja töötab lepingu alusel Itaalias ning tema sissetulekuks on 5 000-6 000 krooni ning kostja töötab lepingu alusel Venemaal, kuid hagejal puuduvad andmed kostja sissetulekute kohta.

Kostja kirjalik vastus

5. Kostja kirjalikke vastuväiteid kohtule esitanud ei ole.

Maakohtu põhjendused

6. 14.09.2009 toimunud istungile pooled ei ilmunud. Hageja esitas kohtule taotluse, milles teatas, et jääb haginõude juurde ja palus asi läbi vaadata ilma tema osavõtuta (tlk 62-63) ning kostja on istungile kutsutud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu, kutse avaldatud 06.07.2009 (tlk. 71). Kohus leidis, et tulenevalt TsMS § 408 p 1 tuleb asi läbi vaadata sisuliselt.

7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.

9. Sünnitunnistusega XXX on tõendatud, et R M’i ema on JJ ja isa GM (tlk 8). Rahvastikuregistri väljavõttega on tõendatud, et J M ema on JJ ja isa GM (tlk 26).

10. Hageja on seisukohal, et kostja toetab lapsi ebapiisavalt ning seega palub hageja kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2 000 krooni alates hagi esitamisest kuni 2008 ning 2 600 krooni alates 2008 kuni laste täisealiseks saamiseni. Tütrele kulub keskmiselt ühes kuus 3 780 krooni ning pojale kulub keskmiselt ühes kuus 3 630 krooni. Nimetatud asjaolu on tõendatud kohtule esitatud tõenditega (tlk 9-21) Hageja töötab lepingu alusel Itaalias ning tema sissetulekuks on 5 000-6 000 krooni kuus. Kostja töötab lepingu alusel Venemaal, kuid hagejal puuduvad andmed kostja sissetulekute kohta. Kostja kirjalikke vastuväiteid kohtule esitanud ei ole ning kohtuistungile kostja ei ilmunud.

11. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Samuti tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

12. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.. Hageja on tõendanud laste kulutused ning kohus leiab, et elatis, mis hageja palub välja mõista ei ole ebamääraselt suur ning katab laste miinimumvajadused. Kuna kostja ei ole kohtule vastuväiteid esitanud, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja tunnistab hagi. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks tütar J M (sünd xxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2000 krooni alates 21.05.2007 kuni 31.12.2007 ja 2600 krooni alates 01.01.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni so xxx ning välja mõista poeg R M’i (sünd xxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2000 krooni alates 21.05.2007 kuni 31.12.2007 ja 2600 krooni alates 01.01.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni so xxx.

13. PKS § 61 lg. 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise uurust muuta.

Menetluskulude jaotus

14. Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Taimi Kollom Kohtunik